On laupäeva õhtu… istun diivanil oma lemmikkohal, oma soojal ja pehmel lambanahal. Kass peseb end mu juures ja nurrub. Ma istun ja ei tee mitte midagi. Sylvia joonistab oma toas hobuseid ja koeri ning Raymond võitleb parasjagu kusagil keskaegses maagiamaailmas.
Istun ja tunnetan iga ihurakuga seda tunnet, mis viimasel ajal järjest enam on kohal olnud. On see tekkinud minus või on midagi praegu õhus? :) 
Mulle teeb väga suurt rõõmu, et kui mu ema mõned nädalad tagasi meil külas käis, siis tundsin selgelt, kuidas meie vahel on miskit tõeliselt tervenenud. Eelmises teraapiarännakus kogesin, kuidas kõik see, mis me oleme koos läbi elanud, on kõik olnud osa suuremast plaanist. Kuidas tema on hingena, kes sai minu emaks, lubanud kõik need õppetunnid minuni tuua. Et mina saaksin omakorda teisi juhendada.
See pidi väga väljakutsuv olema! Ja ta tegi seda ometi, minu pärast. See oli väga ühendav mõistmine! Ja mis kõige olulisem, see mõistmine ei toimunud mu mõistuse, mu teadliku meele tasandil. Ma tundsin seda oma kehas.
Mul oleks nagu kae silmadelt langenud – nägin teda nagu esimest korda. Täies ilus. Vaatasin teda sisemise imetlusega ja mõtlesin, et kui uhke ja tänulik ma olen, et just tema on minu ema. See sügava sisemise tarkuse ja väega naine! Ja õnneks olen ma tõesti väga tema moodi :)
Eelmises postituses jagasin oma filmikogemusi. See on nii huvitav, et kui saad kiiresti näpu peale sellele, et energia sinust välja jookseb, siis piisab isegi vähesest, et energiatase tõuseks. On vähe vaja, et end uuesti tasakaalu saada ja et elu taas ilusam oleks. Tuleb lihtsalt tunda ennast, mis on need asjad, mis mind energiaga täidavad, mis hea tunde tekitavad.
Olen kunagi oma esimesse blogisse kogunud inimeste tegevusi, mida keegi teeb oma energiataseme tõstmiseks, mis meie sisemist tassi täidavad. Olen seda koolituste käigus täiendanud. Plaanin seda lähiajal kohendada ja jagada. Ka Sinu soovituste-tegemiste jagamine siin kommentaariumis on teretulnud!
No comments:
Post a Comment