Brasiilia banaanikook vanaema Miretti moodi

Sattusin Kairiti blogis banaanikoogi retseptile. Pärit see Brasiiliast, nagu ma aru sain :) See kõnetas mind ja proovisin järgi, kuigi natuke kartsin, et äkki on see hirmus magus.. Ei olnud! Tegin selle kaasa Stina sünnipäevale, kõik sõid ja kiitsid! Isegi mu poeg, kes pole suur magusasõber, ütles, et olevat täitsa hea :)

Koostis (8-le):
4 munakollast
4 munavalget
2,5 kl suhkrut – arvestasin klaasiks 200 ml, aga panin 400 ml, kartsin et läheb liiga magusaks. Ei läinud:)
150 gr toasooja võid
1/2 tl soola
1 spl kuivpärmi
7-8 banaani * 
suhkrut ja kaneeli
1 kl piima
3 kl (600 g) nisujahu**

Pilt on pärit Kairit blogist._____________
* hästi palju hästi küpseid banaane (need peavad olema tõeliselt küpsed, et need koogi sees laguneksid) – mul oli kokku 6-7 banaani. Pealmine kiht küll ei lagunenud eriti ja minu meeles oli see väga mõnus.
** Kasutasin Veski-Mati mitmevilja jahusegu + täistera nisujahu + natuke speltajahu. Esimene annab mõnusalt seemneid, mis tekitas tunde, nagu koogi sees oleksid pähklitükid :) Teisel korral seda kokki tehes panin veel peoga seemneid juurde – päevalille, lina- ja seesamiseemneid.

Valmistamine

Mikserda kreemiks munakollased, või, sool ja suhkur. Teises anumas lahusta kuivpärm piimas.
Mikserda kordamööda muna-või segusse piima ja jahu. Lisa munavalged ja mikserda ühtlaseks taignaks.

Lõika banaanid pikkupidi pooleks. Määri koogivorm (kasutasin 30 cm) võiga ja kata õrna jahukihiga. Kata vormi põhi banaanidega ja raputa peale kaneeli ja suhkrut. Vala taigen peale.
Kata pind uuesti banaanidega, see omakorda kaneeli ja suhkruga.
Küpseta 40-50 min 190-200 kraadi juures.
Väga maitsev!

Mure ja mõnus sibula-juustupirukas

Jagan teiega ühe head just avastatud retsepti. Väga mõnusa põhjaga soolane pirukas. Piruka katteid saab ju varieerida, põhi oli küll tore avastus!

Koostis (8-le):
PÕHI:
2 dl nisujahu (mina kasutasin mitmevilja jahusegu)
1 dl täistera nisujahu
1 dl seesamiseemneid
125 gr võid
Näpuotsaga soola
mina panin ka ca 1 spl vett (kuna ei kasutanud puhast nisujahu)

TÄIDIS:
1 porru
2 sibulat, 2 šalottsibulat (minu panin 2 suurt tavalist sibulat)
3 küüslauguküünt (mina lisasin ka värsket ingverit ja minu meelest oli see väga hea!)
2 sl võid
1 tl soola
0,5 tl musta pipart
1 sl värsket hakitud tüümiani
2 dl riivjuustu
2 muna
2 dl vahukoort

Valmistamine:
  Näpi jahud seesamiseemnete, või ja soolaga ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa spl-jagu vett. Suru võiga määritud vormi (24 cm läbimõõduga) ja äärtele. Pane 30 minutiks külma.
Lõika sibulad õhukesteks ribadeks, tükelda porru, küüslauk ja ingver. Prae tükeldatud sibulad ja laugud tüki võiga madala kuumusega pannil, kuni nad muutuvad klaasjaks, aga ei pruunistu. Maitsesta soola, suhkru, pipra ja tüümianiga.

Eelküpseta pirukapõhja ahjus  200 kraadi juures 10 minutit. Sega sibulatäidise hulka riivitud just ja laota eelküpsetatud põhjale. Mina lisasin mõned tükid sinihallitusjuustu ka, andis väga mõnusa maitse:)
Klopi munad koorega lahti ja vala pirukale.
Küpseta ahjus veel 20-25 minutit või kuni pirukas on kaunilt kuldkollane.
Me sõime täiesti jahtunult, küll maitses hää! :)

Allikas: Selveri retseptileht

Uus avastus - mandlipiim

Lanzarotel õppisin tegema mandlipiima. Tegime sellest hommikuti shake´i – hommikust piimakokteili, mmm… :)

Piret õpetas mind tegema rohelist kokteili, pannes sinna sisse eelmise päeva lõuna salatiülejäägi (tavaliselt olid sealt salatilehed, spinat, rukola, tomat, natuke  suvikõrvitsat, natuke seemneid), banaani, õuna või pirni, aaloet (mida leidus aias ohtrasti ja mida palju kasutati ka palju) ja natuke oliivõli, et ained kehasse paremini imenduksid. Imehea!!

Mul oli tuttavatest mandlipiima tegijatest Eestimaal jäänud mulje, et seda saab teha vaid spetsiaalse masinaga, aga tegelikult piisab vaid blenderist. Ja see on imelihtne! Ja vääega tervislik. Tervislikkuse kohta saab detailse ülevaate siit inglisekeelsest artiklist.
Tähelepanuväärne on see, et mandlipiim on väga magneesiumirikas ja kuna aitab kaasa kõrvalkilpnäärmete toimimisele, siis mõjub hästi luustikule. Ta on magneesiumi, seleeni ja E-vitamiinirikas. E- vitamiin on antioksüdant, mis aitab keharakke tervena hoida, seleen aga mõjutab läbi kilpnäärme tegevuse immuunsüsteemi. Ja mõjub samuti hästi rakkudele ja kudedele.  Ühtlasi mõjub mandlipiima proteiinirikkus hästi keha kasvamisele ja tervenemisele. Mandlites sisalduv kaalium toetab südametegevust ja mõjub hästi vererõhule, mangaan mõjub hästi hammastele ja luudele.

Siit leiab fotodega täpse kirjelduse, kuidas mandlipiima teha.

Aga põhimõtteliselt on kõik imelihtne: võtad inimese kohta peotäie mandleid, paned need ööseks (10-12 tunniks) vette ligunema. Vett lisad parasjagu nii palju, et ka pundumiseks ruumi jääks. Ligunenud mandlid võid purustada ka sama veega, kus nad ligunesid. Või panna uue vee, mina teen nii. Vahekord on järgmine: 1 osa mandleid, 3 osa vett. Ja siis purustad nad blenderis nii väikseks kui võimalik. Seejärel kallad segu läbi lõhukesest riide (või riidest koti), et eraldada mandlid vedelikust. Pressi hoolega, sest just lõpus saad kätte kõige enam kreemisust ja toitaineid.

Meie tarvitasime seda piima kohe. Nagu ma ütlesin, enamasti hommikukokteili tegemiseks. Aga seda võib kasutada suppides, kastmetes või juua niisama. Eeltoodud õpetuse kohaselt tuleks panna see piim ööpäevaks külmkappi, loksutada aegajalt ja sobivalt (näputäie soola ja vähese magustajaga) maitsestada.

Mandlipuru saab samuti toitudes kasutada. Selleks on hea see eelnevalt 150 kraadises kuumuses ära kuivatada. Seda ma ise veel proovinud ei ole, kuna Lanzarotel tehti sellega koertele sööki.

Kõige odavam mandlite kilohind, mida mina näinud olen, on XL Säästumarketis, kus hinnaks seda müüakse Bittlesi kaubamärgi 150 grammistes pakkides. Kilohinnaks tuleb 7 eur. Muidu kipub ikka 9-10 euri kanti minema.

Boheemi apelsini-tomatisupp

Kalamajas asub kohvik Boheem, kus pakutakse maitsvat ingveri ja apelsiniga maitsestatud tomatisuppi. Iga kord kui seal käin, mõtlen, et seekord võtan midagi muud. Aga ei suuda :))

See on jahedate ilmade supp – teeb seest soojaks ja samas tekitab suvise meeleolu:)

Aitäh Sulle, Merle, et mulle Nami-Nami lingi panid. Pilt on sealtsamast pärit.

Koostis (4-le):
50 g oliiviõli
50 kuni 70 g ingverijuurt
1 apelsini(koorega)
800 g ehk 2 purki konservitud purustatud tomatit
1 kana- puljongikuubikut
2 dl vett
75 g suhkrut
noaotsatäis basiilikut
soola
musta pipart

Valmistamine:
Koori ingver. Haki ingverijuur ja apelsin (viljaliha+koor). Kuumuta potis õli, lisa hakitud ingver ja apelsin ning prae aeg-ajalt segades umbes 10 minutit. Lisa 2 dl vett ja püreesta saumikseriga.
Sega juurde purustatud tomatid, kanapuljongikuubik, vesi, suhkur ja basiilik. Maitsesta soola-pipraga ning keeda umbes 20 minutit.
Soovi korral püreesta supp ühtlaseks.
Serveeri basiilikulehe ja riivitud apelsinikoorega.

NB! Kui apelsini koorealune kiht võib supi mõrkjaks teha, hea on see eemaldada. Samuti peaks välja urgitsema kõik seemned.

Väjendamine loob maailma

Koolis õpime praegu viienda, ehk kurgus paiknev energiakeskusega  seotud teemasid. 

Väljendamine. Väljendamine on vastutuse võtmine. Kas ma olen kuuldud? Kas mu sõnad loevad?
Oma häälega väljendame oma tahet. Jälgi, kas Sul tahe on Looja tahtega sünkroonis, kooskõlas? Või tundub Sulle sisimas, et Su tee ja Su valikud ei ole tegelikult Sulle kõige paremad?
Kuulamine. Helid.  Ülemhelid. Toonimine (häälimine). Kas Sa kuulad, kas Sa kuuled oma häält?
Muide, kas teadsid, et kui me kuuleksime ümbritsevaid võnkumisi helidena (mis jäävad meie kuulmisulatusest 16-25tuh Hz välja), siis kuuleksime kuidas rohi kasvab ja lilleõied avanevad…
Taotlus. Kõigis meie tegevustes, ütlemistes paistab taotlus alati läbi. See on teiste poolt tunnetatav.

Kui energia kurgutšakras on blokeerunud, siis võib see ilmneda võimetuses oma seisukohti ja tahet väljendada, valikuid teha, provotseerivalt vaikida soovimises või vastupidi - liigses ja tühjas jutuvoolus.
Kuna kurgutšakra on seotud puhastumisega, siis võivad terve keha energeetilised blokeeringud väljenduda nina- ja kurguhaigustes. Küll aga tasub kurgukipitust tundes endalt kõigepealt küsida: “Kas ma olen midagi väljendamata jätnud? Kusagil oma soovi alla neelanud? Ja vastu oma tahet teise soovi järgi teinud?”
Kui jah, siis sellisel juhul on hea alustada selle väljendamisest. Oma soovi väljendamisest. Mitte teisele etteheidete tegemisest, mõistagi :) Oma vajaduse väljendamisest. Ja nii toimub Su kehas energeetiline puhastumine, mis laseb minna haigusnähtudel ka füüsilisel tasandil. Vahel kiiremini, vahel vaiksemini.

Hihh, kui seda linki lugeda, siis tuleb välja, et kurgutšakra on “minu energia keskus”.  Tähtkujud, millega see seotud on, on Kaksikud ja seda valitseb planeet Merkuur, nagu minulgi. 
Tjahh… nüüd ma enam ei imesta, et kui me ühes meditatsioonis erinevatele tšakratele aktiviseerivaid häälimisi tegime, siis just kurgutšakra puhul oli mul selline tunne, et ma mu hääl kestab ja kestab ega lõppegi otsa :).

Ehk siis -  siin on minu tugevus ja minu nõrkus.

P.S. See pilt on pärit Brigitta Richteri blogist, kus ta teeb lihtsa ülevaate ka kõigist energiakeskustest. Pilt on tema enda loodud.

Ega ma imesta ka selle üle, et ma tundsin tunnis lausa sisemist vajadust oma viimaste koolikordade kokkutõmbumisi ja tagasihoidmisi väljendatud saada :)) Ja see tõesti puhastab. Sisemine tunnetuslik energia, mis mul viimastel kordadel kooliga seoses oli seisma jäänud, sai vuhh! nagu paisu tagant tulema :) Energia voolas!

Minul on mõistagi ka omad kokkutõmbumised väljendamisega. Mul pole hirmu, et mu sõnad ei loe. Ma tean, et väljendamine loob maailma. Mul on hoopis hirm, et mu väljendamine võib puudutada kedagi sel viisi, et ta saab haiget.
Kuigi ma tean, et kui ma väljendan iseennast, oma vajadust, oma soovi, siis pole teise inimese haiget saamine minuga seotud. Kui minu taotlus on puhas. Kui minu taotluses pole grammigi süüdistust ega haiget teha tahtmist, kui minus on vaid armastust, aga teine saab ikkagi haiget, siis on see tema sisemine protsess, tema õppetund. Aga ikkagi :P

Piparkoogimaitseline porgandikook

Sügise tulekul tahaks midagi, mis seestpoolt soojendab. Kaneel, kardemon, nelk.. :)  Taasavastasin piparkoogimaitselise porgandikoogi:)  

Vaja läheb:
3-4 muna
6 dl riivitud porgandit (poolest kilost peaks peale puhastamist ja riivimist selline kogus tulema)
2 dl toiduõli (ükskõik millist, peaasi et ei oleks oliivõli - miks, ma ei tea)
4,5 dl jahu (panen pooleks Veski-Mati mitmevilja jahusegu, mis on mõnusalt seemneline ja täistera nisujahu)
4 dl suhkrut (mina panen 2 dl, fariinsuhkruga pooleks)
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
1 tl kaneeli
1 tl soola
0,5 sidruni või laimimahla
0,5 tl kardemoni
1 tl Santa Maria piparkoogimaitseainet

Kate
1 pk toorjuustu
0,5 dl sulatatud võid
2 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 tl sidruni või laimimahla

Pane ahi 175 kraadile soojenema. Puhasta ja riivi porgand. Lisa munad, õli, sidrunimahl ja suhkur. Sega hästi läbi. Teises kausis sega kuivained ja lisa vähehaaval porgandimassile. Jääb selline suhteliselt vedel mass. Pane õliga määritud (ja vajadusel riivsaiaga) ülepuistatud vormija siis ahju. Küpseta 60-70 minutit. Võta vormist välja, jahuta täitsa maha ja pane kate peale.

Katte valmistamiseks hõõru juust suhkruga. Lisa või ja sidrunimahl. Määri koogile. Pane kook külma seisma, et kate saaks hanguda.

Kooki võib süüa ilma katteta ja ahjusoojalt või siis jahutatult koos kattega. Kaunistada võib marjadega (vaarikad, mustikad, mustsõstrad).

Mina ise pole veel katteni jõudnud… enne pistetakse soojalt nahka :)

Maitsete vikerkaar - pesto

Suvi on olnud mõnusalt maitsenüansside rohke:)
Selveris on mangojäätis neljandiku võrra soodsam, 29.90 (tavahind 39.90).  See on imehea! Eriti koos kreeka pähklite ja vaarika toormoosiga... :)
Avastasin eile TeaShopist uue tee: ingveri ja ekulüpti. Sisaldab rohelist teed, eukalüpti, ingverit, muskaatpähkli õisi, tomatit (!), mandariini ja apelsini… Väga nüansirikas!

Üks sõber soovitas üht kitsejuustu salatit teha. Seal oli aga üks komponent pesto. Olen pestot paar korda ostnud (armastan basiilikat), aga need on kuidagi imeliku maitsega... lõpuks on ikka seisma jäänud ja olen pidanud ära viskama :P
Ei tahtnud sama trikki ainult ühe salati pärast läbi teha ning otsustasin proovida Anni Arro retsepti järgi ise teha (raamatust “Sahver”). Ohsapoiss! Küll see oli hea! Vägisi tahtsin juba pool niisama ära limpsida:))

 

Panen selle retsepti siia ka:
100 g värskeid basiilikulehti
30-40 g piinia- või seedermänniseemneid
3 küüslauguküünt
50 g parmesani
10 dl külmpressitud oliivõli
vajadusel pisut soola

Haki või uhmerda basiilika, seemned, küüslauguküüned ja riivitud parmesan. P.S. Saumikserit ei soovita siinkohal kasutada, kuna see teeb pesto asemel püree. Lisa töö käigus tasapisi oliivõli. Sega või uhmerda kuni tekib ühtlane mass ja kõik komponendid on purustatud. Maitsesta vajadusel soolaga ja pista purki. Kata pest 1 sl oliivõliga ja sulge purk. Säilib külmikus kuni kuu. Kui enne muidugi nahka ei panda ;)

Nädal kevadele lähemale

Eelmisel nädalal oli enamik tegemisi-toimetamisi koja päralt. Aastakonverentsi koosolekuid oli koguni kaks.  Siis veel Tervisekonverents ja Presidendilõuna.. :)) Ja nädalavahetusel pidin kokku saama kursaõega Andragoogikakursuselt, et oma lõputöö kirjutamisega järje peale saada. Uhh…

Soetasin endale uue läppari, et ei käiks pidev võitlus lastega, kes saab arvutis olla :)) Ja selle tulemusena sai Sylvia endale ka teises arvutis oma kasutaja. Ja oma gmaili ja Skype`i:) Tüdruk oli nii vaimustuses ja nii me siis suhtlesime Skype`s – tema suures toas ja mina köögis (mis meil on muide üks:)). Avastasin, kui hea kirjatehnika harjutamise viis see on! Samuti õppisime koos, kuidas kirja kirjutada. Learning by doing toimib alati! Seda enam, et sellisel kujul õppides on õpihuvi kõrge. Pildil räägib ta oma onuga :)

Kui nädal hakkas läbi saama, hakkas meie peres elevus kõrgeks minema – koolivaheaeg ju ukse ees.  Lapsed on terve talvise veerandi jälle hästi tublid olnud. Kuigi meil on tõesti päris tihe aeg olnud, on nad kenasti vastu pidanud.  Ei ole haiged üldse olnud ja tunnistused olid väga head! :) Sylvial oli vaid üks neli (mata) ja Raymondil oli neli 4 ja neli 5.

Üks vahvamaid asju, mida ma lapsepõlvest mäletan, olid meie koolivaheaja tähistamised emaga. Käisime siis iga kord kusagil uhkes kohas söömas. “Säde” Tartus Rüütli tänaval oli minu meelest väga uhke koht.  Kartulisalat ja šokolaadipuruga valge jäätis valge jalaga metallpokaalist, mmm :) Ja nii me siis käin ka ise, nüüd oma lastega. Luban neil endal valida koha kuhu minna. Esimesed korrad tahtsid kohe hurraaga Hesburgerisse minna :P. Nüüd siis on ikka vähemasti pizzakohtasid valinud ;))

Nami-nami :) Polnudki ammu pizzat söönud. 
Sedakorda, kuna olime rongiga, valisime söögikohaks Kristiines asuva CiliPizza.
Hmm.. Koht oli mõnus, eriti teisel korrusel. Hea oleks minna istuma ja teed-kohvi jooma. Kuid – pizzad olid söödavad, kuid mitte midagi erilist ning söök sinna tagasi küll ei kutsu. Teenindajad.. ütleme nii et ei seganud. Tegid oma töö kenasti ära, mingit lisaväärtust ei pakkunud, aga ei tekitanud ka ärritust või mittemõistmist, nagu järgmises kohas. 
Nimelt käisime pühapäeval Rocca Al Mares asuvas Da Vincis. Söögid on head, olustik ja interjöör samuti, kuid teenindus võttis lausa jahmatama, nii olematu oli see! Seisad teenindajal otse nina ees, tema toksib oma asju arvutisse, kliendist välja tegemata.  “No see ei ole ju võimalik, et Sa mind ei näe! “ mõtlen. Nii vähe on ju vaja – tõsta pilk, nooguta ja naerata, viita, et Su läheb paar hetke.  Ootasin minuti ta nina all julgesti. Ja see oli alles algus… Vahel on tõesti tahtmine võtta omanik või keti juht telefoni otsa ja küsida, millal teie töötajad viimati teeninduskoolitust said?!

Kevade ja koolivaheaja tähistamiseks tegime reedel jäätist. Mustikate ja maasikatega. Mmm :) Imelihtne ja isegi ilma jäätisemasinata täitsa jäätise maitsega :)
Selleks läheb:
- 6dl vahukoort
- 1 purk kondenspiima.
Vahustada kõigepealt koor ja siis segada hulka kondenspiim. Jäätisetordi retsepti käisid muidu ka võiga segatud piparkoogid kihtidena vahele, aga meie jätsime seekord selle ära. Väga mõnusalt suvine jäätis! Minu jaoks sai küll seekord kuidagi liiga magus, aga lapsed nautisid täiega!

Ja mu väiksed taimed kasvavad aknalaual juba jõudsasti. Siin piltidel poosetavad rukola ja salatkress. Mullapõues on veel tomatid, redised, lehtsalat ja basiilika.
   Sel aastal on  seemnetest taimed isegi täitsa välja tulnud. Eelmisel aastal ei tulnud üldse taimed üleski. Aga nüüd, kui hakkasin ümber istutama, mõtlesin nõutult – kas tõesti tuleks iga rukola taim (vt ülemist parempoolset pilti) ükshaaval, teistest 3 cm kaugusele istutada?! Neid on ju sama tihedalt kui juukseid peas :))
Alumisel pildil on spinat. Spinat on üks imeväärne taim, mille paar aastat tagasi avastasin. Tohutult vitamiinide ja mineraaliderikas, hea salatisse ja koguni võileivale. Ei ole väga spetsiifilist maitset, isegi minu lapsed on nõus sööma:). Õnneks on poodides ka lihtsalt leitav. Ehk õnnstub ka kodune kasvatamine. Väga vahva leid!

Homme algab uus nädal. Küsisin hajameelselt lastelt mitu korda, et kas koolitükid õpitu ja kas asjad koos….Nemad vaid itsitasid :))