Küll on mõnus alustada uut päeva, uut nädalat ja – uut (Hiina horoskoobijärgset) aastat hommikuse joogaga! 
Liikuda, sirutada, tunnetada ennast... märgata kuidas sini-sinised lumehanged akna taga hommiku lähenedes järjest enam kahvatuvad, kuulatada kuidas punaste pugudega leevikesed pärnaokstel kiikudes hommikule rõõmsalt oodi laulavad ja tunda mõnusat energiat oma kehasse voolamas...
Algul tegin end soojaks (juba see oli NII mõnus! – ma pole ju väga ammu end liigutanud...töiselt tihedal ajal polnud üldse mahti ja viimased kaks nädalat ma ainult magasin:P
ja siis joogaseti peale. Vahva oli kohe harjutustesse viimasest Bhairava shakti õhtul õpitud kõhutantsust elemente sisse põimida ja seekord kaasasin ka mõned tantraharjutused. Pilt: Pelle Kask
Peale joogat jäin mediteerima. Lastes tulla sellel, mis tuleb.
See oli väga huvitav kogemus. Minus hakkas integreeruma minu sisemine mehelikkus – Animus.
Me oleme küll sündinud meeste ja naistena, kuid igas mehes on olemas ka naiselik energia ja igas naises mehelik energia. Neid nimetatakse (Jungi järgi) vastavalt Anima ja Animus.
Ma nägin iseenda mehelikku energiat ja kõike seda, mida ta minus esindada võib – otsuse- ja sihikindlust, tegutsemist, tugevust, saavutamist, soovi olukorda kontrollida ja end maksma panna... Nägin tema varjukülge – tema kangekaelsust, kriitilisust, domineerivust, võitluslikkust, liigset jõulisust, teinekord isegi agressiivsust…
Seejärel nägin ma enda sisemist naiselikkust – Shaktit iseendas. Nägin kõike seda, mida ta esindab – õrnust, kannatlikkust, osavõtlikkust, järeleandlikkust, soojust, avatust, hoolitsust, tundlikkust, andestamist… Ja tema võimalikke varjukülgi – tujukust, jonnakust, jõuetust, nõrkust, vajadust teiste hoolitsuse järgi, aga raskust selle vastuvõtmisel, …aga ka kõhklusi, kahtlusi, tundeid mis ajavad üle ääre…
Nägin, kuidas need kaks kuju on minus - ongi mina. Naiselik vasakul ja mehelik paremal pool. Ja nende keskel lõi õitsema ja särama üks valgus… see oli laps!
Kaks loovad kolmanda – meheliku ja naiseliku energia ühendusest sünnib lapse näol uus elu.
Laps esindab meie usaldust, mängulisust, uudishimu, siirust, spontaansust, loovust ja rõõmu.
Ma vaatasin neid (meid) ja ühtäkki mõistsin. Ja muidugi – meis ei ole ju ainult meie sisemine Mees ja sisemine Naine – meis on ka meie sisemine Laps! :) Neid ei vaadelda kunagi koos, aga nad on koos, meie sisemised isiksuse osad.
Kolm, olles samas üks = Püha kolmainsus! :)
Meditatsiooni lõpetuseks hoidsin neid kolme enda vastas ja sulatasin iseendasse, oma südamesse. Väga hea tunne oli :)
Jung on öelnud, et kui me suudame ühendada iseendas naiseliku ja meheliku energia, siis pole meil enam vaja otsida enda kõrvale “täiuslikku” meest või naist, kes aitaks meil ennast “täiuslikuna” tunda. See annab võimaluse aktsepteerida ja armastada oma partnerit (ja iseennast) sellisena nagu ta on.
Jung lisab veel: “Oma Varju integreerimine isiksusse on õpipoisi töö, oma Anima/Animuse integreerimine aga meistritöö!”. Aitäh! Ma loodan, et ma olen sammumas mööda seda teed :)
MISMOODI KYLL SELLE MEDITEERIMISEGA MIDAGI TUNDA,NÄHA VÕI ILMUTADA SAAB !Noorena hakkasid mul inimeste portreed slaididena ilmuma,nyyd võid ennast segaseks mediteerida,ei miskit,isegi und mitte...Mitte mingit tunnet,tundide viisi mitte miskit!
ReplyDeleteAitäh kommi eest, Anonymous!
ReplyDeleteEks selline rännakumeetod on vaid üks mediteerimise viise. Võib ka lihtsalt tühjuses olla, pea mõtetest puhtaks teha ja olla iseenda sügavuses ning lahustuda. Väga energiseeriv ja mõjub kui puhkus.
Ma olen aru saanud, et minul on siinkohal nägemismeel kõige aktiivsem. Aga ega kõik inimesed ei näe mediteerimisel sugugi "filmi" või pilte ;) Info võib tulla ka tundena (nagu sa ka viitad), teadmisena või ka hoopis aimdusena.
Muidugi kui sa ütled, et sul varasemalt on tulnud pildid, siis on ilmselt mingi põhjus, miks sa neid enam ei näe.
Kas otsustasid kunagi, et see on jama? Et sa ei usu seda või et nad segavad/eksitavad sind? Ja pildid kadusid sõnakuulelikult?
Või läks elu oma rada ja nüüd tuleb see ühendus lihtsalt taasluua?
Kui aga liiga pingutada (nagu sa ütled: "võid ennast "segaseks" mediteerida"), siis ei pruugi ka midagi toimuma saada - siinkohal ei vii "pingutus" sihile. Keskendatus küll, jah. Aga pigem lõdvestatus kui pingutus.
Me õppisime Indias, et see seisund, need pildid, info, see teadmine "just happens" (lihtsalt juhtub) - nagu ka magamajäämine. Sa ei saa selleks midagi TEHA. Saab tingimused luua.
Ainus, mida teha saab, on TAOTLUS luua. Soovin kogeda seda ja seda. Soovin selgust selles ja selles...vmt. Ja siis lahti lasta ja olla valmis võtma seda vastu sellisel kujul nagu ta tuleb.
Ja olla tänulik selle eest, mis tuleb. Isegi kui seekord midagi ei tule. :)