Isata kasvanud

Eelmises postituses lahatud Robert Bly ja Marion Woodmani raamatus “Kuningneitsi” tuuakse väga huvitavaid aspekte välja ilma isata kasvanud tütardest ja sellise elu mõjust nende tulevastele (armu)suhetele. Tundsin ennast ära… Neist mõtetest sain mina nii palju tuge, et soovin seda siinkohal eraldi postitusena jagada.

Nagu autorid ütlevad: suur tühimik haigutab isata kasvanud tütarde hinges. Naispoolus, kelle meespoolus on saanud viga hea isa puudumise tõttu (olgu siin põhjuseks isa füüsiline puudumine või asjaolu, et isa ei ole olnud võimeline tütre tõelist elu märkama) võib avastada, et ta kardab olla otsekohene ning seda eelkõige meesterahvastega, kes kehastavad isalikke ja patriarhaalseid väärtusi. Selline naine kipub rahulduma kas issi väikese printsessi rolliga või hakkab ta püüdlikult oma poisikesest abikaasale ema asendama.

Mina olin 5-ne, kui mu ema ja isa lahutasid. Ma ei mäleta sellest ajast, kui me isaga koos elasime, mitte ühtegi seika :(
Vahel harva ta võttis meid enda juurde, aga ma tunnetasin seal sageli kummalist ebamugavust. Ma ei tea, kas see tulenes isa (või minu ema?) ebamugavusest, et me seal olime. Seda juhtus aga suhteliselt vähe ja toona see sobis mulle. Lihtsam oli teda mitte näha.
Raskem taluda oli lähikondsete pahaseid kommentaare stiilis: “Sa oled täpselt oma isa laps!”  - ja seda öeldi ainult siis, kui ma käitusin neile mittesobivalt… Ütlused stiilis: “Sa ei leia endale kunagi sõpru ega meest, kui Sa selline oled!” tekitasid minus uskumuse, et 1) mu isa oli halb inimene, 2) mina olen tema moodi halb inimene 3) ma ei olegi häid inimesi enda kõrval väärt… Mõistagi pole see tõsi. Aga saa siis sellest lapsena aru…

Kuningneitsi autorid ütlevad, et kui naise elus puudub isa, siis on naise sügavaimaks hingehaavaks Issi idealiseerimine.
Kui päris-isa ei ole kohal (kas otseses või ülekantud tähenduses), kes päris-mehena tütre kujutlusi tasakaalustaks, võib naisest saada unistaja, kes usub, et „Kui ainult isa oleks siin, siis oleks kõik hästi“.

Sellist kogemust mäletan ma ajast, kui minu ja J. suhted tema jätkuva kõrvalsuhte pärast järjest valusamaks läksid. Valdav mõte, millega ma end õhtuti magama nutsin, oli: ”Oleks mu isa (või vanaisa!) siin, tema ei laseks sellel jätkuda! Tema aitaks mind…"
Nii et iseendalegi teadmata olin ma oma isa oma alateadvuses idealiseerinud, kuigi oma teadliku meele jaoks olin ta lihtsalt oma elust ära kustutanud.

Täiskasvanueas hakkavad sellised kujutlused naise suhteid mürgitama, sest kui issi koju tuleb (näiteks abikaasa või armastatu näol), ei ole too sugugi täiuslikkus ise, mida naine kogu elu koju on igatsenud. Oma unistustemaailmas kuulub ta oma väljamõeldud Issile ja varem või hiljem kuulutab too: „See noormees pole sinu jaoks küllalt hea“.
Selles seisus on suhe nüüd purunemise äärel, kui naine seda just kiiresti teadvustada ei suuda.

Järgmises suhtes, minu viimases pikemas kooselus, kollitasid tõesti sellises sõnastuses mõtted mind pidevalt. Minu peas ja huvitav, et ka teiste suus…
Tegu oli tegelikult sisemiselt väga hea ja hooliva mehega. (Mul on üldse õnne olnud olla suhetes ainult tõesti sisemiselt väga heade inimestega:), hoolimata mulle lapsena sisendatud uskumustest.) Aga nagu kõigil meil, inimestel, olid tal peale selle ka väikesed vead :) Ja mina ei suutnud neid ilmselt tollal vastu võtta, aktsepteerida teda nii nagu ta oli ja teda nende avaldumishetkedel toetada.
Nuh, ma ei saa küll kogu suhte lagunemise vastutust siin enda õlgadele võtta, tangot tantsitakse ju ikka kahekesi, aga eks oma tõde siin on.

Taaskord ei suuda naine mõistatada, miks ta kogu aeg üksi jääb, öeldakse Kuningneitsis.

Ja me siin arvame muudkui, et tegu on sellega, et oleme liiga tugevad naised! Tegelikult pole meil lihtsalt ees reaalset isakuju… Ja ka meie emad on liiga tugevad olnud...

Suurim kaotus, mis tabab isatut tütart, on tema haavatud seksuaalsus. Kui tüdrukult on võetud ära võimalus isaga mänguliselt flirtida, ei oska tütar ka omaenda erootilist elu järk-järgult omaks võtta. Veelgi enam – ta on ära lõigatud igapäevasest lähedusest oma isa alateadvusega ja seeläbi on ta lahutatud armastavast tuttavlikust läbisaamisest omaenda sisemise meespoolusega.

Seesugune intiimsus võib olla ühenduslüliks naispooluse ja sisemise meespooluse vahel.

Sellest võib saada kindel sild omaenda loova vaimu juurde, mis on piisavalt vägev, et julgeda loovuse metsikut kaost ülepea puutuda. Ning lõpuks võib see viia ka armastava vaimolendist teejuhi ehk daimoni juurde, kellest saab sel juhul tema peigmees sisemises abielus.

Kui noor naine suudab tolle muutumisprotsessi läbi teha, võib ta ühel päeval leida, et on isakompleksi küüsist pääsenud.

Paranemine algab juba siis, kui me tunneme kaotusvalu meilt röövitud naiselikkuse pärast. Valus peitub alati midagi õnnistavat.
Mida enam avardub teadvus, seda enam mõistame, kui kõikehõlmav on see õnnistus. Kõik, kes me terviklikkuse poole liigume, peame selle tee läbi käima. Paradiis peabki olema kaotatud, et seda leida, ütleb Marion Woodman.

Isata tütar on siin muinasjutus tähtis tegelane. Tema on see, kes vaimsetele otsingutele suundub, et selle käigus üsna kiiresti tiivad kasvatada, maapinnalt õhku tõusta ning luikneitsiks saada.

Lõpetan Robert Bly sõnadega: “Armumine on üks neist seiklustest, mille nimel meie hing on üleüldse nõus siia ilma sündima. “ :)

Tantrakoolitus Marikaga

Sel nädalavahetusel veetsin kaks päeva Marika Tamme Tantra – tantristliku seksuaalsuse koolitusel.

Varasemalt on Eestis tantraõpetust jaganud Moses Maimon ja vist teatud moel ka Peeter Liiv. Kumbki neist ei kutsunud mind nii, nagu Marika kursus. Nagu ma tuttavatest, kes käinud on, aru olen saanud, on Moses Marikaga võrreldes teoreetilisem.
Eks erinevatele inimestele sobivad erinevad lähenemised ja minu meelest on see ainult hea, et meil rohkem selle ala õpetajaid on!

Kahest päevast esimese eesmärk oli meile õpetada/meelde tuletada kohaloleku olulisust. Teine käsitles rohkem seksuaalsusega seotud teemasid.

Me alustasime ühe erilise harjutusega. Marikal oli meie keskele tõstetud kaks kandikut. Ühel šokolaad, teisel viinamarjad.

 

“Sööge shokolaadi” ütles Marika. Noo, sõime. “Ja nüüd võtke üks tükk veel” lisas ta. “Ja sööge seda nii, nagu see oleks kõige viimane šokolaaditükk teie elus”. Vau… no tõesti. Kui eelmised tükid said lihtsalt poolkiirustades katki näritud  ja alla neelatud, siis nüüd oli hoopis teine minek. Aeglaselt, nuusutades, nakitsedes.. siis suus sulada lastes… kuni vaarikatükid keelele jäid. Mmm… “Kus tunned rohkem maitset? Keele otsas, tagaosas?” juhendas Marika küsimustega. “Kas maitse on erinev, kui hingad sügavamalt? Sisse, välja?” Vau… tõesti, välja hingates maitsed võimendusid kordades…. ”Ja nüüd võtke viinamari…”.

Olin juba asjale pihta saanud. Puudutasin huultega õrnalt viinamarja libedat nahka, rebisin õrnalt kileja kesta ära.. marja viljaliha oli nagu… nagu niiske suudlus… Tükk tüki haaval… sisse hingates magusat aroomi… sõin seda viinamarja, nagu flirdiksin sellega… mmm…ma sõna otseses mõttes armatsesin selle viinamarjaga…hihh-vau :)
Muide… lõunalauas ma jätkasin oma toiduga armatsemist…. tomatipüreesupiga ja kitsejuustu salatiga :D

See harjutus lajatas nagu lagipähe, tuletades meelde, kui tähtis on iga hetke tajuda kõigi meeltega. 
Olla kohal, täie tähelepanuga. Tuletas meelde käiku aeglustama ja iga hetke tajuma. Olen viimasel ajal end taas kiirele käigule kruttinud…

Tähelepanu ja keskendumise harjutusi tegime me veel. Silmavaatamise - kohalolu ja vastuvõtmise harjutusi. Kui kaua Sa suudad oma tähelepanuga kohal olla?
Marika:”Et märgata, tuleb aeglustada käiku. Tuleb tulla peast ära, südamesse. Teha kõiki asju oma elus teatava pühadusega”.
Mediteerisime, käivitasime oma energiakeskusi. Tunnetasime ja liigutasime oma energiaid.

Eks tantras ongi suuresti tegu energiate liigutamisega. Lähtekohaks see, et seksuaalenergiat, kui kõige võimsamat energialiiki, on võimalik muundada teisteks energiateks.
Marika: “Mees võib palju mediteerida ja lõpuks jõuda valgustumiseni. Läbi naise on see nagu kiirtee Jumala juurde. Naise yoni (vagiina, sanskriti keeles) on värav, mis viib mehe Universumini.”

Õppisime kasutama erinevaid lihaseid, mis aitavad energiat liigutada ja mis on vajalikud seksuaalse naudingu saamiseks ja/või pikendamiseks.

Rääkisime ja tajusime mees- ja naisenergiaid, selle erinevusi. 
Naine elab südames. Süda on emotsioonide keskus. Naine loob mehele keskkonna, tingimused, inspiratsiooni.
Mehel on siht. Tõeline mees teab, mille nimel ta on valmis surema…  Rääkisime sellest, et naine ootab, et mees saaks tema emotsioonidega hakkama. Ei põgeneks ega ignoreeriks, vaid oleks kohal, olemas. Oma mehelikkusega kontaktis olev mees saabki. Ja nii naise emotsioonid raugevad.

Elmo rääkis väga hea kujundliku loo Rumcaisist, kuidas too raputas vangikongis trelle, et vangist välja saada. Manka raputas teiselt poolt. “Ära sega siin, Manka!”  öelnud Rumcais naisele. “Mine istu seal ja naerata!”
Ja plõks! sai Rumcais trellid maha:)

See on toob väga hästi välja meheks ja naiseks olemise erinevuse.  Mees, kellel on eesmärk, on tegutseja. Mehe roll on olla kohal, igas hetkes. Ka suhtes, seksuaalühtes, olla kohal. Täie tähelepanuga. Naise roll on imetleda oma meest, olla olemas, andudes, lastes kõigel minna, usaldades ja olles valmis “surema” oma mehe käte vahel.
Tegime selle kõige tajumiseks harjutusi.Mõistagi ilma seksuaalühteta :)). Mitmeid neist olin ma teinud Indias ja osa oli David Deidast tuttav ning võibolla just seetõttu kogesin kõike väga sügaval tasandil. Või võimendus mul kõik tänu eelmise nädalvahetuse tseremooniale, mille laines ma terve nädal aega elanud olen…

Järgmisel päeval õppisime rohkem meeste ja naiste seksuaalsuse kohta. Õppisime tegema erinevaid harjutusi, mis aitavad oma keha kontrollida, orgasmiga mängida. Käsitlesime mõlema sugupoole erogeenseid piirkondi, suguelundeid, seksuaalset naudingut tõstvaid punkte… vau.. ma pean ütlema, et mina sain küll sellist infot, mida ma enne kuulnudki polnud. Nii meeste kui naiste kohta. 
Õppisime erinevaid viise, kuidas naine orgasmini jõuab. Kas Sa tead, et naise jalgadevahel ja peale sisenemist on seal terve trobikond erinevaid (sama konkreetseid kui kliitor!) mõnupunkte? Mis mõjuvad erinevalt ja mille stimuleerimine (eraldi või omavahel koosmõjus) võivad viia naise väga erinevate orgasmideni. Naise ejakuleerimiseni? Tavaliselt teame me ainult G-punkti ja oo, ka sellest on veel palju teada… Ja veel, kas Sina teadsid, et ka mehel on G-punkt? Mina ei teadnud :)

Õppisime, kuidas läbi erinevate hingamisviiside suuremat ühendatust tunda, kuidas seksuaalühtes energiat liigutada,  kuidas ekstaasi pikendada, nii et sellesse lõpuks jäädagi. Õppisime, kuidas läbi seksuaalse massaazi partnerile tervendust pakkuda ja milliseid tantra rituaale võiks kasutada…

Ühesõnaga.. väga-väga rikkalik oli see kahepäevane koolitus! Ja  ma väga nautisin, kuidas Marika seda teeb. Kui vaba, sundimatu ja loomulik ta selles kõiges on. Sensuaalne ja naiselik. See pani ka meid, omavahel võõraid inimesi (eestlasi!), selle teemaga nii vabalt tundma. Jagama, tunnetama, avanema. Marika inspireeris väga. Nii et - täiuslik nädalavahetus!

Päritolu armastus Sul, muud ma ei tea…

“Tänagem Jumalat naiste eest, kes ei soostu vabandama oma hinge ookeanilaadse sügavuse ega emotsioonide murdlainetuse pärast”.
Sellise reaga David Deidalt alustab Kati Lumiste oma raamatut “Minu Ibiza” .

22. oktoobril, reede õhtul, kogunesid Kati sõbrad, tuttavad ja muidu huvilised von Krahli baari, minu hea sõbra Kati uue raamatu “Minu Ibiza” esitlusele.

Oo, see oli sama kelmikas, naiselik, sügav ja särav, nagu Kati isegi!
Kui paljudel raamatuesitlustel laulab autor oma imelisel kõlaval häälel kokkutulnud austajatele ja paneb nemadki lõpuks kätest kinni hoides koos laulma? :)

Kati alustas koos ansambliga “Hundva” ja hiljem laulsime ühises ringis koos shamaan Carlose ja Tom Valsbergiga Rainbow laule ja muudki imeilusat.

Kati ütleb, et olles seal käinud järjepanu 13 aastat, on ta Ibizale kinni jäänud nagu kärbes meepotti.
Jah, Kati näitab meilegi Ibiza seda külge, mida eemalt vaadates selle pahelisena tunduva saare puhul tavaliselt ei nähta. Veelgi enam, selles raamatus näeb ühe imetlusväärse naise sügavust  ja tema särisevat armastust, mis (nagu ka üks meie ühine sõber tabavalt ütles) ei jäta teel kedagi puudutamata.

Tantra – nauditav kiirtee Jumala juurde :)

Käisin 24.augustil Moses Maimoni läbiviidud tantristliku seksuaalsuse sissejuhataval loengul.  See oli sissejuhatav loeng peatselt algavatele kursustele. Moses rõhutas kohe alguses, et tegu ei ole ulakate pooside õpetamise kursusega, kus osalejad paljaks võetakse, vaid praktilis-teadusliku lähenemisega seksuaalsusele, mille eesmärk on õppida meeste ja naiste seksuaalkäitumise eripärasid, et neid igapäevaelus kasutada.

Moses toonitas ka seda, et tantrismi ja seksuaalsuse vahele ei saa panna võrdusmärki. Tantrism on elufilosoofia, spiritual path, mis hõlmb endas paljusid eluvaldkondi. Tantra tähendab tõlkes võrku (network, matrix ingl.k), mida võib tõlgendada kui “invisible network of energy”. Tantra filosoofia tegeleb sellega, kuidas käivitada seda energiavõrgustikku, kuidas sellega suhestuda ja kuidas seda enda tarbeks kasutada. Ühe osana tantrismist moodustab seksuaalenergiaga tegelemine, kuna see on üks võimsamaid energiaid. Ja seda Mosese kursused käsitlevadki.

“Kõikidel religioonidel on mingi teema seksuaalsusega” räägib Moses. “Enamasti püütakse seksuaaltegevust kontrollida (“seks on patt” – tuleb tuttav ette?), aga kunagi ei põhjendata, millest sellised piirangud.” Moses ütleb, et enamike käsitluste seiskohalt on inimese kehasse antud teatud kogus eluenergiat (nimetatud kui shakti,  ka ojas). See asub juurtshakra piirkonnas – seal, kust selgroog alguse saab. Öeldakse, et me kaotame seda energiat iga päev. Mõne tegevusega rohkem, mõnega vähem. Meie keha vananeb kiiremini, kui me kulutame seda energiat kiiresti. Ja on võimeline elama oluliselt kauem, kui  me kulutame seda õigesti. Seks on tegevus, millega me kulutame seda energiat kõige rohkem. See olevat Mosese sõnul põhjus, miks mitmed religioonid seksi piiravad. Ja seepärast näiteks toetavad need religioonid abielu – sest abielus olles püsivat  (mõnede uuringute tulemusena) omavaheline seksuaalne tõmme - mehe ja naise vaheline polaarsus 3-4 aastat. Peale seda seksuaaltegevuse aktiivsus langeb.

No ma ei tea.. teistsuguse käsitluse järgi näiteks on kirik seksuaaltegevust piiranud, et hoida inimesi rohkem enda kontrolli all. Naisi on nagunii keeruline kontrollida.. kui, siis ainult läbi mehe. Aga kui meest tõmbab naise poole... siis on ka tema kontrollimatu :)).
Aga anyway…
Moses Maimon räägib, kuidas tantristlik seks hoiab energiat, mitte ei väsita. Ei ole seda muret, et “mees keerab selja ja magab norinal, sest kogu jaks on väljas”, vaid elab oma elu energiliselt, mitte ei maandu igal õhtul teleka ees. “No eks siin on vaja üle vaadata ka kogu elukäsitlus, mitte ainult seksuaalne,” mõtlen mina endamisi.

Kahepäevastel kursustel lubatakse õpetada iidseid tehnikaid, praktikaid ja teadmisi,   mis muudavad praktiseerija vägevaks, eluterveks ja harmooniliseks inimeseks nii igapäeva kui seksuaalelus. Käsitletavate teemade hulgas on tervislik toitumine, naiste seitse erinevat orgasmi, praktikad meestele orgasmi ja ejakulatsiooni eristamiseks jt.
Kursused pidavat olema pigem loengu vormis, aga tehakse ka hulgaliselt meditatsioone, joogat ja praktilisi harjutusi.

Viimasel ajal olen mitmetest erinevatest kohtadest tantrismist kuulma hakanud. Mille poolest see tantristlik lähenemine seksuaalsusele siis ikkagi nii eriline on?
Muidugi on ühtepidi kutsuvaks see, et tantristlik seks pikendab ja süvendab orgasmi. Ja veelgi enam, nagu Moses ütleb - “sellise orgasmi hetkel tuntakse sügavat ühendatust nii omavahel kui jumalikkusega - glimps of enlightment“. Orgasmi hetkel sulab kõik – Yin ja Yan – ühte ja kogetakse valgustumist. Seega muutub tantristlikul viisil armatsedes seks pühalikuks, et mitte öelda jumalikuks rituaaliks.

Minu arvates on selliste seksuaalsete õpetuste kõige olulisem ja tänuväärsem osa üleüldise seksuaalhariduse jagamine.

Enamik kultuure maailmas suhtub seksi ja seksuaalsusesse teatud negatiivsusega.  Nagu ka mõnusse, naudingutesse  ja kehasse selles kontekstis. Ma usun, et me kõik oleme seda mingil määral kogenud.
Seepärast ma leian, et meie kultuuris on väga puudus füüsilisele heaolule ja mõnule (mitte vaid enda kaitsmisele :P ) orienteeritud seksuaalsest haridusest.

Teismeeas ja ka täiskasvanueas õpitud seksuaalkombestik (loe: -piiratus) kammitseb meid sageli kogemast oma seksuaalsust selle täies  võimalusterikkuses. Meedia tekitab ebarealistlikke ettekujutlusi, mis loovad meis oma keha suhtes ebakindlust  ja puudulik-olemise tunnet ja selgelt vähendavad meie võimet täielikult ja naudinguliselt armatseda. Loomulikult saame me hakkama, aga sellegipoolest piirab meie seksuaalset vabadust sisemine hirm ja piinlikkus, mis pärsivad meid kogemast naudingutemaailma külluslikkust.

Tantristlik õpetus  avardab teadmisi seksuaalsuse vallas, võimaldab saada hinnangutevabas keskkonnas uut tunnetust nii enda kui oma partneri kehast. Aitab vabaneda keha ja “hakkamasaamisega” seotud valehäbist ja  hirmudest.
Meie seksuaalenergia on selgelt üks vägevamaid meie käsutuses olevaid energiaid.  Lubades endal avastada selle võimalusterikkuse, avab see tee sisemisele kasvule ja muutustele. Nii oleme me võimelised saavutama sügava ja tõelise ühenduse nii iseenda kui oma partneriga. Ehk ka jumalikkusega, meis endas :). See ongi tantra olemus.

Seize the moment - HTI

Olin 6 päeva HT Instituudi suvelaagris. Kohaks oli Otepää külje all Savernas Cantervilla loss. Imeilusa loodusega koht ja omapärase antiikse hõnguga maja!  Asukoht on ideaalne, ruumid mõnusad ja võimalusterikkad ning teenindus äärmiselt meeldiv – julgen igati soovitada nii koolitusteks, meeskonnaüritusteks kui ka näiteks pulmadeks :)

Nautisin varahommikusi õues joogatamisi. Ilmad olid päikesepaistelised, muru pärlendas kastes, sookured hõikusid taamal hommikuselt oma hääli puhtaks... ja õhk oli nii suvine..! Keha liikus, paindus, nautis… Olen kindel, et tänu igahommikusele tunnikesele, mis enda jaoks pühendasin, pidas mu keha sellele koormusele vastu. Ei ole lihtne 12h istuda ning kogu aeg  keskendunult  ja intensiivselt mõttega kaasas olla.  (Pilt Arne Ader)

Igal hommikul tegin peale joogatamist ka ühe päevaks häälestava meditatsiooni. Õigupoolest tegin ma oma meele lihtsalt tühjaks ja lasin vabaks. Alles päeva lõpul sain sageli aru, et see, mida selles rännakus kogesin, tundsin ja mis sõnumiga tagasi tulin, andis mulle vihjeid, kuidas päeval kogetavat võtta,  oma ellu integreerida… kuidas sõrmitseda. :)

Koolis seekord käsitletavad teemad keerlesid sakraal- ehk haratšakra teemade ümber. Paljude õpetuste järgi sümboliseerivad erinevad energiakeskused meie kehas teatud õppetunde meie elus.
Seekordsed teemad käsitlesid siis haratšakra õppetunde: suhteid, mehelikkust-naiselikkust, duaalsust, seksuaalsust, loomingulisust, tundeid, valikute tegemist.  Haratšakra sümboliseerib ka rõõmu ja naudinguid meie elus. Ning rahaga seotud teemasid.

Need olid äärmiselt tihedad ja intensiivsed päevad. Kuna enne kooli pidime läbi lugema mitmed raamatud, siis tegime kohapeal palju rühmatöid ja viisime läbi arutelusid. Aga saime ka  sisuliselt uut infot ja palju mõtteainet. Mediteerisime. Siin tehakse just juhendatud meditatsioone, meelerännakuid.  See, mida neil rännakutel enda sisemusse näeb ja millega tagasi tuleb, on sageli metafooriline ja erinevate sõnumitega seotud, mis hiljem mõtisklemist ja enda ellu sõrmitsemist vajab.

Natuke kokkuvõtteid ja mõtteid.

Haratšakra energia on paradoksaalne: me tahame oma elu kontrollida, et konflikte ja kaost vältida, samas ei saa me oma valikute tulemust ette teada. Selle paradoksi integreerimine ongi selle tšakra õppetunniks.

Elu on valikute tegemine. Iga päev. Kas taustal on aga hirm või usk ja armastus?
Teise tšakra dualismi paradoksaalne loomus õpetab meile: mitte see pole oluline, mida me valime, oluline on sisemine põhjus, mille alusel oma valiku teeme. Oluline on sisetunne valiku tegemise hetkel, sest nii paneme me liikuma energia, mis toob me ellu sündmusi ja olukordi.
Millise energiaga Sa oma maailma lood? Mis seisundis Sa oma valiku teed? Kas Su valikute taga on usk ja armastus või hirm?

Jah, elu on valikute tegemine. Teadmata, kuhu see välja viib. Tänane hetk on valikute tagajärg.  Tuleb lihtsalt usaldada. Usaldada, et kõik, mis tuleb, on hea.

Haratšakra varjupoolel asuvad meie kõige suuremad hirmud. Need aktiviseeruvad eraldumises, kui me hakkame võrdlema, arvustama, hindama… Me tunneme häbi (“ma pole täiuslik”, “ma pole “õige”), süütunnet (“Ma tegin valesti”, “Ma teen vigu”, “Ma ei oska”), karistust (karistan ennast, teisi), tunnen end ohvri ja/või piinajana… -> me kannatame. Sellest tsüklist saame me välja siis, kui teeme valikuid, mis ületavad kahesuse. Kui me võtame vaatleja rolli: “Pole õige ega vale, lihtsalt on nii”. Nii jõuame me osavõtlikkuse, mõistmiseni > andestamiseni > armastuseni (teiste vastu, enda vastu) > vabaduseni > arenguni. Selline elu tajumine, asjade käsitlus.. on minu meelest paljudest olukordadest edasiliikumise võti. Kas me jääme sinna kinni või saame edasi liikuda. Seda teemat arutades jõudsin äratundmiseni, et täpselt neid radu pidi käisin mina endas läbi oma abikaasast ja laste isast lahkumineku protsessi. Alustades häbist ja süütundest, enda ja tema karistamisest, kannatamisest… kuni ma jõudsin mõistmiseni, andestamiseni, armastuseni... Ja kui palju aastaid…?! Usun, et seda protsessi teadvustades on võimalik  palju kiiremini jõuda valguspoolele :)

***
Havai huna õpetuse järgi on kõik see, mis füüsilises maailmas eksisteerib, kõigepealt olemas energiamaailmas. Igal elusolendil ja igal asjal on oma Kõrgem mina. Ja  ka igal inimeste kooslusel (grupil, paaril) on oma kõrgem energia, mis nad kokku kutsub. Juhuslikke kokkusaamisi ei ole olemas ;)
Selle energia materialiseerumisel tekib reaalne kooslus! Nii luuakse grupid, paarid, nii sünnivad ka lapsed ;)
Ühes meditatsioonis läksime igaüks enda sees kohtuma meie grupi kõrgema minaga.

Minu nägemuses oli selleks  vana tark indiaani teadjanaine.  Põlvitasin ta ette ja kummardasin austuse märgiks. Ta ütles mulle: „Sa oled õigel teel. Valgusta teisi.“ Algusel ajas see mind segadusse – ma ei pea end kellestki paremaks. Hiljem sain alles aru, et see tähendab seda, et ma pean ennast igas olukorras avama, mitte tagasi hoidma, ennast jagama. Vaid sedasi saame me kõik üksteist valgustada. Enne lahkuminekut andis vana indiaani-naine  mulle kingituseks sule, öeldes: „Puuduta  teisi“.

Meditatsioonist välja tulles pidime igaüks oma nägemuse paberile panema.  Kõrgem mina on kollektiivses alateadvuses olev kujund, energiamuster.  Igaüks väljendab seda läbi oma isikliku kihi, mis annab sellele näo ja kuju. Inimesed, kelle võnkesagedus on sarnane, nende arhetüübid võivad olla sarnased. Ja nii oligi, meil tekkis grupis sarnaseid joonistusi. Ka minul tekkis ühe kursusekaaslasega väga sarnane pilt. Tõesti, ma olen temaga ka sügavat ühendust, ühel lainel olemist tundnud :).
***

Mulle meeldis, et koos intensiivse õppimisega oli meil ka väga lõbus.

Ühel õhtul pidime panema end valmis stiilipeoks.
Minu kaasa võetud nõiakostüümist polnud mingit abi…  Meie stiilipidu oli pigem nagu… varjude mäng. 
Nimelt on Jungi järgi vari isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, projitseeritakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele. Varju kohtamine, s.t. selle integreerimine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamisel.
Oma varju (peostiili) teada saamiseks istusime järveäärses lehtlas ja otsisime kõigi juures neid jooni, mida temas üldse (välja paista) ei ole. Õigemini grupp andis need:) Väga mehelikest meestest said naised ja naiselikest naistest mehed… headest said riukalikud, viisakatest ja tundlikest said rullnokad, lõbusatest nunnad,  jutukatest tummad,  vaiksetest õhtujuhid ja poliitikud :)) Igaüks sai juhiseks ka ühe päris kehastunud isiku. Minust sai... üks vaikne kursavend... :))) See ajas mind nii naerma, et ma naersin mitu minutit järjest seelikuservaga muudkui naerupisaraid pühkides :))

Varjudemängul olid ka omad eesmärgid. Selle tähendus jõudis minuni alles poolteist päeva hiljem, kui sain oma stiilipeo tegelaskujuga  ühtäkki ühenduse.
Olin seal vaikiv, kiilas (ilma juusteta, nagu kõrval illustratiivsel pildil), ajamata habemega... mees. Olgem ausad, ma olin kole! Aga… üllatuslikult olin ikka vastu võetud, armastatud.. :) Olen alati sisimas uskunud, et oluline on olla hea väljanägemisega, suhtlemisaldis ja  särav, et olla vastu võetud...  Ma olin kõike seda, mida ma tavaliselt ei ole. Aga ikka olin omaksvõetud:)) See andis julgust olla ka teistsugune... :) Sest tõesti – loeb ju sisemine sära!

***

Jung on öelnud: “Oma varju integreerimine isiksusse on õpipoisi töö. Anima ja Animuse integratsioon on meistri töö.” 

Mehelikkuse ja naiselikkuse teemad. Anima ja Animus. Shiva ja Shakti.  Nende tants :)
Õppisime naistena  tundma mehelikkust endas kui naises (Animust) ja mehed naiselikkust endas kui mehes  (Animat). Rääkisime armumisest, endale omaste joonte projitseerimisest teisele… Seda, et mees otsib vabadust, naine armastust. Mehe prioriteediks on eesmärk, missioon, Naisel aga elamine, kogemine, tunded. Naine on õnnetu, kui ta elus pole armastust, Mees on õnnetu, kui ta elus ei ole sihti, eesmärki.
Samas ei tohi naine jääda mehe armastusest sõltuvaks, vaid seda oodates. Olles kontaktis ja ühenduses omaenda naiselikkusega, siis naine särab sisimas, siis puhkeb temas armastus õide.
Partneriga saame me kokku oma südames. Oma armastuses.

Sain meelde tuletatud,  et suhted on alati meie endi peegeldus. Suhted teiste inimestega viivad meid meie enda tunnete ja mustrite  juurde. Seepärast on suhted on meie suurimad õpetajad siin elus.
Rääkisime uskumustest suhetes. Millised on minu uskumused? Kas ma usun, et mulle piisab sellestki, mida ma saan? Või et olen väärt parimat, sest tean, et annan ka ise parimat? Milline on minu kontakt minu naiseliku energiaga?

***

Väga huvitav osa koolitusest oli minu jaoks  coaching.
See on see valdkond, millega ma soovin oma professionaalses arengus edasi minna. Teraapia on hingehaavade parandamine,  kus minnakse tagasi ning otsitakse üles probleemsed kohad ning tervendatakse neid. Coachingus aga lähtutakse seisukohast, et inimesega on kõik hästi ja tema sees on olemas kõik vastused. (Ja see haakub hästi minu motoga: “Kõik õnneks vajalik on peidus meis enestes” kas pole?).
Niisiis… kui mul oleks võlukepike, ilma ühegi siduva kohustuseta, mida ma teeksin?

***

Rääkisime veel mitmetel äärmiselt huvitavatel teemadel… sünkroonsustest, juhuslikest ja jumalikest kokkusattumustest, Assagioli psühhosünteesi teooriast , arhetüüpidest, meistri teadvuseseisunditest jmt… aga nu ei saa ju seda siia kõike kallata… niigi tuli juba väga pikk postitus :).

Oh, ma nii nautisin neid inimesi, kellega koos me koolis käime! Seal oma reaalsust,  tarkust, tõde ja teadmisi koome :)

Viimasel õhtul, peale ühe kursavenna poolt korraldatud suurepärast ilutulestikku, rahvaga ühist ja lõbusat saunaskäimist… ujusin viimaseid kordi selles külalislahkes järves. Keerasin end keset järve selili, vaatasin musta tähistaevast, kukkuvaid tähti, kuulasin öö hääli  ja tundsin kui õnnelik ma olen! :) Kui armunud ma olen oma ellu:)

Tõelise mehe tee

David Deida
Tõelise mehe tee
Pilgrim 2007

Teen taas väikese kokkuvõtte raamatust, mida just lugesin. Sedakorda siis raamat, mis mõeldud meestele. See käsitleb teemasid, mis vajalikud mehele - meheks olemiseks. Ja mõistmiseks, mida naised tegelikult tahavad :)

Olen märganud, kui erinevalt võib sellest raamatust aru saada. Oleneb, kuhu inimene oma vaimsel teekonnal juba on jõudnud. Või millised on tema enda varasemad kogemused.

Väljanopitud mõtteid sellest raamatust:

Veel üsna hiljuti oli mehe ja naise roll kindlapiiriline ja üsna eristatud. Mehed pidid kodust väljaspool raha teenima. Naised hoolitsesid kodus laste eest. Naistega manipuleerimiseks kasutasid mehed sageli füüsilist ja rahalist üleolekut ja ähvardusi. Naised manipuleerisid meestega, andes neile noahoope emotsionaalsel ja seksuaalsel tasandil.

Järgmisel etapil püüdsid mehed ja naised saada rohkem teineteise sarnaseks. Mehed väljendasid oma sisemist naiselikkust, väljendades seda soengu ja riietega, muretuse ja tunneteküllasusega. Naised kasvatasid sisemist sihikindlust, kindlaid eesmärke ja visiooni. Tegid karjääri, keskendusid pikaajalistele eesmärkidele ja õppisid oma soove ja vajaduse kindlalt väljendama.

Naisena oled sa sõltumatum, tasakaalukam ja enesekindlam kui su ema. Mehena oled sa tunnetes väljenduslikum ja avameelsem kui su isa. Või vähemalt aktsepteerid sa selliseid isiksuseomadusi. Seeläbi muutusid mehed ja naised terviklikumaks. Nad ei sõltunud enam niiväga teineteisest. Mehed said hakkama mähkmete vahetamisega ja naised on võimelised hiirelõkse tühjendama :)

Seksuaalse samastumise kõrvalmõju olid õnnetud suhted.

Pangaarved võrdsustusid, kuid kirg kadus. Tõeliseks kireks on vaja vallutajat ja vallutatavat.

Deida ütleb, et vastasel juhul on tegemist semudega, kes on lihtsalt otsustanud voodis suguorganeid teineteise vastu hõõruda. :))

Mehelikkus ja naiselikkus

Kui oled seksuaalselt olemuselt mehelikum, naudid kodus olemist ja lastega mängimist, kuid sügaval sisimas ajendab sind mingi missioonitunne. Sa ei pruugi täpselt teada, mis see on, ent kui sügav eesmärk jääb varjatuks ja sul pole võimalust seda ellu viia, siis tundub elu tühisena isegi siis, kui intiimsuhted ja pereelu on armastust täis.

Kui Sinu seksuaalsus on naiselik, võid töös märkimisväärselt edukas olla, ent su seksuaalsus saab toitu vaid armastusest tulvil perekonnast või intiimsuhetest.

Missioon ehk vabaduse otsingud on alati olnud mehelikkuse, armastuse otsingud aga naiselikkuse näitajaks.

 

Samas kaotavad paljud naised väärtuslikku aega tunnetekeerises, mehed aga raiskavad elu kohustuste täitmisele. Tasakaal on oluline.

 

Ära looda,et naine mõistlikuks muutub

Mehe vaatenurgast on naine alati kaootiline ja komplitseeritud. Naine ja ümbritsev maailm on alati täis ootamatuid väljakutseid.
Mees peaks vallutama maailma, nagu ta vallutab naist: mitte omakasu ega naudingu, vaid armastuse, avatuse ja sügavuse nimel.

Deida soovitab mehel, keda ärritab naise käitumine, rahuneda ja näidata naisele oma armastust. 
Naine näikse proovile panevat mehe võime oma tõde ja eesmärki otsida. Ta testib, kas mees tunnetab vabadust ja armastuse sügavust ja usaldusväärsust.

Naine esitab väljakutseid, kuid mees ei tohiks kunagi arvata, et naine lõpuks need katsed lõpetab ja tema elu kergemaks muutub, ütleb Deida. Ta peaks hoopis tänulik olema – selle kaudu tunnetab naine mehe tugevust, terviklikkust ja avatust. Naine januneb sügavama tõe ja armastuse järele.

 

Naised väljendavad oma tundepuhangut – nad ütlevad, mida tunnevad. Mees ütleb seda, mida mõtleb.
Hetk hiljem, kui tegurid muutuvad, teevad seda ka naise tunded. Nii et ei ole mõtet imestades öelda. „Alles sa ju ütlesid...?“ :))

Mehed arenevad väljakutse, naised kiituse kaudu.

Läheduse eesmärk on teineteist teenides areneda ja armastada. Ja seda paremini kui üksinda iseennast teenides. 
Naiselikkus sinu naises avaneb armastuse kaudu (kui kõik on hästi) või sulgub (kui kõik on halvasti) pannes proovile Sinu võime teda avada. Õpi nautima mängu ilu. Ava ta oskusliku armastusega. 
Pelgalt kannatades ei arene te kumbki.
Deida soovitab, et abiks on naer ja füüsiline armastuse (võta sülle, kõdista, tantsi talle, kallista) väljendamine, vahel ka vestlus. Kui sa ei oska teda teenida või ole ta sinu pakutuks valmis, pole ta sinu jaoks ehk see õige.

Naine pole kui karburaatori putitamist vajav mootor, vaid kui vett janunev lill.

Üllatav on see, et 90% naiste emotsionaalsetest probleemidest tekib siis, kui nad tunnevad, et neid ei armastata. Mehena soovid leida probleemide põhjust: “Milles probleem on?” :) Eeldad, et naise halval tujul on kindel põhjus.

Ära oota, ära analüüsi teda, avalda lihtsalt armastust. Vaata talle sügavalt silma, kallista ja paita, ütle talle, kui väga sa teda armastad. Naerata, laula tema lemmiklaulu ning tantsita teda.
 

Naise üks suurimaid lähedust puudutavaid soove on end lõdvaks lasta ja alluda, teades, et mees hoolitseb ta eest. Ta sooviks nautida seda, et mees võtaks juhtimise enda kätte ja laseks tal olla üdini naiselik energia. Naine ei vabane eneseanalüüsis. Naine vabaneb armastuses.

Las naine olla ookean. Julgusta teda olema vaba kui ookean, sügav kui ookean, metsik kui ookean, jõuline kui ookean.

Paljud mehed kardavad naise tundeid. Naine saab sügava naudingu, kui keset tunnetetormi seisab mees vankumatult paigal. Kui mees jääb naise juurde ja armastab teda suletusest ja metsikusest hoolimata, tärkab naises usaldus ja ta rahuneb.

Meheliku ja naiseliku energia jäävuse seaduse kohaselt pakub naine sulle seda, mida ta sinult ei saa. Kui sina hakkad muutuma naiselikkuse poole, muutub naine teravaks ja mehelikuks. Pead ise laiskusest, sõltuvusest ja ebaselgusest välja tulema. 
Mehel peavad olema mõlemad: selgroog ja süda.

Naine saab tantsides, lauldes, naerdes ja rõõmu tundes vabastada oma keha ja vaimu kohustusest olla mehelik. Naise naiselikkust ergutab naistega koosolemine.

Suhete areng on mehe teha, suhete energia (nauding, seksuaalsus, elujõud) on naise.

Meil on kõigil, mida õppida :)