Armastus on alati kohal

Armastus on alati kohal. Isegi siis, kui me seda ei näe.

Armastus on kohal ka siis, kui sul on sõnavahetus või konflikt, kui keegi on sulle haiget teinud või sind solvanud, kui sõber sind ei mõista, kui laps mossitab, ema sinuga pahandab, tiinekas turtsub, ülemus su koondab, poemüüja on ninakas, autojuhid ülbed, inimesed trammis ebaviisakad... Isegi siis, kui keegi on lõhkunud sulle kalli asja, olnud truudusetu, jätnud sind maha (sõber, partner, su isa), sind löönud, jätnud midagi olulist tegemata, kui sa oled täiesti ebaõnnestunud või läbi kukkunud...

Kui Sa tahad seda armastust neis hetkedes näha, siis ava oma süda. Ja vaata lähemalt. Keskendudes oma südamele näed sa, et seal (teinekord nii peidus, nii sügaval) on teise inimese armastus tema enda vastu (mida ta lihtsalt ei oska pehmelt väljendada). Või sinu armastus iseenda vastu (mida sa ei julge väljendada...) Või - võimalus armastada seda teist inimest. Tingimusteta. Sellisena nagu ta on.

Armastus on alati kohal. Ka siis kui me seda ei näe.
Ka siis kui me seda ei näe, võime usaldada - armastus on alati kohal.

Soovin, et kõik inimesed suudaksid näha armastust igas hetkes. Aho.