Soovide õhtu

Soovimine on üks kummaline asi. Mida selgemini ja konkreetsemalt me oma soovid endale sõnastame, seda kindlamini hakkavad need täide minema. 
See on minu meelest üks suur vale, mida lastele õpetatakse – et kui sa soovi soovid ja tordilt küünlad ära puhud, ei tohi teistele oma soovi välja öelda. Kuidas siis saavad teised su soovide täitumisele kaasa aidata?!

Noorkuuaeg on looduses aeg, mil kõik hakkab looma, kasvama. See on väidetavalt ka aeg, mil meil on universumiga otseühendus. Seda viimast ma ei tea, aga kuuloomise toetavat mõju kasutan ma küll oma soovide sõnastamisel  juba mõnda aega. Tean, et mitte ainult mina:) Ja tõesti, asjad loovad justkui iseenesest mu elus. Sageli muidugi mingi oma kiiksuga ;). Aga nuh, ma ei saa ju oma elu lõpuni ära planeerida –  Elul on kindlasti minuga veel paremad plaanid kui need, mis ma ise endale välja mõelda olen osanud :))

Jagasin oma kogemusi noorkuu loomise väe kasutamise kohta ka koolikaaslastele ja nii tekkis meil mõte teha üks ühine soovide õhtu. Otsustasime seda ühe kursavennaga koos teha. Juba see mõte ja ettevalmistus täitis mind magusa ootusega. “See on päris võimas asi, mis sündima saab!” mõtlesin.

Meid tuli täna õhtul kokku kaheksa inimest, mis on minu meelest sellise tegevuse jaoks ideaalne arv. Suures plaanis võis õhtu kahte ossa jagada.
Esimeses osas tegime A. juhendamisel soovikaarte. Lõikasime ja kleepisime – tegime pildid sellest, mida oma ellu soovime. Aluseks tugevam A3 paber (värvilised on eriti vahvad) ja pildid saime erinevatest ajakirjadest, mida igaüks kaasa tõi. See protsess oli eriti lõbus. Lahe oli ka jälgida, kui erinevalt inimesed toimetasid. Kes tegi kiiresti kribinal-krabinal oma pildi valmis, kes otsis, lappas ja suhtles samal ajal.

  

Kui pildid said valmis, siis igaüks jagas meiega oma soove ja mõtteid. Hästi inspireeriv oli kuulata kuidas inimesed oma soove lahti sõnastasid. See, mida nemad nende piltide taga nägid või mida pildid sümboliseerisid. Huvitav tähelepanek minu enda jaoks oli, et minu meelest kujutas iga inimese sellel pildil ennast. Nende sümbolitega olid muidugi soovid seotud, kuid pilt joonistas välja inimese enda – mida ta väärtustab ja kes ta on. Nii et minu meelest on see täiesti selge, et kõik need soovid täide lähevad :))

Teise osa moodustas soovide väestamise meditatsioon. Istusime ringi, tegime ruumi valguse mahedaks ja panime veel mõned küünlad põlema. Iga inimene istus järjest ringi keskele, võttes oma soovikaardi kaasa. Kaart lasti kõigile meeldetuletuseks ringi käima. Inimene ise istus meie keskel, ning tiibetikellade kokkukõlamise helina ja plaadilt kostvate ülemhelide saatel kujustasid ümberistujad tema soovide täitumist. See oli päris vägev!
Selle õhtu mõnusas emotsioonis loksun ilmselt veel päris pikalt :)