Olen viimaste kuude jooksul mõõtnud päris palju kilomeetreid Eesti teid. Viies nädal läheb Saaremaal. Enne seda 2 x 10 päeva Rakvere… Kevadel tulevad Pärnu ja Haapsalu… Elu on põnev ja kiire!
On olnud võrratu kogeda, et mul on oma teadmiste, kogemuste ja teadlikkusega inimestele tõesti nii palju jagada! See paitab mu südant, nähes kui avatuna inimesed võtavad ja integreerivad uut infot oma ellu. Seepärast on pikad arenguprogrammid huvitavamad kõigile osapooltele kui vaid mõnepäevased koolitused.
Paljud inimesed igatsevad muutust teadvuses ja janunevad juhatuse järgi. Nad tunnevad, et vana enam ei toimi ja uut moodi veel ei oska. Neid koolitusi tehes tunnen, et ma teen väga õiget asja – aitan inimestel leida teed iseendale lähemale, näha iseendas peituvat ilu ja ressursse. See ongi mu suurim soov :)
On pühapäeva õhtu. Nõmmel on puude ja põõsaste oksad harda lumevaiba all. Taevas helendab linnakumast, on lumine ja vaikne, imeilus veebruariõhtu. Olen taas minemas teele - Saaremaa poole, viimast korda.
See pilt paremal meenutab eelmise pühapäeva vaatemängu teel. Virmalisi küll polnud, aga tähistaevas lummas oma selguse ja kirkusega.
Võrratuks saatjaks teedel on muidugi muusika ja laul :)
Seekord laulsin Tomi laule viimaselt kontsertrännakult Hopneri majas.
Kuivastust alates ei lasknud üks tema lugudest minust enam lahti. Laulsin ja laulsin ja tähendus läks järjest sügavamaks.
“Nagu pisar Su põsel,
mis lahustub jões
Lase lahti Sa kõigest,
uju voolavas tões.”
Tõesti, muusika võib puudutada nii, et süda avardub ja ujudki tões…ning pisarad voolavad rõõmust ja liigutusest mööda põski alla... Nii see oligi.
Lase lahti kõigest – oma muredest, probleemidest, hirmudest… mõttemustritest…
Mõtlen erinevatele huvitavatele tahkudele iseendast, mis on mul viimasel ajal koos tõusva teadlikkusega nähtavale tulnud (kuidas ma käitun erinevates rollides ja kuigi see vahe on õhkõrn, on see vahel häiriv :P ); teemadele, mis mind puudutavad (nt. nukrakstegev mu laste ja nende isa vaheline vaakum) või mõtteid kinnihoiavad (koolitusega, peatse reisiga või lastega seotud teemad) – ja lihtsalt - lasen kõigest lahti.
Lasen lahti ka selle hetke hirmu - et kits tee peal on, hehh :) – Saaremaal on neid tõesti palju, kaks kitsekest juba olid tee ääres… Paneb kogu aeg valvel olema… lasen selle ka lahti. Tunnen, kuidas lõdvestun…
Ujun voolavas tões – võtan vastu selle, mis on ja selle, mis tuleb. Olen hetkes, kulgemises, Elu voolus, nii nagu see voolab.
Olen viimasel ajal hoidnud jätkuvalt oma tähelepanu kohaletulekul. Et tuleksin igas olukorras kohale – oleksin kohal. Täielikult.
Mu elus toimub nii palju ja peatselt on põnev India reis ukse ees… Mõte kipub muukui (tulevikku) rändama… Kohaletulek on vabastav. Kohalolus on rahu ja õndsus. Vaikus. Tundsin, kuidas ma, lastes kõigest lahti – sukeldungi sellesse tõesse – jumalikku välja. Sellesse, mis on. Sellesse hetke.
Nägin vaimusilmas sõpru ja inimesi, kes omad teemadega kimpus on, nagu me kõik vahel. Laulsin neile mõeldes, et neid toetada ja aidata ka neil lahti lasta ja võtta vastu selle voolava tõe. Tegin mõtteis nende põsele pai ja laulsin neile – “lase lahti Sa kõigest, uju voolavas tões…”
Ja Su kodu on rannas ja soos”
Jah, mu kodu olengi mina ise. Mu kodu ei ole maja või korter. Minu kodu on praegu minu keha sees. Kodu on selles hetkes, mis praegu on. Kodu on praegu sellel teel. Selles metsas. Seal, kus olen mina. Tundsin seda täiesti selgelt.
Tunnetasin seda kõike, lihtsalt laulsin ja voolasin :)Võrratu kogemus!
“Tänud elu eest, tänud valu eest
tänud hetke eest, tänud retke eest
tänud et ma sain märgata,
iseendale ärgata!
Jälle on värske ja uus päev…..”
Olen nii tänulik! Sulle, Tom. Iseendale. Kõigile inimestele, kes on mind puudutanud, mind õpetanud, minu elus olulised olnud. Minus on kergus ja rahu. Usaldus. Vabadus. Rõõm. Elu on nii võrratu kingitus! Soovin, et kõik seda mõistaksid, tajuksid ja hinnata oskaksid! Soovin, et meie eludes oleks palju neid hetki, kus me tunneme iga oma keharakuga tänulikkust selle kingituse eest!
No comments:
Post a Comment