Sel nädalavahetusel sai ühele poole pea aasta jagu tehtud ja hulga erinevaid arenguid pakkunud JCI Estonia Aastakonverents. Sel aastal siis meie, Toompea koja, korraldatud! Konverentsi läbivaks teemaks sai “Teadlik juhtimine” ja see lähtus mõttest, et vaid ennast juhtida suutes oleme võimelised teisi juhtima.
See nädalavahetus tõi mulle nii üle ootuste palju, et seda kõike on lausa keeruline sõnadesse panna.
Nädalapäevad olime Raymondiga kodused – tal kummitab põskkoopa oht ja ma jätsin ta koju. Nohuvaevused hakkasid mulle ka külge ja nii me magasime suure osa nädalast… Aga samas – sain ise oma aega juhtida ja ma ei kujuta ette, et ma tööl käies oleksin saanud nii palju AK teemadega tegeleda… Nii et pole halba heata! :)
Täiesti hämmastav oli, et esimesel konverentsipäeva, reede hommikul kell 10:00, JCI Estonia Presidendi sõnavõtu ja esimeste esinejate ajaks oli saal, mis mahutab 200 inimest, pilgeni täis! Samuti ka kaks paralleelset töötuba. Neisse tuli lausa toole juurde viia :)
Muide selle kohta kirjutas JCI maailmapresident 1997 Petri Niskaneni Facebookis peale konverentsi külastamist: "JCI Estonia is very special national organization in the JCI world. Imagine, there are convention delegates just about the same amount than the membership in Estonia. After travelling the world around several times representing the organization: This can happen in no other country. Great job Estonians, you are unique!" :)
Seda ei olnud minu silmad tõesti JCIs varem näinud! Tavaliselt laekutakse reedel poolest päevast või siis alustatakse reedese peoga:)) Muide, sama kordus laupäeva hommikul - teise päeva hommikul kell 10:00 oli täismaja!
Koguni senaatorid, kellele oli linnaekskursioon korraldatud (nad nii tegijad, et nad tavaliselt esinejaid kuulata ei viitsi ja nad chillivad niisama), aga nad ei läinud sinna, öeldes, et nad tahavad esinejaid kuulata. See oli täielik kompliment meile kõigile, kes me programmi selliseks teinud (et mitte öelda võidelnud olime:).
Kokkuvõtteid konverentsi esinejate kohta võib lugeda nii Siimu kui Liisi blogist. Väike ülevaade ka minu nopetest. P.S. Esinejate tausta saab lugeda konverentsi kodulehelt.
| * Mikk Sarv viis läbi töötuba Olemise Olemusest. Pärimusliku maailmapildi 5 tunnust, mis on eduka inimese jaoks vajalikud: - Keel peab suus olema. Unistus ei tohi olla ähmane, peab olema selge. - Meel peab peas olema. Meelega valid välja. - Elusal inimesel peab süda sees olema. Et “söandaks”. - Südamega tehtaval on hing ja see hingab. - Hinge eluase on iva, seeme – see, millest (uued) asjad luuakse.  * Kristjan Puusild tõdes oma Elujooksust rääkides, et nagu ka elus, on ka jooksus peamised küsimused: - Kes ma olen? - Kuhu ma jooksen? - Kuidas ma jooksen? - Milleks ma jooksen? Oluline on tagasi vaadata oma tegemistele. Analüüsida. Mõtiskleda. Teha omad järeldused. Elu on liikumine. Kontsentreerumine peaks elus, nagu spordiski, vahelduma lahtilaskmisega. Kuidas end kokku võtta ja lahti lasta üheaegselt? Tekib teatud rütm. Kristjan soovitas: Hakka märkama, mis toimub? 1) Kehas. Mis on puudu? Mis on üle? 2) Keskkonnas? 3) Teistes inimestes? Kaasjooksjates? 4) Mõistmine, kui väike on inimese elu kõigi suuremate elude suhtes.  * Tarmo Noop. Tarmo ettekanne oli filigraanne kui avaliku esinemise raamatust võetud. Väga nauditav! Lihtne ja selge slaidshow, mis toetab, aga ei domineeri. Palju lugusid elust enesest. Hea diktsioon, vali hääl. Konkreetsed mõtted. Super! Tarmo rääkis põhilistest tegevustest, mis mõjutavad kõige enam ettevõtte tulemuslikkust ja seda mõistagi A Le Coqi näitel. - Kvaliteet on kui kinopilet. Kui Sul kvaliteeti ei ole, siis sa kinno ei saa. Aga konkurentsieelist see sulle ei loo. - Inimesed armastavad uuendusi. Nagu Omo või Ariel – midagi sisulist ilmselt ei muutu, kuid sõnum ja fookus on igal aastal natuke teine. - Oluline on kliendisuhted. Kui ma näen reklaami, kehitan ma õlgu. Kui sõber soovitab, proovin ka. - Ettevõtte areng oleneb sellest kuidas töötajad arenevad.  * Tõnu Vanajuur. Tõnu ettekanne “Juhtimise suured valed” tekitas minus kõige enam hüüu- ja küsimärke. Kuni ma mõistsin, et igaüks jagab ju oma seisukohti. Ja see on täesti ok. A la: – Koolitajad teenivad ju lihtsalt raha, aga teile jääb teie elu. (?!) - Hea juhtimine ja ausus päris kokku ei käi. - Sa suudad oma elus midagi ära teha siis, kui sa oled negatiivne. Jah, inimesed räägivad kõike oma väärtuste kastmes. Ja see on ka ok. See aitab meil määratleda meie piirid, kõige ja kõigiga ei saagi ju nõus olla. Kust siis algaks mina ja lõpeks sina?  *Aivar Haller "Muutuse juhtimine” - Defineerimine on võtmesõna. Muidu me räägime lõpuks erinevatest asjadest. - Probleem – soovitu ja tegeliku erinevus. Edu – soovitu saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega. - Vanasti tahtsin saada ainult head elu. Nüüd saan aru, et halb teeb terviku. Tõde peitub vastandite ühtsuses. - Ühtegi probleemi ei saa lahendada selle probleemi loonud teadvuse tasandil (Einstein) - Kõik saab alguse vaatenurgast. Vaatenurk -> taju -> uskumus –> käitumine (harjumus) -> (sündmuse) kogemus (mõte, tunne, emotsioon, kogemus) –> reaalsus –> vaatenurk… Milline vaatenurk/uskumus selle reaalsuse lõi? Sina ise paned sündmusele sildi külge, olenevalt oma tõest. - Ükski saavutus ega võit ei ole nii tähtis kui see muutus sinu sees, mis selle saavutamiseni jõuda aitas. - Probleem on kõige olulisem arengu eeldus. - Haridus on (peaks olema) valmisolek. - Lugu kajakiga merel olemisest: “keskendusin sellele hetkele, suur pilt oleks liiga õudne olnud”. - Mõte loob tunde. Kas me suudame olla sõber oma mõtetega? Millest mõtled? Kas saad seda muuta? - Õpi protsessis olema ja seda nautima, siis tulevad ka tulemused. - Valu on tingitud muutusega mitte kaasaminemisest (Luule Viilmaa). - Sa võitled muutuse vastu. Aga muutus on elu. Elu on voolamine. * Business Network Event, mille eesmärk on ärikontakte vahetada, oli ainus, millest osavõtmist kahetsesin. Formaat ja läbiviimine… ei loonud minu meelest häid võimalusi. Aga kõik teised – mõõdik oli saja peal! |
Päev oli huvitav, kuid õhtuks olin täitsa läbi.
Peale seminare, kui teised läksid õhtuseks peoks sättima, läksin ma üldkogule, kus osalevad kõik kodade presidendid, Eesti koja juhatus ja seekord ka palju külalisi:). Kuigi me olime kõik teemad mõni päev varem Presidentide Ümarlaual läbi vaielnud, venis päev ikkagi pikaks. Valiti ju ka Eesti koja uus juhatus.
See oli minu jaoks omapärane kogemus, kuna ma olin ju ka alguses valitavate hulgas. Aga ma võtsin oma kandidatuuri tagasi. Miks?
Mu otsus sai tehtud kutsumise peale ja algselt "miks mitte?"-stiilis. Tundsin, et sellise presidendiga nagu Anneli, ühes tiimis tegutseda oleks minu jaoks suur au ja õppimisvõimalus!
Samas aga - mu tõeline sisemine soov on järgmisel aastal veeta rohkem (kui sel presidendiaastal võimalik oli) aega oma perega ja pühenduda oma arengule koolitajana. Seda nii koolis õppides kui võimalikult palju koolitades... :)
Ja nähes sellesama VP Individuali (isikliku arengu asepresidendi) kohale, kuhu ka mind kutsuti, nii sisemiselt motiveeritud ja visiooniga kandidaati, nagu Harald, siis ma tõesti ei tahtnud, et kojad meie vahel valima peaksid. Või meie hiljem oma VP kohti jagama peaksime, kui mõlemad valituks osutume:))
Pigem lähen ma ikkagi oma südamesoovi täitmise juurde tagasi. Hea tundega iseendas - juhatuses olles ma oleksingi end natuke kahele poole kiskunud...Ei taha ju asju poolikult ka teha... Nii et võibolla see polnudki minu jaoks juhus, et Harald mängu tuli;).
Kui ma väsinult ja kerge peavaluga üldkogult hotellituppa jõudsin, olid teised juba valmis. Aga see, kuidas mind vastu võeti, lõi mu täiesti pahviks.
Mõtlesin, et viskan natuke pikali ja lähen peole poole pealt… Aga minu eest hoolitseti sellise armastusega, et kogu mu väsimus sulas nagu kevadine lumi, kui Mariliis mulle vahvlilokke ja meiki tegi ning oma garderoobist mulle riideid otsis (ma ei olnud sellega jõudnud eriti tegeleda:P). Muidu ma alkoholi üldse ei tarbi, aga minu jaoks kokkusegatud rummikokteil tundus hea mõte lõdvestumiseks. Ja nii see oli.
Kirsiks tordil oli Priidu tehtud kaelamassaaz ja see, et terve kojatäis rahvast ootas, kuni ma valmis saan, et koos Mirage´i minna.
Tundsin esimest korda, mida tähendab nautida täiel rinnal presidendiks olemist :)) Ja seda ma tundsin terve nädalavahetuse! Mõistsin, et kõik see, mida ma sel aastal, ilma midagi vastu tahtmata ja küsimata olen koja jaoks teinud… toob mulle nüüd tagasi. See oli kui presidendiks olemise palgapäev! :)
Reedeseks peoks oli 80.-90.aastate videodisko-stiilipidu. Nautisin täiega!! Niipea kui kleidi selga tõmbasin ja mulle vahvlilokid pähe said, oleksin nagu käima läinud :)) 100-ga pidutsemine! :)
Õhtu tõmbenumbriks oli kodade videodisko. Juba suvepäevadel sai kodade vahel videodisko videod, mida iga koda esitama hakkab ja see pani rahva käima:)
Lõpetasime peo siis, kui ööklubi oma uksed kinni pani, ehk siis poole viie ajal:)) Vinge oli see, et Toompea koja rahva hulk võrreldes tavaliselt kõige kauakestvamate peolõvide - E-kodalastega oli oluliselt suurem :)
Mul jäi paar tundi magada… Järgmise päeva suure saali esinemised olid minu modereerida, aga ma ei olnud sellega jõudnud veel väga tegeleda. “Selles uneajast piisab mulle täiesti, mu keha puhkab kenasti välja” olid mu viimased mõtted, enne kui unne vajusin.
No comments:
Post a Comment