Äratundmised ja kokkusattumused

Hakkasin täna lugema James Redfieldi raamatu “Taevane ettekuulutus”seiklusjuttu (olen varem selle raamatu teisest osast (kogemuslikust teejuhist)  ja raamatu põhjal vändatud filmist kirjutanud siin) ja ei suuda kuidagi lõpetada. Pause teen vaid siis, kui mingi koht mind nii tugevalt haarab, et pean selles hetkes natuke ujuma, sellest natuke mõtisklema.

Raamat käsitleb iidsetelt maiadelt pärit käsikirjade sõnumeid, mida nimetatakse siin äratundmisteks. Käsikirjade kohaselt käib inimese vaimne areng läbi nende äratundmiste oma elus. Nad annavad meile tunde, et on olemas midagi enamat, midagi vaimsemat, mis on kogu meie tegevuse alus.
Praegu lõpetasin peatüki, milles räägitakse mõtetest, unistustest ja vaistust.  Nu ma ei tea… mina tundsin tõesti palju “äratundmisi” :)

Teen siia väikese kokkuvõtte.

Esimene äratundmine leiab aset, kui me hakkame  kokkusattumusi tõsiselt võtma. Me teadvustame endale, et universum pakub meile neid mõistatuslikke kokkusattumusi selleks, et liigutada meid meie saatuse poole. 

Tugev sisemine kärsitus on esimene märk, et oleme ärkamas sügavale hingelisele kutsele, et miski on tulemas. Kui me ainult lava taha näeksime, üllataks meid, kui palju juba mööblit liigutatakse. :) Sisemise otsingu ja “juhusliku” kosmilise kokkusattumise kombinatsioon on võimas protsess. Selliste olukordade eesmärk on juhtida meid meie saatuse poole.
Kokkusattumuste sõnumi ja tähenduse tunnustamine on esimene samm selle poole, et areneda teadlikumalt ja kiiremini. Küsi endalt: “Miks see kokkusattumus aset leidma pidi? Mis sellele järgnes?“
Vaatle oluliste sõprade, suhete, töökohtade tekkimist oma eluloos. Kas nende taga on olnud asjaolude kokkusattumusi? Vaadeldes erinevate sündmuste jada oma elus, kas need ei ole Sind mingis suunas juhtinud?

Teine äratundmine seletab, et meie vaistlik tunnetus on tõene. Ta võimaldab meil näha ajalugu suures pildis ja teadvustada, et me saame kollektiivselt teadlikuks oma vaimsest loomusest.

Kolmas äratundmine käsitleb elu uut moodi, väites, et terve universum on puhas energia, mis mingil moel reageerib sellele, kuidas me mõtleme.
Me võime inimolenditena oma energiat suunata, keskendades tähelepanu soovitud suunas, mõjutades teisi energiasüsteeme ja kasvatades meie elu kokkusattumuste kiirust.

Energia saamiseks kipume me teinekord sundima teisi pöörama meile tähelepanu ja seega andma energiat. Neljas äratundmine paljastab inimeste (alateadliku) kalduvuse varastada kaasinimestelt energiat, käsutades neid ja vallates nende mõtlemist. Kui me niimoodi teiste üle valitseme, tunneme end võimsatena, nemad aga nõrgana. Me saame neist harjumustest vabaneda, kui oleme teadlikud sellest, et meil (kõigil) on kalduvus energiaga manipuleerida… kontrollida, õõnestada, kahelda ja teistele meele järele olla. (Kirjutasin sellest mõnda aega tagasi siin)

Võitlus energia pärast on inimeste konfliktide peamine põhjus.
Teadlikkus sellest, kuidas me energia pärast võistleme, on esimene samm meie endi väe tagasivõitmisel. Tasakaal taastub, kui me ei ammuta enam oma energialaengut teistest, vaid otsime ühendust vaimuga iseenda seest. Kui me saavutame ühenduse kõrgema energiaallikaga.

Kui me ei sõltu enam kontrollist kui meie ainsast võimalusest asju juhtuma panna, kui me laseme asjadel minna, avanevad meie elud imeliselt. Lastes universumil end juhtida, toome müsteeriumi oma ellu tagasi ja see paneb meid end tundma tõeliselt elusalt.
Shakti Gawain, “Loova visualiseerimise” jmt raamatute autor ütleb: „Lõpuks kaotasin huvi püüda oma elu kontrollida, panna asju juhtuma nii, nagu arvasin, et tahan neid olevat.
Universum paistab alati tahtvat, et saaksin kõik, mida soovin. Selle asemel, et mõelda välja, mida ma tahan, püstitada eesmärke ja püüda kontrollida seda, mis minuga juhtub, hakkasin harjutama häälestuma vastuvõtlikult oma intuitsioonile ja tegutsema nii, nagu see mulle ütleb, mõistmata iga kord, miks ma teen seda, mida ma teen.
See oli kontrollist loobumise tunne, alistumine ja kõrgemal väel juhtida laskmine.“

Universum võib meile anda kõik, mida me vajame, kui me ainult sellele vastuvõtlikud oleme. See ongi viienda äratundmise ilmutus.
See müstiline ühendus universaalse energiaga avardab meie vaadet elule ning annab meile erilise armastuse tunde.
Tunned selle ära, tundes jalgades kergust, heljuvust; kogedes teravdatult maitseid, lõhnu, helisid, värve, teravnenud ilutunnetust; kogedes ühtsuse ja täieliku turvalisuse tunnet. Me kogeme seisundit, mida nimetatakse armastuseks. Mitte kellegi ega millegi vastu, aga elu püsiva taustatundena. Meil pole enam vaja teiste inimeste energiat – see ühendus laeb meid.

Mida lähemale jõuate valgustusele, seda sagedamini näete märke oma edenemisest. Teie kiirenenud areng tähendab, et olete loomas uut ja sügavamat ühendust oma kõrgema minaga. Vahel võib see põhjustada vanadest harjumustest loobumist.
Sageli on nii, et kui hüppate edasi , ilmub pealispinnale see, mis teid kõige enam tagasi hoidis. Ärge süüdistage oma tunnetes väliseid tingimusi. Vaadake enda sisse ja küsige endalt, millist harjumust või uskumust teile näidatakse.
Paluge oma kõrgemalt minalt juhatust, kuidas sellest vabaneda.

Kuues äratundmine aitab meil vabaneda oma energiamanipulatsioonidest ja määratleda oma praegune eluotsing, uurides nn. vanemate "pärandust". 
Et leida oma tõelist olemust, pead möönma, et tegelikult algas Su elu nende oma vanemate  tõekspidamiste vahel. Seetõttu Sa nende juurde sündisidki: et vaadata kõrgemalt vaatepunktilt seda, millesse Su vanemad uskusid. Sa võid avastada, et Sinu vanematel oli õigus ja nad mõlemad eksisid. Sinu eesmärk on leida tõde, mis on nende inimeste tõekspidamiste kõrgem süntees.
Püüa mõista, miks Sa just oma vanematest sündisid? Mida see Sulle õpetama peab? Püüa avastada, mida Su vanemad Sulle õpetasid/õpetanud on.? Ja ühtlasi ka seda, mida oleks nemad oma elu jooksul saanud paremini teha? See, mida Sa oma ema/isa juures oleksid muuta tahtnud, moodustab ühe osa Sinu eluülesandest.

Seitsmes äratundmine paneb liikuma meie tõelise mina arengu, näidates, kuidas esitada küsimusi, tunnetada vaistu ja leida vastuseid. 
Isa Sanches ütleb:”Elu põhiküsimus ei ole vastuste saamine. Probleem on sinu hetkeküsimuse kindlaks tegemine. Kui kord küsimused paika saad, tulevad ka vastused.” Vastused tulevad alati mõistatuslike võimaluste kaudu :)
Iga sünkroonsus jätab meile alati järjekordse põhiküsimuse. Ja nii arenevadki meie elud küsimuse, vastuse ja uue küsimuse protsessi kaudu, kui edeneme oma vaimsel teel. Sünkroonsed vastused tulevad paljudest allikatest: unenägudest, unistustest, vaistlikest mõtetest ja kõige sagedamini teistelt inimestelt, kes meile sõnumeid toovad. Näiteks unenäod külastavad meid selleks, et öelda meile meie elu kohta midagi, mida me ei tea.
Märka alateadlikke signaale: spontaanset silmsidet või tuttavlikkuse tunnet. Pane tähele intuitsiooni ja oma kehaaistinguid (ebamugavust, rõõmu, avatust, aga ka külmavärinat, judinaid kehas, “liblikate lendamist” kõhus).
Uuri kõike seda ja ole valvas sõnumite suhtes, mis Elu Sulle kokkusattumuste näol toob.
Et seda kõike märgata, peame omandama kõrvaltvaataja positsiooni.  Õppima nende olukordade tähendust uurima. Miks tuli mulle just see mõte praegu pähe? Kuidas on see seotud minu eluülesandega? Millised mõtted see sõnum mu jaoks kokku paneb? Miks see just praegu tuleb? Milleks see hea võib olla?

Kaheksas äratundmine annab juhiseid, kuidas hoida müsteerium toimimas ja vastused saabumas, näidates meile kuidas teistes inimestes parim välja tuua.
Kui keegi meie teele satub, on tal alati meie jaoks sõnum. Juhuslikke kohtumisi pole olemas. Kuid sellest, kuidas me neile kohtumistele reageerime, oleneb, kas me oleme võimelised seda sõnumit vastu võtma.
Me võime aidata üksteist sõnumite andmisel ja vastuvõtmisel, peegeldades energiat. Kui Sa annad teisele energiat, suudab ta näha tõde ja saab seda hõlpsamini Sulle anda.

Romantiline armastus võib aeglustada meie arengut, kui seda kasutatakse aseainena meie ühendusele universaalse energiaga. Arenemiseks peame teadvustama ja muutma oma sõltuvussuhted teistega. Siinkohal on abiks platoonilised suhted vastassooga.
Eesmärk on täielikult lõimunud ja terviklikus suhtes tõsta teineteist vastastikku kõrgemasse vibratsiooni ning jõuda suurema tarkuse, tervenemiseni ja ühenduseni universaalse energiaga.

Üheksas ja viimane äratundmine rõhutab asjaolu, et mida suurema ühenduse me suudame saavutada meid ümbritseva ilu ja energiaga, seda rohkem me areneme. Mida rohkem me areneme, seda kõrgemalt vibreerime.

Üheksandas äratundmises visandatakse, kuhu inimrass suundub järgmise aastatuhande jooksul – see on kujutlus kultuurist, mis saab võimalikuks siis, kui sulandame kõik eelmised kaheksa äratundmist üheks teadliku olemise viisiks. Jõudmine maapealsesse paradiisi (oma vibratsiooni tõstes)… ongi inimkonna olemasolu ja ajaloo eesmärk.

Maitsete vikerkaar - pesto

Suvi on olnud mõnusalt maitsenüansside rohke:)
Selveris on mangojäätis neljandiku võrra soodsam, 29.90 (tavahind 39.90).  See on imehea! Eriti koos kreeka pähklite ja vaarika toormoosiga... :)
Avastasin eile TeaShopist uue tee: ingveri ja ekulüpti. Sisaldab rohelist teed, eukalüpti, ingverit, muskaatpähkli õisi, tomatit (!), mandariini ja apelsini… Väga nüansirikas!

Üks sõber soovitas üht kitsejuustu salatit teha. Seal oli aga üks komponent pesto. Olen pestot paar korda ostnud (armastan basiilikat), aga need on kuidagi imeliku maitsega... lõpuks on ikka seisma jäänud ja olen pidanud ära viskama :P
Ei tahtnud sama trikki ainult ühe salati pärast läbi teha ning otsustasin proovida Anni Arro retsepti järgi ise teha (raamatust “Sahver”). Ohsapoiss! Küll see oli hea! Vägisi tahtsin juba pool niisama ära limpsida:))

 

Panen selle retsepti siia ka:
100 g värskeid basiilikulehti
30-40 g piinia- või seedermänniseemneid
3 küüslauguküünt
50 g parmesani
10 dl külmpressitud oliivõli
vajadusel pisut soola

Haki või uhmerda basiilika, seemned, küüslauguküüned ja riivitud parmesan. P.S. Saumikserit ei soovita siinkohal kasutada, kuna see teeb pesto asemel püree. Lisa töö käigus tasapisi oliivõli. Sega või uhmerda kuni tekib ühtlane mass ja kõik komponendid on purustatud. Maitsesta vajadusel soolaga ja pista purki. Kata pest 1 sl oliivõliga ja sulge purk. Säilib külmikus kuni kuu. Kui enne muidugi nahka ei panda ;)

Bhajanid kuumas suveöös

Mõnusad on need pikad soojad suveõhtud! Naudin täiega hilisõhtust õues olemist... seda soojust, mis paljaid sääri ja õlgu paitab.
Valged ööd on selleks suveks ajalugu, aga peatselt tulevad varahommikused päikesetõusu valguskuldsed augusti-udud! Kui vaid saaks päeval magada... aga töölaua taga magada ju ei lasta :P
Õnneks on meil meie miljonivaatega kontoris Liivalaia 11 korrusel jahe. Kuid see kuumus mõjutab ka meie konditsioneeritud ruume - miskit õhus toimub.. ja see võtab mult mõtlemisvõime... tunnen end päeval vahel täitsa nüri pliiatsina ja see ei meeldi mulle mitte üks teps... Õhk peaks vaimu värske püsimiseks vahetuma terves ruumis ca 2 h tagant, kuid meie kinniehitatud akendega lossitornis on see vist küll vaid unistus…

See-eest naudin suve ja selle soojust sellest hetkest alates, kui kontoriukse selja taga kinni panen:))
Kodus on väga mõnus, toad on parajalt jahedad, õhk liigub (ja neil kordadel kui ei taha ise liikuda, siis panen toetuseks kas propelleriga ventilaatori tuulutama või siis konditsioneeri (mida meil põhjamaades teatavasti hellitavalt õhk-soojuspumbaks kutsutakse) jahutama.

Õues on ilus päikesepaisteline, roheline aed mu avatud klaasuksest paistab kui toa pikendus.. istun aias või trepil, naudin muusikat, raamatuid, jäätist.. oma mõtisklusi, iseennast... milline paradiis :)

Eile õhtul käisin Roosikrantsi tänaval asuvas hostelis Euphoria, Jonathani eestvedamisel korraldataval bhajanide õhtul. Laulame seal bhajaneid ja Rainbow laule.
Euphoria on täiesti omanäoline koht. Juba õues, ukse all võtavad külalise vastu suured seinamaalingud... mis nagu kusagilt muinasmaadelt või nägemustest pärit :) Inimesed on vabad, avatud, kõik tulijad on omaksvõetud.
Esimest korda sattusin siia, kui Merle tegi siin 2008 kevadel oma ärasaatmispeo, seejärel korraldasin ise siin ühe reisimuljete jagamise õhtu JCI-katega.

Tom ja Jonathan korraldavaid bhajanite [hääldus: badžan] õhtuid läbi terve suve. Olen juba suve algusest alates oodanud võimalust sinna minna, aga kogu aeg on kolmapäeviti mingi muu üritus :)) Kojakoosolek, Jaanipäev, siis Pollis metsiku kuninganna tantsudel, siis Indigolaste kontserdil, siis grillpiknik sõpradega, seejärel M. sünnipäev… Suvine elu on ju eriti põnev!

Bhajanid on India spirituaalsed laulud. Neid on lihtne kaasa laulda, sõnad või mantrad korduvad. Osad meenutavad natuke regilaule, mida saab esilauljale järgi laulda. Teiste puhul on sõnad piisavalt lihtsad ja korduvad, et need kiiresti ära õppida.

Mmm... see on hämmastav, kuidas mina, kes ma eluaeg olen teadnud, et mulle on elevant kõrva (ja kurgu peale) peale astunud, olen võimeline nii täiest hingest kaasa laulma, oma häälel kõlada laskma, mõtlemata, kartmata, tagasi hoidmata... Istume kõik põrandal patjadel ringis, laulame ja meie kehad tantsivad.... Taas, tõeline koosloomine… Imeline, lihtsalt imeline õhtu!
Kui laulmise aeg läbi, et raatsi veel keegi laiali minna. Jagame kogemusi ja muljeid…Istume, tunnetades vaikust ja meis ikka veel helisevaid viise…

“I love You so
You helped me to see
see You in all
see You in me
I´m in You and You´re in me...”

lõõritan valjusti koduteel, kui saan ühtäkki aru, et ka siin ei ole mõeldud armastust ainult inimese, vaid näiteks Jumala vastu :) Kõiksuse. Elu. Looduse…
Jah, see äratundmise sügavus tuleb meie enda seest.

Muide, kui öösel kella ühe,-poole kahe paiku jõuan, siis on õues 27 kraadi!
Whatta summer!

Merlin ja Arthur

Hakkasime lastega kevadel vaatama BBC sarja “Merlin”.
See kajastab keskaegse legendaarse noore kuninga (siis veel prints) Arthuri ja sama legendaarse võluri Merlini sõprust ja nende kasvamislugu, täis maagiat, romantikat, sõprust ja legende.

 
Paraku on ETV valinud seda näidata suvisel ajal laupäeva õhtuti… mistõttu peale laste äraminekut mul järjest osad vaatamata jäid. Sellest kahju tundes hakkasin veebist otsima ja leidsin nii esimese kui teise hooaja kõik osad:) Muig… mis ma siis mõne ööga paari hingetõmbega otsast lõpuni vaatasin :))

Mulle tõesti väga meeldib see sari…  Näitlejatöö on nii seriaali kui nii noorte näitlejate (Merlin – Colin Morgan, Arthur – Bradley James) kohta uskumatult hea. Palju asju joonistub välja ju vaid miimikas, kehakeeles.

Aga minuga räägib kõige enam see, mida need karakterid inimestes esindavad.

Imetlen Arthurit, tema sügavat eneseusku, ausust, oma väärtustest kinnipidamist. Tema õiglusetunnet, sisemist headust...
Teades oma sihti (teenida (tulevikus) Cameloti rahvast), toetavad kõik ta tegevused  seda.  Tema jalgadega maa peal seismist ja kainet pead, südamega tehtud otsuseid. Ta läheb kõigest alati otse läbi – lihtsalt järgides oma südant.  Samas imetlen tema suurt südant, temas peituvat headust. Oskust tunnistada oma vigu, andeks paluda, olla inimlik ja südamlik.

Mulle meeldib Merlini naerusuisus ja kelmikus. Julgus usaldada iseennast, oma intuitsiooni ja kuulata oma südant. Teha seda, mida sisimas õigeks peab. Isegi kui kõik räägib sellele vastu. Oskus ka keerulistes olukordades nalja leida.
Seda, kuidas tema oma sihi nimel (tagada et Arthur ellu jääks :) ), Arthuri nimel, on nõus kõik tegema, selleks kõik andma. Ja seda teatud alandlikkusega. Ja samas hetkegi endale au ja kuulsust selle eest saamata. Hoides kõik saladuses, hoides kõik endasse... Õnneks on tal usaldusisik ja Õpetaja tema teel  (Gaius, kuninga ihuarst).

Sügav sõprus, mis siin välja joonistub, on imeline. Sõprus, mida seisus (kroonprints vs teener) välja paista ei luba. Aga seda sügavam on see… ning seda silmnähtavam meile, kõrvaltvaatajatele.
Samuti on Arthuri armastusega Gweni vastu (Guinevere, kellest ajalooallikatest teame, saigi kuningana tema naine). Oma tunnete avalikustamise kohta ütleb (Merlinile) ka Arthur ise: “"How can I?! How can I admit that I think about her all the time? That I care about her more than anyone else?"
Kui palju endassehoidmisi… mõlemas suhtes, olen mõelnud. Räägivad vaid pilgud, teod ja soojus.

Kogu selle sügavuse ja hingestatuse juures on lugudesse põimitud piisavalt huumorit ja naerukohti. Olen palju laginal naernud ja hiljem, neid olukord meelde tuletades, omaettegi olles, südamest naernud.

Ma ei tea, kui palju selline üksik episood kellegagi kõneleb. See on vaid jäämäe tipp… mille all peale Arthuri ja Merlini sõpruse on ka sügav ja pikaajaline side Merlini ja selle draakoni vahel, Merlini vastleitud ja just hukkunud isa lugu, mis selle episoodiga teatud mõttes kulmineerub jmt… Aga panen siia ühe klipi.

Sageli istusin peale järgmise osa vaatamist pikalt aiatrepil, vaatasin iseenda valguses kümblevaid ristikuid ja mõtisklesin…

Oma saatusest…oma sihist…
Kas see kõik, mis on meie teele kirjutatud, see tuleb? Usun, et see kuidas olukorrad lõpevad, on paljus meie teha. Meie luua. Kui palju on aga meile ette kirjutatud… ? Mis on see, mida ma olen tulnud siia tegema? Korda saatma?

Oma südame kuulamisest…
Mis on mulle minu elus nii kallis, et oleksin selle nimel nõus võitlema, elu andma?
Mis on see, millesse ma nii tuliselt usun, et miski seda ei muuda? Millest kõik mu teod lähtuvad? Mis on see, millest ma lähtun oma valikute tegemisel?

Headusest… Kui HEA mina olen? Kui palju on minus puhast südameheadust? Kas ma teen häid tegusid selleks, et vastu saada? Iseenda pärast, alalhoidlikkusest..? Kui palju ma teen teiste pärast, mõtlemata iseendale, vajadusel end ohverdades?

Sõprusest…
Kas mul on selliseid sõpru, kelle pärast ma läheksin läbi tule ja vee? Ja neid, kes minu pärast…?

Armastuse õppetundidest saadavast tarkusest…
Tunnetasin mitmeid kordi seda soojuse ja armastuse tunnet, mis mind peale mõne episoodi vaatamist hõlmas. Puhas, tingimusteta  armastus. Ilma igasuguste energiamängudeta. Lõputu headus… Jah, see on imeline oskus seda leida ja hoida. Iseendas.

Vabastav tants + gongid

Reede õhtu, inimesed kiirustavad kõik linnast eemale. Mina liigun seekord veel sügavamale linna südamesse. Eeva kutsus tantsima, Almer Jansu juurde, vabastavasse tantsu. Ja peale seda gongide saatel lõõgastuma. Kuidas ma saaks mitte minna? :)

Tartu mnt-l SEBi kõrval asuva hoone lillaks värvitud koridoris pole üldse õhku. Teisel korrusel asuva kiirlaenukontori avatud uksest tuleb suitsuhaisu… tõusen neljandale korrusele ja mõtlen, et miks keegi tahab sellises kohas üldse stuudiot omada…?!
Jansu stuudiosse sisse astudes mõistan küll, miks:) Mind võtab vastu avar, maast laeni klaasist seintega ruum. Põrandal põlevad oranzid soolalambid, tekitades õdusa tunde. Ruumi keskosas ripuvad erinevad gongid, akende all istuvad nagu ootel erinevad muusikariistad – trummid (jembad, shamaanitrummid..), kõristid jm pillid, millele ma õigupoolest nime anda ei oskagi.  Üks trumm teeb näiteks ookeanihäält – seda kuidas laine mühinaga rannale jookseb :) Teises nurgas on erinevad kristallid… Kolmandas raamatud.

Meid sedakorda üle kahe rohkem ei kogunegi. Seepärast on algusel natuke kummaline hakata ilma igasuguse sissejuhatuseta lihtsalt end muusika saatel tantsitama…
Jansu laseb esimese tantsu ajal võtta meil kaardipakist toetuseks ühe kaardi. Tõmban “Trust”. Muigan ja saan aru, et täpselt seda ongi mul vaja. Liigun muusikas… algul ebalevalt, aga järjest enam iseendale ja muusikale keskendudes ning varsti olen juba omas elemendis :)
Muusika vaheldub, alustades sambalikest rütmidest, hoogsate trummipõristamiste ja meloodiliste salapäraste lugudeni. Väga huvitav on jälgida seda, mis  kehas toimub. Esialgne kohmetus ja ebamugavus muutuvad tõeliseks hetkes olemiseks – mõtlemata mismoodi ja kuidas ma liigun, lihtsalt olles selles hetkes ja lastes kehal toimetalda. Varsti kahman juba kätte kõristajad, et anda liikumisele ja helile veelgi hoogu juurde. Proovime ka trumme. Hakkan aru saama, miks seda “vabastavaks tantsuks” nimetatakse. Heidan endalt maha kihid – ebamugavuse… hirmu, et ma ei oska, ei tea…et kuidas ma välja paistan… Olen hetkes. Iseendaga.
Ja mina.. kes ma tavaliselt kunagi ei julge laulda…  me laulame, et mitte öelda üürgame kaasa… teeme hääli, mille olemasolust mul enda sees aimugi polnud. :))  Eks siin polegi tegu lauluga, vaid pigem erinevate häälitsemistega :))
Ühe pala ajal lauldakse-leelotatakse mingis mõistmatus keeles (minu meelest see küll Maal räägitav keel ei saa olla:)), mis meenutas pigem  nn. valguskeelt... siit Youtube lingilt võid viimasest aimu saada, kuigi seal seda pigem räägitakse, mitte ei laulda). Kuulasin seda algul imestusega, et kuidas sellist asja on üldse võimalik järgi teha… Aga oli :) Ja väga huvitav ja tõesti… vabastav! :)

  Kui tantsusessioon läbi, siis heidame mattidele pikali ning Jansu paneb gongid helisema. Öeldakse, et gongi tervendavad helid aitavad kehal ja vaimul paremini lõdvestuda.  Et helid aitavad alateadvust ja mõtteid korrastada. No tõesti, keha võtab vibreerima see heli. Väga lõõgastav… Ma ei jää magama, olen nagu mingis muutunud teadvuseseisundis, kuigi pärast ei mäleta oma meelerännakust midagi.

Kui virgun, olen nagu uuesti sündinud. Värske, ergas. Töönädal on unustatud :)

Õhtu lõpetuseks saame veel naisteõhtul ujumas käia ja lõkketule paistel indiaanitipis täitsa päris laulude moodi laule laulda:) 
 

Tuli, vesi, maa.. õhk :)

Kas kujutad ette sünnipäeva, kus sünnipäevalaud kattub külaliste toodud isetehtud heast-paremast, kus sünnipäevalaps teeb külalistele oma lauludest väikese kontserdi, kus öö hakul ca poolteist tundi ei räägita omavahel, et paremini iseendasse keskenduda ning teha Karuneshi muusika saatel liikumisega meditatsiooni, mille lõpetab üle hõõguvate süte kõndmine? :)
Kas kujutad ette, et kui ülendav koosloomise kogemus see kõik kokku on? Just sellise sünnipäeva eile Margus oma sõpradele korraldas. Väga vahva kogemus!

Kui lugesin kutsest, et on plaanis sütelkõnd, siis minus esimese hooga isegi ei reageerinud midagi.
Käisin üle süte aastal 2005, peale Peep Vainu koolitust "Saavutama õppimine".
Peep  tegi meile eelnevalt väga hea häälestuse. Nii et kui ma üle 4 meetrise hõõguvate süte vaiba kõndisin, (mille kuumuseks mõõdeti 650 kraadi!!), tundsin ma jalgade all tõesti vaid nagu niiske liiva jahedust. Viimaste sammude ajal tuli minusse mõte: "Hmm.. kusagil pidid siin ju söed olema?" ja kohe tundsin kõrvetavat torget. Niisiis päädis mu sütelkõnd tookord väikese, nöönõelapeasuuruse villiga väikese varba all.

Kas seda aga teine kord ette võtta..? Olen küllalt kuulnud lugusid koguni kolmanda astme põletustest, kuidas inimesed pärast isegi haiglaravi vajavad või kuu aega õieti liikuda ei saa... Kas tasub oma õnnega mängida?
Mõtlesin, et lasen selle vabaks. Lähen üle vaid siis, kui tunnen, et tahan.

Kui Peebu ettevalmistav häälestus keskendus sellele, et kinnitada kehale, et jalge all ei olegi hõõguvat sütt, siis Margusel oli see teistmoodi. Tema soovitus oli alates saada tulega üheks. Hoida lõkke läitmisest alates tulega pilkkontakti, samuti terve meditatsiooniaja.. Nii olime meditatiivses liikumises, samas kontaktis tulega. Ja see oli võrratu! Ühelpool lõõmav lõke, teisel pool kumav kuu. Ja tulega üheks - seda ma sain! Mul oli selline tunne, et mina olen tuli ja tuli on minus. Me oleme üks, ühest ainest tehtud. Nägin vaimusilmas oma sisemisi leeke lõõmamas. See oli äärmiselt... kirgastav! 

  
Kuna ma seal pilte ei teinud, siis on need illustreerivad. Parempoolne pärit siit.

Ja kui meie ca tunnine südamemeditatsioon ühele poole sai, oli ka tuli puudest jagu saanud. Margus rehitses need ühtlaseks halliks punasetäpiliseks vaibaks ja valmis see oligi. Ja ka mina olin valmis.
Enne hõõguvale "vaibale" astumist tuleb korra seisatada ning küsida endalt: "Kas ma olen valmis seda tegema?" Kui vastus on "Jah", siis võib minna. Kui vastus on kahtlev, ei tohiks minna. Samuti ei tohiks minna sellepärast, et teised teevad või ego pärast – et midagi näidata.
Kõndida sel vaibal on ülev tunne. Paar kohta ikkagi said oma torke kätte - mõlema suure varba alumine osa.
Öeldakse, et see pole sugugi väheoluline, mis osa jalast kõrvetada saab. Suur varvas tähistab refleksoloogias teatavasti pead. Nii et see kõrvetus oli täiesti omal kohal  - sel nädalal on mu pea üle pika aja muudkui tuikavalt valutanud…

Järgmisel päeval läksime sõpradega Jägala joale ujuma. Armastan seda kohta... Loodus on ikka nii imeliselt ilus! 


Vasakpoolne pilt pärineb siit. 

Metsikult tormava veejoa all nautisid nii mõnedki karmi massaaziga spaateenust:)) Joa all veereservuaaris on vool kiire ja võimas. Ujuda oli päris lahe – ujud-ujud, kuid edasi üldse ei liigu :)) Veelgi mõnusam oli sellel voolul end silitada lasta. Leidsin ujudes jalgadele suurte kivide näol toetuspunkti ja nii ma seal hõljusin, kesk kiirelt tormlevat vett. Jälgisin vaid mõned meetrid eespool ülevalt järsakust rõõmsa ja jõulise hooga alla viskuvat veemassi… kõik liikus, lookles, voolas, sujus... vees… minus… keha oli kerge ja justkui kaalutu, ma oleksin nagu lennanud, ainult et vees.. :) Ja mul tekkis ühtäkki selline tunne, et olin kogu selle veega üks. Nagu eile tulega :)) Väga võimas ja lahe tunne!

Ja justnagu selleks, et ikka ka maa-elemendiga kontakti saada, hõõrusime end Kristi eeskujul joa all leiduva eredavärvilise rohekas-sinise mudaga üleni kokku. Maalähedane scrub ja mudamask - vana nahk maha ja väike toite-element ka. Ning maaühendus missugune :))

Et tekiks (otsitud :p) ühendus nelja põhielemendi – tuli, vesi, maa ja õhk - vahel, siis.. mina olengi õhk ;)
Kord soe, kord külm..  Vahel mõnus briis, vahel tormlev ja mässumeelne. Aga mitte kunagi igav ;)

Võtan elu ja maailma kui kingitust

Oo, kuis ma naudin neid nädalavahetusi!
Sel nädalal ei suutnud ma kohe kuidagi oodata, millal ometi see töönädal läbi saab! :D 

Avatud aiauksest paistavad lendavad liblikad ja päikesepaiste, kostab musträstaste mõnus laulusirtsutamine. Toas on mõnusalt jahe, hoiab mõistuse ja ergud selged:). Kuid ka morni või vihmase ilmaga, piisad trummeldamas vastu pärna lehti ja aknaklaase… naudiksin seda! Siis paneksin kaminasse tule ja teeksin salvei ja/või ingveri teed praeguse alkovaba mojito asemel ;)

Jaah, kodus on NII HEA olla! :)

Lugeda, kuulata muusikat, tantsida, mõtiskleda, teha head süüa… olla iseendaga ja kõiksusega!

Ja mõnikord, kui eriti veab, saan suhelda teisel pool maakera elava soulmate`ga:)
On suur kingitus olla ühenduses, kus võid olla selline nagu Sa oled ja olles alati armastatud ja vastu võetud! Või siis õigele rajale tagasi juhatatud ;)

P.S. Jagan teiega üht imelist kitarristi:

C`est la vie!

Igal inimesel, kellega me kokku saame, on meie jaoks sõnum. Ja meil tema jaoks.

 Ma loen praegu James Redfield`i raamatut "Taevane ettekuulutus. Kogemuslik teejuht”
Kokkusattumus või mitte, aga see peatükk, mida praegu loen, käib küll täpselt mulle selle olukorra kohta, mis mul on! Jagan seda tarkust teiega, ehk keegi tunneb kutset raamatut lugeda või saab siit endale mõtteid. 
P.s. See raamat on kõigepealt seiklusjutuna kirjutatud ja filmina linastunud “Taevase ettekuulutuse” n.ö. käsiraamat.
Filmi saab täies pikkuses vaadata siit. Häirivad on küll pidevalt ilmuvad venekeelsed reklaamid, kuid need saab kinni panna ja mina suutsin küll keskenduda. Eriti peale raamatu sõnumite läbitöötamist oli film nii võimas, et mul tõusis läbivalt kananahk ihule ja silmad läksid äratundmistest niiskeks:) Ma ei tea, kas ainult film ise nii sügavale minna suudab…
Väga hea kokkuvõte on sisulisest küljest tehtud Mõttesahvris.

Inimolendid võistlevad energia pärast. Teeme seda alateadlikult igal kohtumisel. Enamasti usume, et peame teistelt saama tähelepanu, armastust, tunnustust, toetust, heakskiitu (kõiki energiavorme). Sel teel saadud energia aga ei kesta kaua. Tõeline energia, mida me otsime, lähtub universaalsest allikast.
Me oleme omandanud viisid tõmmata energiat enda poole eelkõige lapsepõlvest - suhetest vanematega. 
Me saame neist harjumustest vabaneda, kui oleme teadlikud sellest, et meil on kalduvus kontrollida, õõnestada, kahelda ja teistele meele järele olla.
Need energiamanipulatsioonid on tavaliselt passiivsed või agressiivsed.

Kõige passiivsem on nn. enesehaletseja käitumine: sündmusi kujutatakse negatiivsetena, otsitakse teistelt abi, kirjeldatakse sündmusi nii, et panna teisi end süüdi tundma (sundides neid sellega tähelepanu pöörama ja energiat andma).
Enesehaletsejana tunned, et Sul ei ole piisavalt jõudu astuda maailmale aktiivselt vastu. Nii üritad Sa teistelt kaastunnet välja meelitada, tõmmates energiat enda poole. Alati pessimistlikuna tõmbad Sa endale tähelepanu mureliku näoilme, ohkamise, värinate, nutu ja kaugusse põrnitsemise ja pideva draamadest rääkimisega. Sa näitad end haavatavana ja abi vajavana. Tegelikult pole Sa lahendusest huvitatud, siis kaotaksid oma “energiaallika”. Tõeline vabanemine tekib siis, kui näed oma mustreid ja leiad oma energiaallika iseeneses. 
Enesehaletsejad tõmbavad ligi inimesi, kes neid hirmutavad. Pärast väljaelamist hirmutaja vabandab ja taandub, saates sellega enesehaletsejale energiat.

Passiivsuselt järgmine on eemalehoidja: küsimustele antakse ebamääraseid vastuseid, kunagi ei seota end millegagi. Kui teised meid, eemalehoidjaid, taga ajavad ja meist sotti püüavad saada, võidame endale nende tähelepanu ja ühtlasi ka nende energia.
Eemalehoidjana oled kinni oma lahendamata võitluste, hirmude ja eneses kahtlemise sisemaailmas. Sa usud, et kui jätad erakliku mulje, siis tulevad teised Sind välja meelitama.
Tegelikult hoiad distantsi hirmust, et teised suruvad Sulle oma tahet peale või kahtlevad Su otsustes (nagu su “ ülekuulajatest” vanemad tegid). 
Eemalehoidjana vajad palju ruumi ja sageli väldid enda aheldamist suhetesse. Paraku ei taipa Sa, et Su ükskõiksus võibki olla põhjuseks, miks Sa ei saa, mida tahad, või miks Sind valdab loidus ja segadusetunne.

Kahest agressiivsest on esimene ülekuulaja: püütakse leida teiste tegemistes vigu, jälgitakse teist.
Kui tabame ülekuulajatena teised sellelt, mida peame veaks, muudame nad kohmetuks, üliettevaatlikuks, paneme nad muretsema selle pärast, mida me mõelda võime. Teised jälgivad meid silmanurgast, andes meile, ülekuulajatele, sellega oma tähelepanu ja energiat.
Vaenuliku kriitikuna otsid teiste vigu ja eksimusi, mida kohe välja tood ja rõhutad. Mida rohkem Sa seda teed, seda enam Sind jälgitakse ja reageeritakse. Teised saadavad nii välja järjest rohkem energiat.
Ülekuulaja mustrid tekivad lapsepõlves rahuldamata tunnustusvajadusest. Tema tänased reaktsioonid tulenevad hirmust, et teda ei armastata, et ta jäetakse maha.

  Kõige agressiivsem on hirmutaja stiil: ta paistab kontrolli kaotavat, plahvatab, on ohtlik ja sõjakas. Mustriks on egotsentriline käitumine, käsutamine, sage vihastamine, autoritaarsus, paindumatus, sarkastilisus. Sisimas tunneb ta hirmu, et teda ei märgata avõi teda kontrollitakse, et temast ei hoolita, et ta peab asju üksi tegema.
Teised jälgivad meid kui hirmutajaid tähelepanelikult ja sellega saame me endale nende energiat.


Me kipume me kordama neid manipulatsioonivõtteid kõigiga, keda kohtame ning ehitama oma elusündmusi üles nende sepitsuste ümber. Kõigi nende tegevuste tulemusel me saame teise inimese käest energiat.

Enamasti kasutab inimene üht stiili, aga võib ka olla, et erinevaid. Avastasin, et mina olen kasutanud erinevaid. Tundsin ennast mitmes kohas ära… Ja see on ühtviisi nii piinlik ja kurb kui rõõmustav (teadlikuks saamine võimaldab sellest vabanemist :)

Tegelikult peaks meie energia tulema meie kõigile kättesaadavast universaalsest energiaallikast (mis paneb kõiksust armastama, tundma endas elujõudu olenemata teistest ja sellest, mis elus toimub). Kui me oleme iseendaga kontaktis, siis ei vaja me teiste energiat, siis suudame oma energia saada universaalsest allikast.
Anna ise endast teistele energiat välja. Saades vabatahtlikult vastu, on see ülim energiavahetus.

Kuidas siis ometi sellisest manipulatsioonimustrist välja saada?
Eelkõige TEADVUSTADES endale oma käitumist.
· Kas muutud sõjakaks, kärsituks, jäigaks, vihaseks ja hirmutad teisi või valitsed nende üle? (Hirmutaja)
· Kas kahtlustate teisi või tunnete, et nad ei pööra teile piisavalt tähelepanu? Kas te torkate neid, vaidlete nendega või küsitlete neid? (Ülekuulaja)
· Kas säilitate distantsi ja mängite raskesti kättesaadavat, vältides olukordi, kus peate end avama, kartes arvustamist? (Eemalseisja)
· Kas kurdate alati ja keskendute probleemidele, lootes, et teised tulevad teid päästma? (Enesehaletseja)

Lisaks teadvustage endale, milliseid tüüpe te ligi tõmbate? Lõpetage nendele draamadele vastamine. Pange tähele oma igapäevaste suhete olemus. Ja olge valmis mängust lahkuma.
Pidage meeles, et teie reaktsioonid pärinevad lapsepõlve ebakindlusest.
Saavutage ühendus oma kehaga. Nt. pange tähele, millal te kritiseerimise või küsitlemise peale tardute. Jäikus, külmus ja hirmutunne kinnitavad, et võistlete energia pärast ja olete kaotanud oma keskpunkti.

Kokkupuude hirmutajatega:
Tunnete ilmselt, et te ei kontrolli olukorda või pole teil võimu. Kui teid hirmutatakse, teadvustage endale, kus peate võtma ühendust omaenda viha ja ebaõigluse tunnetega. Kuidas te OMA elus tegutsema peate? Jälgige oma kaitsvaid väiteid, kui olete liikunud enesehaletseja seisundisse.

Eemalseisjaga:
Kas keegi mängib teiega ükskõikset, raskesti kättesaadavat, kauget või mõistatuslikku? Kas leiate, et tahate pidevat kontakti ja juurdlete iga tema mõtte, liigutuse ja motiivi üle? Võibolla teete talle seda, mida üks ta vanematest tegi – küsitlete ja jälgite teda. Võibolla on ta mõistatuslik selleks, et mitte lasta end tunnetest kaasa kiskuda või et ta ei peaks midagi tegema.

Kas teie elus on mõni suur ülekuulaja?
Võibolla varjate midagi ega räägi mõne asja kohta kogu tõde. Küsige endalt, kuidas te sellelt teiselt inimeselt energiat tõmbate. Kas tahate, et ta märkaks teie juures midagi, mida te ei taha otse välja öelda? Kas tunnete end küündimatuna kuid püüate paista olevat asjade tipus? Kuidas olete kaotanud oma ühenduse universaalse allikaga?

Enesehaletsejaga?
Võibolla olete hakanud võtma endale liiga palju vastutust ja see tuletab teile meelde, et te ei langeks tagasi teiste süüdistamisse. Võibolla tunnete end ebakindlust või olete hirmul, et pole ühenduses oma tunnete allikaga? Sel juhul peegeldate välja oma enesehaletseja tundeid. Nõuanne, mida jagate enesehaletsejast sõbrale, on võibolla see, mida teil endalgi on vaja kuulda.

 

Draama ära tundes ja talle nimetuse andes tähendab, et suudate märgata, et käimas on võimuvõitlus. Te võite tunda end rõhutuna, takerdununa, heidutatuna, jõuetuna või ükskõik kuidas veel. Selle nimetuse andmine tähendab olla aus oma tunnete vastu ja samme mängust välja astumiseks.

Peegeldage teise inimese poole armastust ja mõistmist ja usaldage end, et teate, millal rääkida. Avage ennast.

Hirmutajatega	Miks sa nii vihane oled? Sa paistad tahtvat, et ma sind kardaksin.
Ülekuulajatega	Sa meeldid mulle, aga kui ma sinuga koos olen, tundub mulle, et mind kritiseeritakse
Eemalseisjatega	Ma tunnen, et tõmbud eemale ja oled kaugel. Mida Sa tunned?
Enesehaletsejatega	Paistab, nagu peaksid sa mind vastutavaks selle eest, mis su elus valesti on. Võibolla sa ei mõtle seda, aga tundub, nagu püüaksid mind ennast süüdi tundma panna.

Kui sa oled kellegagi kontrollidraamasse kistud, siis vaata iseennast ja teist inimest nii objektiivselt kui saad. Kuidas see teine inimene sarnaneb mõnega teie vanematest? Kuidas te reageerite samamoodi kui varases lapsepõlves?
Tavaliselt on see, mis meid teises häirib, miski mida peame otsima iseendas, kuid ei taha seda teha.

Lõksud

 Enesehaletseja jääb kinni oma selgitustesse, veenmisele ja kaitsmisele. Kui loobute harjumusest vanade meetoditega energiat saada, suudate loobuda kiusatusest veenmist jätkata.
Hirmutaja – ülekaalu saavutamise ja võitmise adrenaliinitulv. Küsi endalt, mida ma kõige enam tahan. Kas mul on vaja saada seda vaid sel moel? Ole valmis jääma paindlikuks, loobudes püüdest kõike kontrollida. Võibolla toob koostöö palju rohkem kasu.
Ülekuulajad – pettekujutelma õigsus on Sinu lõksuks.
Ole valmis vaatama olukorda ka teisest seisukohast. Mida sa selle tegemiseks õppida võiksid? Ole valmis rääkima oma tõelistest tunnetest ja tegema midagi selleks, et luua energiat endale. Selle asemel, et jälitada kedagi, kes eemale tõmbub.
Eemalseisjad jäävad oma hirmude varjamise soovi, eneses kahtlemise ja segaduse lõksu. Kui see juhtub, olge valmis abi paluma. Tunnistage, et teil pole sugugi mitte kõik paigas. Millist toetust teil praegu vaja on? Mida te tunnete? Olge valmis minema millegi poole . Lahkumine on teie jaoks kerge pääsetee.

Pea meeles, et alati on neid draamasid lihtsam näha teistes. Ole enda vastu leebe, kui hakkad oma käitumist muutma. Kui tunned, et oled vihane, õigustad end, tõmbud endasse, oled masendunud või eraldatud, siis oled lubanud endale otsida lahendusi ja energiat vanaviisi.
Hinga sisse, otsi toimuvas huumorit ja tee midagi oma energiataseme tõstmiseks.

Kui tunned, et su süda on avatud ja oled rahulik, ükskõik, mis su elus ka ei juhtuks, siis oled ühenduses omaenda energiaga.

Elu on kui kaleidoskoop

Ma otsin vastuseid, kuid vahel tundub, et ma ei tea õieti, millised küsimused mul on…. Olen vaheldumisi rahulik ja kärsitu, elevil, segaduses, kaitses, kurnatud, eufoorias ja põnevil :)  Ma ei tea, kuhu ma teel olen, ega saa aru, miks ma sinna veel jõudnud ei ole.
Elus juhtuvad pidevalt tähendusrikkad kokkusattumused, näidates, et midagi mõistatuslikku on toimumas. 

Olen viimaseid nädalaid (et mitte öelda juba kuujagu) rõõmulainetel surfanud. Allapoole tuiskav laine teeb märjaks,  kuid tulen sealt peatselt uue valgustava ja rõõmustava kogemusega välja, hüüdes: “juhhuu!”  ning nautides avanemist ja selgust.

Sellegipoolest läksin rännakule iseenda sisse taotlusega leida igas olukorras toetav kõrgem mõte. Ja saamaks Jurema õnnistust sellele, mis mu elus praegu toimub.
Muig, ei tundu uute jahimaade vallutamisena, pigem nagu kaitseks tagalat.. :)

Peale sügavale iseenesesse vaatamist avastasin  mitmeid äratundmisi. Kui oled neisse pilgu heitnud, tunduvad osad tõdemused nii lihtsalt ja selged, et ajab omaette naerma… kuidas ma seda ometi enne ei mõistnud :) Samas teised tekitavad segadust ja ärevust… kas näidates seda, et olen liikumas uutele teedele? Või et ma pole endaga kooskõlas? Sest vaid olles endaga kontaktis olles on lihtne valikuid teha. Kuulatad ennast ja kohe ju tead :)  Vastasel juhul tunned kokkutõmbumist, eraldatust, segadust, ärevust.

Elu on nagu kaleidoskoop. Keerad natuke, tuleb uus pilt. Uued ühendused. Uued energiad. Uued inimesed, uued olukorrad. Keerad veel natuke ja see kõik hakkab korduma. Kõik põimub läbi elu, läbi olnud ja oleva, läinud ja tuleva... Mis on tõeline, mis on illusoorne?

Kõike ühendab suur ja sügav armastus. Armastus minu enda, minu inimeste, Jumalanna, kõiksuse vastu. Armastus Sinu vastu. Mu süda põleb armastuses suure heleda leegiga, nii et rinnus hõõgub ja ma vaatan pärast, ega mu valge pluus kõrbenud ei ole :))

Näen oma elu värviküllast mitmetahulisust, külluslikkust nii inimestes, teadmistes, olukordades, jumalikkuses.  Minus vahelduvad rõõm, hirm, lõdvestus, usaldus, armastus. Mõistan, kui illusoorne on maailm. See mis täna siin, võib olla homme läinud. On ainult praegune hetk. Ei olemas minevikku ja me ei tea, mis tulevik toob.  See paneb tundma alandlikkust. Alandlikkust Jumala ja Elujõe voolamise ees. Kui lihtsalt võib kõik muutuda. Ja minu enda on luua kõrgeim mõte igas olukorras…

  

 

Ma olen Naine. Nagu järv. Ja ma olen valmis. Valmis vastu võtma. Elu on rännak, mitte lõpptulemus. Olen teel :)

Armastus on rõõm

Mu armastus on üllatuskülaline
kutsumata just mitte aga siiski

selline üllatus umbes kui kirjutuslauasahtlis
hakkaksid kasvama sinililled või ämblik kooks
purpurset võrku või kirikutorni kukk tõuseks lendu…

südames kutsusin seda külalist ehk
aga jalust rabatud olin sellegipoolest…

/kohandatud Ilona Laamanist/

Just have patience to Yourself and to the process. And don`t give up :)

Tulin just ühelt huvitavalt kohtumiselt ja panen nüüd leivad ahju. Ehk kunagi jagan seda teiega. Igatahes on see kohtumise põhjus juba ette toonud minus üles nii hirme kui armastust.  Väga põnev, vaatame kuhu Elujõgi voolab.

Kui leivad küpsed, pakin asjad kokku ja lähen pulma. See saab väga vahva pulm olema, kus terve suguselts koos:)
Ekskaasa suguselts (mis ju ka minu oma)  ja ka tema ise oma perega ja meie lastega. Lapsed on praegu nende juures. Oi küll nad juba ootasid, et mind näha:) Aga suvel on neil maal ikka supermõnus olla!

 
Ma ei ole elus mujal kogenud sellist perekondlikku ühtehoidmist, nagu seda Israelid teevad. Ja peigmehe ema on puhastverd Israel ;)

Huvitav kokkusattumus on, et peale pulmi lähen ühele selgitavale ja puhastavale tseremooniale. Kuna enne seda on hea paastuda, et jõuaksin sügavamale iseendasse ja oleksin erksam, siis tuleb üks söögivaba pulm :D

Lähen kohtuma iseendaga, enese väega ja saama selleks tseremoonia Jumalanna ja teiste osalejate toetust.

Minu taotlus on leida igast olukorrast kõrgeim mõte, mis mind toetab ja mis mu südant rõõmustab. Ehk – elada armastuses. Käia valguses, südames avatuna, oma Teed. Mitte takerduda hirmu ja kahtluste rägastikku :)
Ja et kõik, mis on sündinud ja sündimas, kulgeks vabalt, lihtsalt ja sundimatult.. parimal võimalikul moel. :)

How can U ever think that You`re anything less than beautiful…?

“… how can U ever think that Your love is anything less than a miracle… ?” laulavad Indigolapsed eesotsas Tom Valsbergiga.

Tundes endas sisemist kokkutõmbumist, ebamugavust  või pinget, on inimesele harjumuspärane eneselegi märkamatult keskenduda oma hirmule. Meile tundub, et asjad ongi täpselt nii halvasti, kui me kahtlustame.  Me unustame ära, kui ilusad ja armastavad inimesed me  sisimas oleme. Me unustame ära oma armastuse  iseenda ja teiste vastu. Selle, et me oleme siin kõik koos oma elusid loomas.
Sageli me ei saa isegi aru, et tegu on meie enda hirmuga. “Ma ei ole piisavalt hea;  mind ei armastata/taheta/tunnustata/ei panda tähele/ mõisteta; ma ei saa hakkama; mult tahetakse liiga palju…”  Tundub, et mul on õigust ülegi, on ju teine imelikult käitunud, mitte mina! Tegelikult oleme kinni oma teadvustamata  käitumise- või mõttemustris.

“Elus ei ole sellist hetke, mil Sul ei oleks valikuvõimalust. Mitte kunagi. Sa ise oled loonud selle olukorra justnimelt selleks, et Sa saaksid kogeda neid valikuid, mis sul on. Sa oled loonud selle tupikseisu just selleks, et mõista – mingit tupikseisu ei olegi olemas.” ütleb Neal Donald Walsh. 
(Muide, väärt lugemine on tema raamat “Jutuajamised jumalaga”!)

Muidugi on väljakutse niimoodi elada. Kui selle oskuse aga kätte saab… on elu nothing less than a miracle!

Kui minus pakitseb mingi teema, pinge või küsimus ja on raske endast aru saada, siis vahel aitab olukorda mõista küsimus:”Mis siin tegelikult toimub?” - “Mida ma siin tegelikult kogemas olen?” - “Milline on minu vajadus selles kohas?”
Sageli joonistub siis välja mingi minu hirm. Juba hirmu äratundmine vabastab. Teinekord isegi ajab naerma! Kuidas ma arvasin, et asi on temas?! Endal palk silmas :))

See küsimus aga ei aita alati. Vahel tundub kõik olevat nii.. segane-sogane. Siis on hea kasutada meditatsiooni.

Meditatsiooni eesmärke võib olla mitmeid. Sinu eesmärgiks võib olla vaikuses, tühjuses istuda – mentaalne puhkus koormavatest mõtetest. Aga see võib olla ka nn. trip - reis sinu alateadvuse sümboolsele maastikule.

Mediteerida on lihtne. Kui vähegi oskad ja suudad keskenduda. Paned silmad kinni ja hingad mõned korrad sügavalt, kõhu kaudu sisse ja siis välja. Iga väljahingamisega vabastad endast kogu pinge ja ärevuse, kui sinus neid on. Iga sissehingamisega kujustad värskust ja elujõudu endasse  sisenevat. Kui see sind aitab, võid kujutada väljahingatavat õhku tumedana, nagu määrdununa ja sissehingatavat heledana, valgusena, mis täidab terve Su keha.
Keha lõdvestamiseks käi korra mõttes läbi kõik oma kehaosad: jalalabad, sääred, põlved, reied, istmiku… jne kuni pealae ja kõrvadeni :) Algul võib olla abiks ka lihtsalt sisimas keskenduda vastavale kehaosale ja öelda endamisi: “Ma lõdvestan oma jalatallad. Mu jalatallad on täiesti lõdvestunud.” Ja sa tunned, kuidas terve Su keha lõdvenebki.

Teinekord piisab terve keha lõdvestamisest, kui ühtäkki – hopsti! hüppab su pähe mõte, mis ongi vastuseks sind vaevanud küsimusele. See tuleb sellest, et keha lõdvestades aeglustub ajulainete sagedus (alfalaineteks, mis on vaba mõttevoo lained ja mis ilmuvad siis, kui oleme piisavalt lõõgastunud) ja me saame parema ühenduse nii oma parema ajupoolkeraga kui alateadvusega.

Kujusta end mõttes kusagile, kus Sa tunned ennast hästi. Näiteks näed end lebamas/istumas aasa peal, mererannas või kus süda kutsub. Kujutle end nägemas muru, tundmas seda kõditamas oma jalataldu ja sääri, vaatamas lendavaid liblikaid, hingamas sisse sooja suveõhku, mis koos pehme tuuleiiliga su põske paitab… 

Lihtsalt olles selles hetkes hakkavad sageli kujutluspildid ise Su silme ees elama. Mine nendega lihtsalt kaasa, ära kahtle ega ratsionaliseeri.
Kui see, mis toimub, ei anna Sulle selgust või vastust Su küsimusele, võid endale kujustada oma nägemusse kellegi, kellel võiks olla selle kohta kõrgem teadmine.

See võib olla kas Sinu kõrgem mina, Su kaitseingel või ka hoopis see inimene, kellega see teema seotud on. Kutsu ta enda juurde.  Küsi ja kuula. Südamega. Ära vaidle vastu;). Tagasi tulles mõtiskle selle vastuse peale. Mida see Sinu jaoks tähendab?

Meditatsioonis saad vastuseid palju sügavamalt enda seest, kui loogiline mõte ja sisemonoloog seda iial suudab. Ja mis peamine, see rahu ja usaldus, millega sealt enamasti tagasi tuled, on ka siis seda aega väärt, kui Su teemad jäid kõik lahtiseks.

Pulmad Aasu-Allikal

Kui muinasjutt te kohtumise tund
poeb malbeid erutusi silmisse ja kõnne
ja läitub loojangute loomusund
et liita hetkeis killustunud õnne.
~A. Alliksaar~

Täna olid Hannese ja Mari-Liisi pulmad:)
Me ei ole ammu näinud pulmas sellist sooja, puhast ja siirast armastust. Tuletas minu enda pulmi meelde… ;) 
See oli nagu armastuse pidupäev!

‘ 
 

Tõotused, mis pruutpaar oli ise seadnud ja teineteisele ette lugesid, läksid kõigile hinge. Nii mitmedki meesterahvad ütlesid pärast, kuidas see neid puudutas, kuuldes kuidas üks mees nii avatult kogu maailma ees oma naisele nii armastust täis sõnu ütleb. Et “ma ju tunnen ka nii, miks ma ometi seda öelnud ei ole?”
Nii tseremoonia kui kogu pidu oli midagi sõnulseletamatut!  Armastuse ja õnnelik- olemise-sära paistis noorpaarist kaugele.
Ma ei näinud neid kordagi asjatamas või muretsemas. Nad oskasid täiega nautida! :)

 
   

Õhtul keerutasime jalga Kukerpillide saatel ja mängisime igasuguseid vahvaid mänge.
Imeilus tseremoonia, õnnelikuna särav noorpaar, lahedad sõbrad, minu pere... mis veel võiks olla täiuslikust õhtust puudu ?! :) Minu südames oli soojus, valgus  ja armastus:)

Päevad lõpevad siis, kui lased neil minna…

Ma ei tea, kas see on siis nüüd täiskuutseremoonia järgne kuu kahanev mõju (mis tänaseks väga vanaks ja olematuks kuuks on saanud) või miski muu, kuid nii ootamatult kui mu viimane suurem sisemine protsess alguse sai, sai see ka otsa. Täna tundub see kui eelmine elu, nagu unenägu.

Neis hetkedes olla ei olnud lihtne, kuid endaga tõi see protsess kaasa külluslikult kingitusi.
Ma sain väga selgelt teadlikuks mustritest, mis mul endal selles suhtes olid. Usun, et teadlikkus ja kontakt iseenesega aitab mul edaspidi olla kohal ja luua sellist suhet, millisena ma seda tegelikult näha tahan :)

Palju sai mõtiskletud mehelikkuse ja naiselikkuse teemadel.

Lugedes, suheldes, jälgides… sain teadlikuks, millist meest hindan, kellele ja kellega oma armastust soovin jagada. Kelle armastust vastu võtta. Milline on tema kontakt iseenesega ja oma mehelikkusega.

Milline on tema kontakt ja suhe naisega, naiselikkusega minus. Igaüks loob muidugi oma näo järgi.

See kõik on väga vabastav ja rõõmustav :)

Armastus ON elu alus.
Armastus ei ole kontrolliv, omakasupüüdlik ja dikteeriv. See on hoopis hirm.
Armastus on vabastav, valgustav, julgustav, inspireeriv, toetav.
Armastus on kõrgema mõtte olemasolu igas meie hetkes.

Aitäh Elule selle teadmise eest! Ilma selle kõigeta oleks ma märksa vaesem :)

Maakaardi uurimine ei asenda kunagi maa enda kogemist

Enneagramm. Hinge üheksa palet
Andreas Ebert, Richard Rore

Johannes Esto Ühing, 2008

Enneagramm on väga vana “maakaart”, inimese kohta. Enneagramm ei ole vastus, vaid teeviit. Teeviit näitab teed, käima aga peame ise.
Nagu paljud teisedki tüpoloogiad, kirjeldab see erinevaid iseloomutüüpe. Lisaks olukorra kirjeldamisele sisaldab enneagramm ja seesmist dünaamikat, mis on suunatud muutumisele. See on üleskutse äärmiselt vaevanõudvale hingelis-vaimsele kasvamisele.

Enneagrammi lähtepunktiks on ummikud, millesse meie, inimesed, satume, püüdes kaitsta oma elu seesmiste ja väliste ohtude eest. Ta paljastab illusoorsed ideaalid ja valed süütunded ning aitab meil silma vaadata oma tõelisele dilemmale.

Tähtsam kui põhjuste otsimine (“miks?”) on küsimus meie elu eesmärgist (“kuhu?”). Enneagramm võib aidata meil heita pilgu tulevikku ja näha oma elu mõtet, seda tõelist palet, mida meil veel ei ole, mis aga juba praegu meis tukub.
Enneagrammi võib ühildada nii vaimsuse kui inimese juhatamise traditsioonidega kui ka erinevate psühholoogia suundadega. Seepärast võib see olla sillaks vaimsuse ja psühholoogia vahel.

Kaasaegses egotsentrilises ühiskonnas kaldume eriti kinni jääma omaenda mõtetesse või tunnetesse.
Enneagramm võib aidata meil selitada meie enesetunnetust, muutuda ausamaks iseenda vastu ja eristada üha paremini, millal kuuleme vaid omaenda sisemist häält ja mustreid ning oleme oma eelarvamuste vangid või millal suudame olla avatud millelegi uuele.

See on tegelikult üllatav, sest enneagrammi lähtepunkt on tegelikult negatiivne. Selle eesmärgiks ei ole ego meelitamine. Pigem tahab see aidata lahti lasta või tarbetuks teha, seda mida nimetatakse vale-minaks.
Jah, pole midagi, mille külge inimesed nõnda klammerduksid, kui nende mina-pilt. Me samastame end liigselt sellega, mida hästi oskame.

Nii muutub iga anne, mille külge me liigselt klammerdume, paradoksaalsel moel meie “patuks”. (Patt tuleneb muide kreeka keelsest sõnast, mis tähendab möödalaskmist).

Kui me maitseme ja mälume oma pimedust, kui tunneme, kuidas see on mind ja teisi inimesi haavanud, kuidas see on mul lubanud mitte armastada ja mitte lasta ennast tõeliselt armastada – kui me seda teeme, avanevad meie silmad nägema teist poolt, tõelist annet või veel parem meie ande tegelikku sügavust ja mõtet. Enneagramm vahendab kogemust, mis meid ehmatab ja meile väljakutse esitab, kuid on samas lihtne ja ilus.

Enneagramm defineerib üheksat inimtüüpi, lähtudes üheksast “lõksust”, või “põhipatust”. Üllatav on, et enneagrammi üheksa patu puhul on tegu katoliikliku traditsiooni klassikalise seitsme “surmapatuga”: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ahnus, mõõdutundetus ja kõlvatus ja teistele lisandub veel kaks: vale ja hirm.

Raamatu põhiosa moodustab enneagrammi üheksa tüübi profiili kirjeldus. Iga tüübi kirjeldus jaguneb vastavalt:
- profiili ülevaade;
- vastava tüübi dilemma, mis sisaldab tüübile omas kiusatust käsitleda konflikte teatud kindlal viisil. Kirjeldatakse juurpatte, vältimisi ja tõrjemehhanisme.
- tüübi annid ehk vaimuviljad, mis on juurpattude teine pool;
- selgitatakse iga tüübi lõksusid.

Lõpus käsitletakse seda, mis võiks aidata kaasa iga tüübi pöördumisele ja küpsemisele. Mis on eriomane kutsumus või üleskutse muutumisele, erilised eluülesanded ja ärgitused iseendaga tegelemiseks.

Kui see kirjeldus tekitas sinus huvi, siis tasub raamat kätte võtta. Minul tekkis tõeline ahha-efekt! Ühtäkki rullusid nii mitmedki põhjused ja tagajärjed mu silme ees lahti.

Autorid soovitavad kõigepealt raamatut lugeda ja tunnetada, mis tüüpi Sa olla võiksid. Ja hiljem testi teha, kontrolliks. Mina alustasin sedakorda teistpidi.
Aitäh Sulle, A., et mind enneagrammide maailmaga tuttavaks tegid! :)

Testi leiad muidu siit: http://similarminds.com/test.html
Kui Sa ei ole inglisekeelsetes omadussõnades väga tugev, võta abiks nt Goolge`i tõlge: http://translate.google.ee .

Hääd eneseavastamist! Aga nagu öeldud, maakaardi lugemine ei asenda kunagi maa kogemist! :)

Ma ei teadnudki et see võimatu on

Teadmatusest
Ilona Laaman 

See on ju täitsa võimatu 
lüüa harilikku naela betoonseina 

ma ei teadnudki et see võimatu on: 
seepärast lihtsalt lõin naela sisse 

See on ju täitsa võimatu 
sellist inimest armastada 

ma ei teadnudki et see võimatu on: 
seepärast lihtsalt hakkasin armastama 

Selles absurdses, meeletus elus 
inimesed otsivad teineteist 
ja vahel ka leiavad teineteist 

hakkavad üksteist armastama 
kuigi see võimatu on