Thursday, September 18, 2014

Sinust ja su sõnade mõjust

Blogi kutsub mind muudkui kirjutama. Olen siin vahepeal sisimas vastu punninud :) Saan aru, et kui vanasti kirjutasin sisemisest vajadusest oma lugusid jagada, siis täna on see minu viis teenida inimkonda. See on sisemine kutsumus, läbi oma lugude, läbi oma mõtete kutsuda inimesi taas lähemale Tõe juurde.
Selle juurde, mida me tegelikult ju sisimas teame, aga kitsaskohtades ja igapäevaelu kiires tempos kipume lihtsalt ära unustama. Selle tõe juurde, mis on lihtne ja tõstab ning toetab meid, annab jõudu edasi minna. Teiste edulugusid või ämbreid lugedes me tõmbame ju alati paralleele endaga, see käivitab meis alati midagi.

Oma viimase paar aasta jooksul, mil olen vähem kirjutanud, saanud kirju kümnetelt inimestelt – tuttavatelt, kunagistelt tuttavatelt, täiesti võõrastelt, kes ütlevad, et loetu on neid toetanud, nende elule kuidagi kaasa aidanud. See tagasiside on väga soe ja meenutab mulle seda, miks ma seda üldse teen.
Olen teile väga tänulik, sest selline tagasiside annab ka mulle jõudu edasi minna. Oma elu ja oma mõtteid jagada. Ainult oma mõtteid jagada oleks ju palju lihtsam…  Eriti kui mu elu ei sisalda päris keskvoolu valikuid :)

Eestlastel on miskipärast kombeks koheselt mõista hukka see, mida ta ei mõista. See, mis on võõras ja tema kogemusest väljas. Ega ta ei tunnista (iseendalegi!), et ta lihtsalt ei näe ega mõista, vaid ta näitab kohe näpuga ja ütleb:”Paha!”.
sõnad kui oksendamineHinnangu andja ise ei märkagi, kuidas ta teist iseenda seest tuleva negatiivsusega üle kallab… Ja kuidas tema enda maailmapilt järjest ahtamaks ja mugavustsoon kitsamaks jääb… Kogeb lihtsalt sageli teistega inimestega seoses  ebamugavaid tunded, enamasti pahameelt, mõistmatust ja ärritust. Mõistmata, et selle allikas on tema enda sees. Mitte teistes inimestes.
India inimesed on selles osas meist palju avatumad. Nähes midagi teistsugust, võõrast ja mõistetamatut, nad lihtsalt imestavad ega anna kunagi hinnangut. Nad lihtsalt naeratavad sulle ja lubavad sul olla selline nagu sa oled. See on väga vabastav!

Soovin kõigile inimestele võimet näha. Sest niipea kui sa näed, tõeliselt näed – ei ole sinus endam vajadust teiste suhtes pahameele ja hinnangunooli pilduda. Sa lihtsalt näed, kui värviline on maailm!  Ja saad tagasi iseenda elamise rõõmu. :)

Paraku on ka minu blogil lugejaid, kes siin jagatule saba ja sarved otsa kasvatavad ja kas siis elusituatsioonides või siin kommentaariumis minu suhtes teravalt hinnangulised on. Kuigi ma ju tean, et me kõik peegeldame välja vaid seda, mis meis endis on. Ja isegi kui sappi läbi lillede pritsitakse, peegeldub seal alati ütleja enda nägu.
Neis olukordades keskendun sellele, et tunda nende inimeste vastu kaastunnet – ega nad ise ei näe, mida nad teevad. Aga sellegipoolest tunnen end vahel abituna… Tekib jõuetus ja kaob tahtmine neil lehekülgedel end jagada.  Inimene on ikka kummaline, et laseb end sellistest asjadest loksutada, eks?

Mul oli paar aastat tagasi koolitusel üks lastekirjanik, kes kirjutab võrratult ägedaid lasteraamatuid. Me rääkisime sellest, kuidas teiste inimeste negatiivselt öeldud sõnad võivad meid veel aastaid hiljem mõjutada. Kuigi öeldu on alati vaid selle inimese perspektiiv ega ole kuidagi seotud sellega, mis tegelikult tõsi on! Ta jagas meile, et ta mõistis kuidas teda on 40 aastat (!) tagasi hoidnud tema kunagise emakeeleõpetaja sõnad, kes ütles talle: “Mari, SINA ei oska ju ometi kirjutada!” (nimi muudetud). Ja iga kord, kui uus raamat tahab tulla, võitleb ta nende sõnadega enda sees… olles ometi auhindadega pärjatud ja lugejate poolt armastatud…

Head inimesed, olgem palun teadlikud enda poolt öeldust. Mõtle, kas sinu sõnad vähendavad teist inimest? Või toetavad ja julgustavad?
Mõtle sellele ja ole enda vastu aus - mis on Sinu taotlus Su sõnade taga?
Kas sa üldse tead seda? Kas tahad end end suuremaks, õigemaks, paremaks teha..? Teist väiksemaks teha? Talle kohta kätte näidata? Mida sa tegelikult sellega lood? Teisele? Endale??

Saa sellest teadlikuks ja sa lood palju rohkem ilu enda ümber. Ning usu mind, ka sinu enda elu muutub sellest ilusamaks.

sharing love

10 comments:

  1. Aitäh, et jagasid!
    Ootan järgmisi postitusi, sest need on nii head ja toetavad!
    Kaunist sügist! :)

    ReplyDelete
  2. Aitäh, Ingelise! :) Mulle oli just seda vaja. Päikest Sulle!

    ReplyDelete
  3. Tere inglike
    Seda ikka mehe ajujaoks raske aru saada, kui selgitatakse, et me kõik üks, et see mis teistes paha näed on meis endas.. et kõik on meist endast lausa (sh need asjad mille mõtlemisele isegi ei tohiks vist energiat kulutada.. need teod mida tehakse.. )
    ja SIIS kirjutame:

    ------------
    "Paraku on ka minu blogil lugejaid, kes siin jagatule saba ja sarved otsa kasvatavad ja kas siis elusituatsioonides või siin kommentaariumis minu suhtes teravalt hinnangulised on. Kuigi ma ju tean, et me kõik peegeldame välja vaid seda, mis meis endis on. Ja isegi kui sappi läbi lillede pritsitakse, peegeldub seal alati ütleja enda nägu. "
    -------------

    ehk siis see keegi olid Sina või.,. ja see mida neis nägid oli sinus ja see mis tegid oli Sinu tegevus.. või kuidas see kõik üks olemine siis nagu on ?

    Minuarust siin asjad sassis suts nagu pudru ja kapsad inimestel.. et jumal.. vaimud.. hinded ja kehad... ühiskond ja mõtted.. kõik pannakse ühte patta ja siis keegi kes räägib Jumala pilgu läbi, et see kõik tema.. siis kellegi teise solvumine selle peale peaks olema selle solvumine kelle peale solvuti ja siis aint kaasa kiita teise solvumisele..

    kuid need pahad teod, seda ma ikka aru ei saa, kuidas meie või teie selleks võimelised olete, ma keeldun ennast siduma ja nõustuma, et need kes selle taga, kes kehasi selleks kasutab oleme meie enda südame soov.

    Väga ilus blogi.. kuid ma veel mõtlen, kuidas seda väljendada mida proovin..
    Mu arust on sedasi, et me saame olla ÜKS keha, st olles ÕIGES kohas, õiget pidi, elades ideaalsuses ja ideaalselt (inimesed on ideaalsed mu arust) kuid me saame ennast ka kehast eemaldada ja siis nagu murdunud naha koorik lopuks igaveseks kaduda.. ja korra murdudes.. me küll rohus olles vabadust mõnda aega tunneme.. kuid siis lõpuks kaome ja kunagi olemas pole enam.. See on see asi mis ma arvan, on reaalne saatus neil kes pole õiged.
    Või on siis tõesti nende karistus see, et neid hoitakse elus.. ja pannakse nina oma patu sisse.. et aru saaks mis tegi.. kas see mitte ei annaks, avatud tee Jumalaga manipuleerimise juurde.. kus eriti tumedad jõud teeksid meelega seda paha.. lastele.. ja siis teades, et kui tuleb soov või mu võim siis nad lihtsalt alluvad sellele ja muudavad ennast heaks, jättes maha selle tegevuse mida siis vaja pole enam.. et SIIS
    ..siis.. KÕIK on lubatud.. ja pole vahet mida teevad... ja saavad sundida ka teisi tegema mida iganes, sest kui me kõik üks ja pole vahet mida teeme, siis saame ju teha mida iganes, neid ei peaks isegi keelama.. ja see mis teevad ei peaks olema võimeline lõpuni midagi ohustama..
    Oi milline unistuste usk see kõikidele maailma valitsustele on, Rooma-Kreeka valitsejatele kes lääne maailma ja "isiklikuse" välja mõtlesid.. sügava skisofreenia meie peas kus me usume olema teisi mitte puudutav isik, isiklikus, kellel pole õigus teisi keelata (st siis neid kes tahavad teha mida iganes teste inimestega..) ja samal ajal jumal jumalikus kõigiga sama..ehk siis isegi kui nad teevad midagi siis võivad nad öelda "aa ma teen seda iseendale, pole sinu asi"

    Mul see asi ei paku rahuldust, et nii on...

    ReplyDelete
  4. Mul see asi ei paku rahuldust, et nii on...
    kuigi eks ka selles on tõsi mis ta siin http://sikisunshine.blogspot.dk/2011/03/hooponopono.html rääkis kuid midagi on.. mis pole..
    Esiteks ma arvan, et mees ja naine ei ole üks ja sama, kuigi ma reisinud kohtadesse, lõppudesse kus veendumus saab olla ainult üks, et on nii..

    Kuid me lisaks kehale oleme vast ka vaim
    .. ja hing, vast on see mis on Naine (ja kui mees astub jumalusse, uueks üheks ja samaks kehaks naisega, siis ta ka Hingest osa saab... vb antakse vahest mehe kätte hing hoiule, et selle mõni naine üles korjaks.. kuigi, see juba eeldaks hoopis muud Loomingu korraldust..)

    Ehk selgitate mu segadusi ?
    Kas siis nii on, et me aint kujutame ette, et asjad on pahasti, tegelikult pole olemas ei ühtegi sõjaväge ega kahjuliku toidu tootjat.. et see virtuaalselt meie peas ainult..
    ja teil oma peas oma virtuaal.. milles kõik ette kujutatud (kuid millegi pärast sarnased kujutlused.. milleks vaja kujutada ühtlaselt AIDSi ette jms.. või tõesti nii, et neid tegelikult pole olemas.. ma arvan, et pigem on )

    et miks ja mis siis point on (mul endal on küll vastuseid loomulikult ja selle nimel elan ja tegutsen.. kuid teie täiendused on olulised.. alati.. )

    Kas kõik on lubatud miks ?
    Kas keelata võime miks ?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noh,kui lugeda Oliver Sacksi psühhiaatria-raamatut "Mees,kes pidas oma naist kübaraks",siis seal on kõik n i i selgelt lahti räägitud,et sada esoteerikaraamatut,minu piiblid öökapil,võib nüüd rahus prügikasti visata.Mul kulus selle ostuse tegemiseks 15 aastat,olin udus nagu näiteks selliste blogide kirjutajad.Kuigi siin on üht-teist huvitavat---inimene on leidnud tee rahuloluni,see on ülitähtis ja selle pärast on inimestel Jumal(ad).Kui jumalajutud igavaks muutuvad,lähevad inimesed mingite idamaiste "tõdede" manu.Asi iseenesest on aga üks ja seesama.

      Delete
    2. Mis pidi se Jumala as isaab igavaks muutuda, kui oled õige jumala läbi naise südame avastanud ?

      Ja maailma parim tehnoloogia korja nüüd ka prügikastist ülesse.. : )

      Delete
  5. Pragune kõige rahuldavaim asi on mõeldud, et on neid kelle jaoks see on nii ja on neid kelle jaosk see ei pea olema nii ja on neid mõlemaid vaja, eriti, et saaks olla need kelle jaoks kõik on ilus on vaja neid kes elavad vabatahtlikult vilus.. ja kuigi see on valus.. hoiab neid elus need kes on Ilus

    ReplyDelete
    Replies
    1. .. ja mu sõber laulab mulle, vaadates silma ja küsides, kas saan aru: https://www.youtube.com/watch?v=thQd1KYCgKU&list=RDthQd1KYCgKU (söber kes bitcoini arendab..)

      Delete
  6. Aitäh, et kirjutad! Olen nii rahul, et Sinu blogi avastasin.

    ReplyDelete
  7. Aitäh, et kirjutad! Olen nii rahul, et Sinu blogi avastasin.

    ReplyDelete