Mõnusaid hetki sügisest

Ei mäletagi, millal sügis NII värvikirev oli! Pildike koduõuelt:

Mõnus metsaskäik koos JCI Toompea kaaslastega. Polegi ammu nendega midagi ühist teinud. Selle aasta algusel astusin kojast välja…. Inimestega on endiselt hea ja soe tunne seotud, aga kojategemised on kaugeks ja võõraks jäänud. Järjest rohkem hindan oma elus saavutamise asemel protsessi nautimist. Mäletan, kui kümmekond aastat tagasi noorkodalane olin ja kojakaaslane Rein muukui rõhutas, et protsessi tuleb ka nautida, ei ole vaja ainult eesmärke seada ja  siis pingutada, et neid täita. Mäletan, et tollal ei saanud ma üldse aru, millest ta räägib :D Täna enam teisiti ei oska ega tahagi. Elu on hea õpetaja olnud ;)

Aga metsaskäik oli mõnus. Nautisime erinevaid järvi (kokku kuut!), mõnusaid pinnavorme (ootamatult vahvalt künklik oli), imelist ilma (hommikustest krõbedatest valgetest hallakristallidest rohukõrtel sai õhtuks sinise taeva ja päikesepaistega mõnus soe sügisõhk) ja head seltskonda (olin enda hea sõbra Triinu ka kaasa kutsunud). Kokkuvõtteks mõtlesin, et tore oli inimesi näha ja koht oli võrratu! Aga mitte kunagi ei lähe ma enam nii suure seltskonnaga metsa :) No kuidas on niimoodi võimalik metsas-olemist nautida…?!

Sylvia sünnipäev oli üks mõnus tema sõprade ja sugulaste kooslustimine :)

Oktoobri lõpus sai tehtud midagi, millesarnast kogemust mul varem polegi – käisime  meres ujumas. Kuusikrannas, Käsmus. Õues on ju “soe”  - 10°C... Kogemus ise oli tõesti palju väestavam, kui nädalapäevad tagasi lastega Pärnu Termides mõnulemine :)

Esimesel korral merevette minnes oli ikka hirm tugevalt üleval.
Meeles oli veel kuu algusel täiskuuöises Matsimäe rabajärves ujumas käimine. Mis ujumine! Siis oli vesi nii jäine, et sai end ainult pauhh! mõned korrad sisse kasta. Ujumistiir oleks kindlasti külmakrampidega päädinud… Õnneks oli hea sõber Meelis meile tollal juba oma Rabavas metsatalus ka sauna valmis pannud :)
Seekord oli aga lugu hoopis teine… kuigi käes oktoobri viimased päevad. Kui esimese satsi ära tegin, sain aru, et hirmust tingituna ei olnud ma suutnud ikkagi lõdvestuda ja nautida… Polnud pooltki nii hull, kui arvasin :) Nii et kui olin natuke rätiku sees olnud ja tundsin, kui mõnusalt elusalt keha tuksub – läksin uuesti. Nüüd ujusin, kõik ergud tundlikult kogu kogemust vastu võtmas. Välja tulles oli keha nii elus ja sädelev. Et asjale ilusa pitseri panna, tegin ühe tiiru veel. Küll oli tore välja tulles pärast alasti rannal hundirattaid visata :))

Sügis on nii põnev olnud. Väljakutsuv… aga samas õnnistav.
Nii palju asju on minus muutunud, et mul on tunne, nagu oleksin vastsündinud... uudistamas maailma... õppimas...

Vahel tunnen ma end praegu kui Okasroosike, kes on teismeeas magama jäänud... ja nüüd, peale pikka und üles ärganud... vaatan maailma täiesti uue pilguga... Ma olen küll elanud.. aga tegelikult ei ole...

“Armastuse kogemiseks pole vaja loobuda kõigist oma hirmudest. Hirmud võib võtta sülle ja nendega koos armastusse sukelduda. “
~Eric Pearl @ Reconnection~

Mine metsa!

"Ehh, kas tõesti on Eestis normiks saamas individualistlik tarbimisühiskond, kus elatakse eelkõige iseenda heaolule mõeldes (eriti viimaste valimiste valguses), ise märkamata, et ollakse vaid marionettnukud iseenda automaat-programmide ja -mudelite käes?!" olen seda küsimust endas juba mitu korda märganud. Või on see pimedus, mis meile valgust õpetab?

"Igalühel meil on omad õppetunnid... nii inimesena kui ilmselt ka rahvana." mõtlen Heinz Valgu tänuväärse algatuse peale.

Siiski soovin ja usun, et Eestis elavad inimesed on järjest enam hindamas avatud südamega elamist ja üksteise toetamist. Et ostlemisest enam hindame püsivamaid väärtusi. Oskame võtta aega pere, sõprade, iseenda jaoks. Et me oleme kokkuhoidvad ja hinnanguvabad (ei kritiseeri ega virise), julgeme vaadata iseendale peeglisse ja võtta vastutust, oleme teadlikud oma tegudes ja käitumises ning keskendume sellele, mida oma elus näha tahame (mitte mida kardame). Me hoiame seda, mida armastame ja hoolitseme selle eest. Lubame endal eksida, julgeda olla uudishimulikud ja mängulised... Usaldame ennast ja oma südant.

Hea on kuulata vana head Fred Jüssit ning tuletada endale meelde, et on aeg jälle metsa või rabasse vaikust kuulama minna.

Sest "see kurg seal soo peal teeb ikka sama häält, olenemata sellest, mis valitsus on.” nagu Fred Jüssi ütleb.
Kui Sul pole olnud teejuhti väärtuste juurde, siis meie ümber - s.h. looduses - on kõik olemas. Väärtused võib lihtsalt ära tunda.
”Ja oma elust leiad sa selle, mis Sul endal on sinna kaasa viia. Teatrist leiad sa selle, näituselt..., isegi naise juurest leiad sa selle, mis Sul sinna kaasa on viia," ütleb vanameister.

Tee Fred Jüssi video juurde leiad siit: http://www.bestsales.ee/article/2013/9/24/video-fred-jussi-esinemine-psuhholoogiakonverentsil-2012

Amma

Käisime sõpradega Soomes Energia Arenal Ammalt kallistust saamas. Ma ei olnud enne Ammaga kohtunud, aga kuulnud olin temast küll palju.

Amma on Indiast pärit pühak, Guru. Tal on ashram Lõuna-Indias, Keralas. Igal aastal käib Amma käib maailma erinevates paikades selleks, et inimestele meelde tuletada, kes me tõeliselt oleme ja ühtlasi suunab meid elama oma elu lihtsuses, avatuses ja armastuses. Ja kallistab inimesi. Need, kes tema kallistust on kogenud, ütlevad sageli, et see on neid sügavalt puudutanud.

Ruumi sisenedes tundsin endas samasuguseid energeetilisi võnkeid nagu sageli pühapaikades tunda võib. Eestis olen nii tugevaid energeetilisi vibratsioone oma kehas kogenud Tuhala Nõiakaevul.
Rahvast oli isegi vähem kui ma ootasin, aga see oli tore. Kui terve see spordisaal oleks rahvast puupüsti täis olnud, tea, kas oleksimegi Ammalt kallistada saanud.

Kallistamine on hästi organiseeritud. Ruumi sisenedes saavad kõik järjekorranumbri. See koosneb numbrist ja tähest. Ja tähtede kaupa hakatakse inimesi kutsuma. Seni saab lihtsalt istuda või mediteerida, lihtsalt jälgida kuidas Amma järjest inimesi kallistab või uudistada ja osta Amma organisatsiooni poolt pakutavat indiapärast kaupa – viirukitest seepide ja essentsideni, kottidest, riietest muusikani.

Märkasin, et päris paljud tulid Amma kallistuselt, pisarad silmas. Peale kallistust sai istuda temaga koos laval, tunnetada sealolevat energiat ja mediteerida.

Me läksime ainult üheks päevaks. Soome läksime hommikul kl 8:00 laevaga ja sõitsime Helsingist Vantaasse edasi. Kohale jõudsime ca poole 12 paiku. Enamik oli tulnud mitmeks päevaks ja juba varakult kohal. Seetõttu ei jagunud meile isegi järjekorranumbrid, vaid anti lisapiletid. Saimegi rahulikult kohale jõuda ja ringi vaadata. Kuigi istumine oli teatristiilis toolidel, panime me oma kaasavõetud lambanahad maha. Tundsin, milline kõikehõlmav rahu minusse tuli. Polnud eriti mõtteid, oli lihtsalt olemine.
Kui hõigati välja, et lisapiletid saab järjekorranumbrite vastu vahetada, läks juba kiiresti. Nagu oleks meie rong liikvele läinud :) Kell oli kolm.

Mul oli hea meel, et suutsin nii palju aeglustuda ja oma tähelepanuga kohale tulla, et olin Amma kallistuses tõesti hetkes. Nii et kallistus tundis päris pikk, aeg oleks nagu peatunud. Ta kallistus on päris tugev :) Algul ma ei saanud aru, mida ta mulle kallistades ütles, aga hiljem sain teada, et see olevat olnud: “Mu kallis tütreke, mu kallis tütreke…”  Vau… sellepärast abilised siis küsisidki minult, kui järjekorras esimeseks olin jõudnud, mis mu emakeel on.

Laval istudes tundsin samasuguseid energiavibratsioone oma kehas, nagu ennegi. Minus on viimastel päevadel nii palju kergust ja lõbusust olnud, et meditatsiooni, iseenda sügavuse ma ei valinud minna. Nii huvitav oli hoopis vaadata inimesi ja elada nende reaktsioonidele kaasa. Märkasin, kuidas tunnen endiselt ühendatust indialastega ja neid oli seal minu rõõmuks palju. Kui koju hakkasime tulema, tekkis minusse kummaline kurbus nendest inimestest lahkuda.

Amma energia  aga töötas edasi. Märkasin, et erinevates kohtades, erinevates mõtisklustes tulid nii selgelt nähtavale mu mustrid. Alateadlikud käitumismustrid, programmid, nagu nende kohta võiks öelda. Teadlikkus oli erakordselt selge.

Kui hilisõhtul kodu poole sõitsin, tundsin, et olen tänulik, et sõprade kutsest kinni haarasin. See on kindlasti üks oluline kogemus mu elu hetkede kees.

Lõpetuseks üks armas meeldetuletus Amma organistatsiooni soomekeelsest ajakirjast "Matruvani, Amman Viesti", mina võtsin Bioneerist.

Kiri Jumalalt Hommikul, kui ärkasid, jälgisin ma sind ja soovisin, et ütleksid mulle vähemalt mõne sõna, küsiksid minu arvamust või kiidaksid mind mingi hea asja eest oma elus. Sul oli siiski liiga kiire sobivaid tööriideid otsides ja nii ootasin ma edasi. Kuni mööda maja ringi jooksid, mõtlesin, et leiad minu jaoks paar minutit ja vähemalt tervitad mind…, aga ei. Mingil ajal pidid ootama viisteist minutit midagi tegemata, lihtsalt tooli peal istudes. Siis hüppasid äkki püsti ja mõtlesin, et tahad minuga rääkida, kuid sa jooksid hoopis telefoni juurde ja helistasid tuttavale, et uusimaid külajutte kuulda. Vaatasin, kuidas tööle läksid ja ootasin kannatlikult kogu päeva. Arvan, et kogu oma kiirustamise juures polnud sul aega mulle midagi öelda. Panin tähele, et lõunalauda istudes heitsid pilgu enda ümber. Võibolla häbenesid sa minuga rääkida ja sellepärast ei öelnudki sa söögipalvet. Vaatasid teiste laudade inimesi ja märkasid, et mõni sinu tuttav rääkis minuga enne sööma asumist, kuid ise ei öelnud sa sellegipoolest midagi. Pole viga, sest aega veel on ja ma loodan, et kunagi pöördud minu poole.  Läksid koju ja tundus, et sul on palju tometamist. Kui toimetused olid tehtud, panid teleka mängima. Ei tea, kas sulle telekas üldse meeldib, sest vaatad sealt ükskõik mida. Iga päev veedad palju aega selle ees, midagi mõtlemata. Jälgisin kannatlikult, kuni telekat vaatasid ja õhtust sõid, kuid taas ei öelnud sa mulle midagi. Magama heites olid ilmselt liiga väsinud. Kui olid perele head ööd soovinud, pugesid tekkide alla ja uinusid kohe. Sellest pole midagi, sest kuigi sa seda ei tea, olen ma alati sinuga ja mul on rohkem kannatlikkust, kui arvata oskad. Soovin Sulle õpetada ka seda, kuidas olla kannatlik teiste inimestega. Armastan sind nii väga, et ootan iga päev väikest peanoogutust, palvekest või tänuavaldust, mis tuleb sinu südamest. Ühepoolne suhtlemine on väga raske. Jälle on uus päev  ja jälle ootan ma sind armastusega, soovides, et täna annad mulle väiksegi hetkekese. Ilusat päeva!

Rohkem Amma kohta: http://www.amma.fi/kielet/vir_amma.php ja www.amritapuri.org

Hea on olla naine…

Usu, et Sa oled imeline.
Ainuüksi sellepärast, et oled naine.
*
You are wonderful.
Just because You are a woman.
~Yogi Bhajan ~