Friday, December 31, 2010

31.12.2010

IMG_0570Otsustasin aastavahetuse veeta üksi. Kodus. On hea olla üksi ja ometi mitte tunda end üksikuna.
:)
Tuba on küünalde soojast valgusest ja kaminatule praksumisest mõnusalt õdune.
Läinud aastale tagasi vaadates on hea ja südantsoojendav tunne.

 
Istun põrandal küünalde, suupistete, ülestähendusteks mõeldud suure (seljakotipildiga) paberi, raamatute ja inglikaartide keskel ning lasen silme eest läbi kõik eelmise aasta tegemised… Andragoogika, HTI, minu koolitused, JCI, PWM, presidendiks olemine, kodu, leivateod, kodused tegemised, blogimine, raamatud, muusika, laulmised Euphorias, olemised Kristi juures, Naiste väeringid

Ja inimesed. Sõbrad, kes on sel aastal olnud minuga, kes on olnud osa mu elust. Lapsed, pereliikmed. Inimesed, kes eemalt, läbi sellesinase blogi mind nähtamatute kaaslastena saadavad.
Ma olen vist ikka midagi oma elus õigesti teinud, et sellised inimesed mu elus on!

Soovin uuelt aastalt vabadust, põnevust, arengut, rahalist küllust, voogamist-voolamist, rahu ja tänulikkust. Ja see tulebki nii! Või midagi veelgi paremat :)

Thursday, December 30, 2010

Raha on!

Täna hilisõhtune Kristi poolt kokkukutsutud euro tervitusõhtu kujunes väga sügavaks rahaliste mustrite nähtavale tulemiseks ja materiaalse külluse koosloomiseks.
Huvitav, kui tunnetada rahaenergiat, siis kroon on kuidagi väike, oma, kohalik… euro aga suur, laialdane, kõikehõlmav. Ehk kajastub tema suurus ja laiaulatuslikkus edaspidi ka minu rahavoos :)

eurocoins euro

Ma võtan rõõmuga vastu minu elus voolava rahalise külluse! :) Mul on lihtne raha vastu võtta ja lihtne anda. Ma julgen küsida seda, mida ma väärt olen. Rikkus on minu sünniõigus! Raha on ja jätkub kõigile. Iga mu looming loob rahalist küllust!
:)

Selliste mõtete, soovide ja affirmatsioonidega võtan vastu uue (euro)raha voolamise mu ellu :)

Viimane tööpäev

Istun autos panga ukse ees ja minus keerlevad vastakad tunded.  Ühelt poolt sulnis vabadus, magus põnevus uue elukorralduse, loovuse, loomingu ja uute ettevõtmiste ootuses… teisalt sügav kurbus ja kahjutunne lahkuda mulle nii armsaks saanud inimestest. Töökaaslastest, klientidest. Kokkupakitud kodinad näpu otsas auto juurde jõudes leidsin eest autokapotti katvale valgele lumevaibale joonistatud päikese ja naerunäo. Soojus puges südamesse, pisarad silma…

Jah, huvitav, et tänasel õhtul kõlas minuga seoses kõige enam sõna “päike”.  :)
Mmm… seda, mis minu ärasaatmispeol toimus.. seda on raske sõnadega kirjeldadagi.

Seistes oma osakonna ees (meid on kokku vist miski ca 60 inimest), kuulates neid imelisi sõnu, mida minu kohta öeldi (nuh, siin oli küll selgelt suhkruga liialdatud:P )… meie üksuse juhilt, minu otseselt juhilt ja minu partnerilt (minu ID-lt (investment director), killumeistrilt ja välismälult, kellega me koos olema nii mõndagi kogenud ja kes mind laulu sisse pistis:))… nähes inimeste kurbust ja koguni pisaraid silmis ja põskedel… ja seda – lihtsalt minu lahkumise tõttu (kas ma tõesti olen siis (nii) oluline?!), siis see kõik pani mu hingekeeled värelema…
Peale võrdluse “päikesega”  (mis võib ju olla mitte ainult soe ja mõnus, aga ka kõrvetav või lihtsalt pilve taga:) ) kõlas mitmeid kordi ka minu fotograafialembus (mis küll viimasel aastal suisa tolmuma kippunud..).

Hihh, ja mina kinkisin tabavalt osakonnale mälestuseks pildi, mille tegin meie 2006 aasta suvepäevadel Vainupeal.
Otsisime tookord kõik koos sirelitest õnne. Minu jaoks ilmestab see hetke ilu. Elu on lill Seda, et

…igast hetkest tuleb loota
sünnib väike ime
tuleb kauniks imetleda
iga väikseim õis
tuleb juba hommikuti
hajutada uduvine
siis sünnib päev,
mis päikest täis!
~Maren Rootsma~




Minus on praegu ääretu tänulikkus. Soojus ja tänutunne.
Meie igapäevas oli pingelist tööd, intensiivsust ja valmisolekut kõigeks, proaktiivust  ja due diligence`i, aga ka nalja ja lusti, hoogsust, tarkust ja intelligentsi. Mind ümbritsesid tipptegijad, oma ala tõelised professionaalid, tipud. Nii töökaaslastena kui klientidena.  On olnud tõeline privileeg töötada sellises kohas, koos selliste inimestega! Olen tänulik, et Elu võimaldas mul seda kõike kogeda!
Ja ometi - olen ma tänulik, et mu sisemine kutse oli tugevam mugavusesoovist uue majandusliku (ja turgude) tõusulaine ootuses.

Tuesday, December 28, 2010

Long Live Facebook!

SN_IT_1-SHT_FRND_1 Käisin täna vaatamas filmi FaceBooki sünniloost The Social Network ja selle asutajast Mark Zuckerbergist. Väga muljetavaldav lugu mu meelest!

Mind inspireeris see, kui suurelt noorukid mõelda suutsid. Ühest ülikoolikesksest näguderaamatust sai ülemaailmne sotsiaalvõrgustik!

Mark on selgelt väga kõrge IQ-ga inimene. Tema mõistus lõikab väga vahedalt. Mis mind aga üllatas selle juures, oli see, kui madal oli tema EQ – tundetarkus – oskus lugeda inimeste mitteverbaalset keelt. Või vähemalt nii, kuidas see filmis paistis. 

the_social_network_moviethe_social_network_movie_image_andrew_garfield
the_social_network_movie (5)the_social_network_movie (4)

Muide, veebist Zukerbergi pilti otsides sattusin ühe noormehe blogile, kes jagas, et oli viimasega just FB kontoris kohtunud ja tal ehk avaneb võimalus minna sinna praktikale. Nagu muuseas käis noormees käis detsembri algusel Eestis :)) kooriga laulmas. Tema blogilugu sellest on väga armas ja Eesti on nii väikese riigi kohta endiselt maailmas kuidagi väga pildil :))

Ka minu jaoks on Facebook saanud oluliseks sotsiaalvõrgustiku kanaliks. Orkutis ei käi ma enam sellest ajast saadik, kui FB tuli. Hea on olla kursis inimeste eludega, kellega (enam) igapäevaselt kokku ei puutu – endiselt töökaaslased, klassikaaslased, sõbrad, kes elavad teisel pool maailma ja ka nendega, kellega ka päriselus tihedalt suhtleme. Näha pilte, lugeda tegemistest, sellest mis inimesi puudutab, mis ärritab ja mis rõõmu teeb:)
Hea on saada inimeste kommentaare, toetust ja tunnustust oma tegemistele. Leida stiilipeo riideid-aksessuaare-jmt., muusikat, või saada nõu, kuidas nahkhiirt toast õue saada :))

Nii et kui teid huvitab, armsad sõbrad, kuidas Facebook sündis, minge filmi vaatama. Praegu jookseb “Kosmoses”, 25 krooniga!!

Monday, December 27, 2010

Minu elu on minu peegeldus

“Pruugib vaid avada
osake südamest,
kui su ligimesed selle
juba alasti kisuvad.
Paika panevad
kondikava kokku sosistavad,
liha peale kasvatavad
ja sarvedki pähe sobitavad…
saba veel tagatipuks.“

Ja see on nii… vaid siis kui sa seda ise usud” vastaksin sellele, koolipõlvest tallele jäänud luuletusele (kahjuks autorit ei mäleta), vastuseks. Nagu armastas öelda Imedemaa Alice.

alice-wonderland-8 Viimasel ajal on mitu inimest küsinud, et miks ma blogis nii avatud olen... Ma vist ei osanudki selle peale midagi asjalikku kosta... “Aga miks ka mitte?” Mida mul varjata? :) Jagan ju oma elu ja oma rõõme-muresid :)
Sõber Hannes ütles, et miks peaks üldse tegema asju, mida häbened või kahetsed ja teistega jagada ei taha ;) :D. Jah, ma olen ka seda meelt :) Minu elu on minu enda nägu.
Pealegi olen saanud mitmeid kirju minu jaoks tundmatutelt inimestelt, kes ütlevad, et loevad mu blogi ja on sellest palju tuge ja/või inspiratsiooni saanud :) Mis võiks olla parim tunnustus! 
Ja see on kindlasti üks põhjus, miks ma ei ole oma blogi lukkude ja riivide taha peitnud, miks ma oma rõõme ja muresid, oma mõtteid ja tundeid avatult maailmaga jagan. Sisimas oleme me kõik ühesugused. Ühel domineerib üks vürts, teisel teine, aga me kõik vajame hoolimist ja armastust. :)

Sunday, December 26, 2010

Kes võiks väsida pidutsemisest?!

Tunnen juba mõnda aega, et olen nagu orav rattas… hingetõmbepausi nagu üldse pole.
Kui tegemisi lähemalt vaadates, siis ei ole ju midagi erilist.. Vastupidi, kõik on väga lahedad tegemised-olemised… Ju seda sisemist rahutust tekitab asjaolu, et pole saanud hetkegi “kulpi nurka visata” ja lihtsalt olla.
Mis mu päevi (ja öid) siis täidab?

Koolitused (üks coachingu-teemaline minikoolitus novembri lõpus JCI juhatustele ja kaks müügi-ja teeninduskoolitust: üks neli päeva, teine kaks) võtsid töö ja laste kõrvalt päris palju aega ja energiat. Kogu ettevalmistus tuleb ju praegu (veel) öö- (ja une-)tundide ajast…
Mulle tegelikult küll meeldib öine töörütm (oo, kui palju hommikuid ma niimoodi voos olles vastu võtnud olen! ;), aga et seda nautida, peab olema võimalik end millalgi tagantjärgi välja puhata.

 IMG_0227 IMG_0424
IMG_0290 IMG_0354

Füüsilist koormust annab hilisõhtune lumekühveldamine aias ja parklas ning nädalavahetustel (siis on päevavalgust) kaminapuude lõhkumine :)
See on nagu jõusaal, aga sellegipoolest füüsiline koormus… Ootan seda aega, et saaksin jälle aega joogasse minna. Mulle meeldib plastilisus ja voolavus rohkem kui jõuvõtted.

IMG_0419 LumiIMG_0362 IMG_0390

JCI tegemised hakkavad  selleks aastaks vaikselt ühele poole saama ja seda peamiselt peolainetel. Aastalõpp toob mõistagi endaga kaasa teisigi piduseid üritusi.

JCI Presidendiball Astorias, stiiliks 1001 ööd:

ball220101127_203316_0053
 ball9

JCI Toompea Glögiõhtu, kus olin viimast korda koja presidendiametis – tunnustasime tublisid, panime märgid rinda nii uutele kojaliikmetele kui 2011 aasta juhatuse liikmetele. Ja sel õhtul võeti minu õlgadelt võeti ära presidendikett:)

Glögiõhtu5Glögiõhtu_1 Glögiõhtu1 Glögiõhtu2

E-koja Argentiina tango stiilis jõulupidu
Give Up! (ehh.. kus olid nüüd mu mustad kleidid punaste aksessuaaridega? :)) 
 E-koja jõul Give Up1E-koja jõul Give Up6
  Aga tangot tantsida oli vääga lahe! :)

Pidutsemistega edasi minnes…
Raymondi sünnipäeva tähistasime seekord vaikselt, ainult omaette. Sünnipäeva-eelarve sai sünnipäevalapse soovil tema kingitusse investeeritud :)

Osakonna jõulupidu toimus itaalia stiilis Luccas. Olen alati imetlenud seda, millisel tasemel on meie üksuse peod! Jah, neid hakkan ma tulevikus kindlasti taga igatsema! Sedakorda oli peo krooniks meie kolme peabossi väga tõetruu kehastumine kolmeks tenoriks! Paljud meist ei saanud esialgu arugi, kellega tegu on, hihhh:)

Italiano (215 of 550)Italiano (267 of 550)Italiano (184 of 550)Italiano (208 of 550)    
Hea söök, kõned, laulud, mängud, hoogne tants… ja minu peatne lahkumine paljudel (pea)teemaks :))

Jõulupidu Merle&sõbrad koos kõrvitsasupi, piparkookide ja kingitralliga….

 siki1 siki2
siki3 siki4

…ja perega venna juures Tartumaal:)
Auto otsustas seekord koju jääda ja nii me läksime rongiga ja tulin bussiga. Minek oli täitsa lahe, tagasitulek tõeline kannatlikkuse õppetund… Eks tormitar mängis siin olulist rolli ja võibolla oligi hea ise mitte roolis olla!

IMG_0526 IMG_0531
IMG_0532 IMG_0533
  IMG_0546IMG_0549 

Nüüd läksid lapsed aastavahetuseks issi juurde maale. Kuigi neist lahkumine on mulle alati kuidagi keeruline, saan ometi võtta aega vaid iseenda jaoks. Võtta kokku oma aasta. Olla vaikuses, mõtiskleda, lugeda ja hakata vaikselt uueks aastaks atra seadma ;)

Saturday, December 18, 2010

Küpsetame leiba!

Kui ma eelmisel suvel leiba hakkasin küpsetama ja seda igal võimalikul juhul külakostiks kaasa võtma, ütlesid mitmed inimesed, et “mu leib olevat jumalikult maitsev” ja et “nad tahaksid tulla mu juurde leivategu õppima”. Milline imeline tunnustus!
Esimene õpetamiskogemus oli minu jaoks äärmiselt huvitav. Esiteks oli nii hea anda edasi mingit praktilist OSKUST, mitte TEADMIST:). Teiseks lõi mind tookord pahviks mõte, et sellise koduse leivaküpsetuskoolituse  eest on täiesti ok võtta vastu rahalist toetust.  Aga selle vastu võtnud, sain ma aru, et see on igati normaalne – energiavahetus :)

Nüüd on juba kolm leivakoolitust seljataga. Naudin seda protsessi täie hingega! Ja veelgi enam - näha ja kuulda pärast koolitust inimeste muljeid ja rõõmu nende leivategudest – on tõeliselt ülendav!

IMG_0453 7
6 IMG_0462

Vahva on see, et ikka on inimesi, kes ütlevad, et neile kahjuks see või too aeg ei sobinud, aga tahaksid ka väga mu juurde leiba tegema tulla:) Ju siis küpsetame koos veel ja veel, seni kuni huvilisi jagub!
Jätku leiba! :)

P.S. Jõulude ajal venna pere juures käies oli tõeline nauding süüa vennanaise küpsetatud leiba ja kuigi igaüks teeb leiba omamoodi, tunda selles siiski natuke ära minu käekirja :)

Friday, December 10, 2010

Andrase kutse + Ahne hamster ja värvilised jäälilled

Andras (Eesti Täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon) andis uutele (ja uuendajatele) andragoogidele kätte kutsed oma traditsioonilisel jõuluseminaril. Sealhulgas sain ka mina kätte oma andragoogi III kutse:)

Jõuluseminari kohaks oli valitud Köismäe torn ja enne pidulikku osa saime vaadata ja kuulata Tarmo Männardi esitluses kolme vahvat talvelugu. Nendeks olid "Hamster, kes sõi ära jõuluvana", "Lumememmed ja elu ime" ning "Väike külmapoiss, kes maalis värvidega" – kus on tegelasteks hamster, kes sööb ära lastele mõeldud apelsinid ja paneb jõuluvana oma suus asuvasse riiulisse; kaks lumememme, kes otsustavad elada jäätiselaos kevadeni, et tunda soojust ja näha värvilist loodust; ning külmapoiss, kes tahab maalida akendele värvilisi jäälilli.

IMG_0414 IMG_0415

Lahe kogemus - tõeline jutuvestja meistriklass! :)

Tuesday, December 7, 2010

In memoriam

Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
kõik, mis nii harva siin ilma peal,
on peljupaika leidnud seal.

Kas emasüdant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel! Muutmata
ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab!

Mõnd kallist südant kaotsin,
mis järel nuttes leinasin,
aeg andis teist mul tagasi:
ei emasüdant - iialgi!

“Emasüda”
~Lydia Koidula~

Merle ema Maimu (20.05.1955-30.11.2010) mälestuseks

Saturday, December 4, 2010

Andragoogide meistriklass “Pilk peeglisse”

Kunagi, aastal 2004, olles väga roheline koolitusalal, pidin ma ühel JCI Treenerite foorumil tegema ettekande teemal “Kuidas teha koolitusmängude analüüsi” (ehk  nn. debriefi). Mäletan, kuidas ma lausa kangestusin, nähes enda ümber auditooriumis proffe, kellele ma suure austusega alt üles vaatasin… ja ainus mõte mu peas oli:”Mida MINUL neile üldse midagi õpetada on?” Alles hiljem sain aru, et keegi meist ei ole ju päris “valmis” ja õppida on alati ja kõigilt.

Selge oli see, et 2-3.detsembril 2010 Tartus Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni  Andrase korraldatud Andragoogide meistriklassi läbiviijatel polnud mingeid probleeme koolitada koolitajaid. :) Kuigi meie hulgas oli tõelisi gurusid.

Ma kohe ei kannata loenguid. Kindlasti on teemasid, mille kohta materjale mujalt ei saa. Ja esinejaid, keda kuulates on ütlus, et selle info saab ju kätte raamatutest ja internetist, täiesti kohatu. Minu meelest on üks selline näiteks Aleksandr Turovski.

IMG_0398 Üle kõige meeldivad mulle ikkagi sellised töötubade moodi koolitused. Neist saab palju ja mõistagi tuleb anda ka rohkem, kui lihtsalt istudes ja kuulates. Ja ilmselt seetõttu on ka minu koolitused rohkem nn. workshoppide e. töötubade moodi:)

Just nii, läbi kogemuse, leiab minu meelest enda jaoks uusi  lähenemisnurki, seda, millele hiljem mõelda või mida järgi teha. Ja meelde jääb ka märksa paremini:)

Meie kahepäevase koolituse teemaks oli “Refleksioon – pilk peeglisse”. Olen täiesti veendunud, et refleksioon on enesearenguks äärmiselt oluline ja sellega peaks regulaarselt tegeldama igal elualal!

Refleksioon on konkreetse kogemuse analüüs + tõlgendamine.
Põhimõtteliselt küsides endalt: “Kuidas läks?”,Miks nii läks?”,Miks nii ei läinud?”.
Teatud moel tagantjärgi tarkusest õppimine ja see on väga hea enesearengu tööriist. Igas valdkonnas :)
Reflekteerimise 5 põhitõde:
(1) Reflekteeri nii negatiivset kui ka positiivset kogemust.
(2) Analüüsi tulemusena tee otsus – kas jätkad samamoodi või teed muutuse.
Mõtlen > otsustan > astun.
(3) Reflekteeritakse konkreetset sündmust. Hinda väärtusi, eesmärke, tegevuse tulemuslikkust.
(4) Refleksioon on kui sissepoole vaatamise peegel. Siin on Sulle abiks kolleegid, õppijad jt. asjassepuutuvad isikud.
(5) Refleksiooni fookus on endal. Reflekteerida ei saa teise üle :)

Väga huvitav osa oli see, kui käsitlesime rolle. See pani mind taaskord tänama koolituse formaati. Me ju kõik teame, mis asjad on rollid ja miks need vajalikud on. Sellekohase teooria jagamine ei anna midagi. Vaid seda temaatikat mõtestades  jõuab mingite uute äratundmisteni, mis elule värvi juurde annavad.

Sain ühtäkki aru, et rollimudel on vajalik siis, kui liigume võõral ja tundmatul alal. Siis aitab see meil orienteeruda selles, mida meilt oodatakse, mida on vaja teha. Näiteks uuel töökohal on hea teada, mis on selle koha nõudmised.  (Või kui rolle on palju, aitab rollide teadvustamine meil neid lihtsamini ja paindlikumalt vahetada.)
Aga niipea, kui meil on raamistik selge, ei tohiks roll (meie rollikujutlus: “nii on kombeks”)  jääda meid piirama. Olles “direktor” või hoopis “sekretär” - mõlema rolliga tekib meil enamasti automaatselt teatud nägemus sellest rollist. See on rollimudeli stereotüüp.  Me peaksime asju tegema oma näo, käe ja südame järgi. Nii ületab meie isiksus rolliraamid. Vastasel juhul võime me (eelarvamuslikku, stereotüüpsesse) rollimudelisse kinni jääda. 
Ma olen vahel mõelnud, et miks paljudel täiskasvanutel on sisemised probleemid oma emaga. Kas nende emad jäid omal ajal ühiskonnas levinud (dr.Spocki-) emarolli  kinni (las laps karjub, kuni ta lõpetab/ last tuleb vajadusel füüsiliselt karistada/ last ei tohi liiga tihti sülle võtta, et teda mitte ära hellitada (?!) ) ? Ja tänapäeva emad… kui hästi me suudame kodus oma töörollist välja tulla… ja täie hingega ema(rollis) olla? Minu jaoks on see kindlasti peeglisse vaatamise koht…

See mõtisklus haakus hästi ka just Eckhart Tolle raamatust “Uus maailm” loetud käsitlusega egost ja rollidest.

Teha igas olukorras seda, mida Sult oodatakse, ilma et sellest saaks roll, millega samastud – selline on elamise kunsti oluline õppetund.
Tehes midagi tegemise enda pärast, mitte vastamaks Sinu rolli-identiteedile või seda kaitsmaks ja edendamaks, oled suutlikum kõiges, mida teed. Niipea, kui Sa püüad olla see või teine, mängid Sa rolli. Ole lihtsalt Sina ise.” 
P.S. ja nagu Tolle ütleb, ei pea “Sina-ise-olemiseks” midagi TEGEMA. Peab vaid OLEMA. :)

“Vormilt jääd sa mõnele alla  ja oled mõnest üle. Olemuselt ei jää Sa kellelegi alla ega ole ka kellestki üle. Eneseväärikus ja alandlikkus on üks ja seesama.”
( “Uus Maailm”, Pilgrim 2007, lk 101-104).

Väga huvitav kogemus oli teha sotsiogrammi.

sociogram Sotsiogramm uurib ja kirjeldab inimeste suhteid grupis. Eristatakse nt.:

  • koostöö, armastuse, sõpruse jms. sotsiogramm;
  • info liikumine grupis, kes on kelle jaoks autoriteet;
  • sotsiaalpsühholoogilised vahekorrad.

Meie asetasime paberil 1) enda ümber need inimesed, kes teevad minuga koostööd, kellega ma saan oma asju jagada, kes aitavad mul reflekteerida. Oluline on määratlus, 2) kui kaugele ja millises suhtes ma need inimesed enda suhtes asetan. 
Kas suhe nende inimestega on
- ajutine ja katkendlik?
- tugev ja lähedane?
- ebaselge?
- piksenoole moodi? :)
- tõrjumine?
3) Mida ma tahan, et siin pildil oleks teisiti? Keda ma siia veel tahaksin?

Mõistagi võib sellist sotsiogrammi teha igas vabalt valitud rollis ja suhtes, erineva eesmärgiga.

Väga huvitav tehnika oli erinevates olukordades enda kõrvaltvaatamine,  kirjeldamine. Näiteks pidime me võtma kotist välja mingi eseme, mis võiks meid väga hästi tunda. Kes võttis välja märkmiku, kes huulepulga, telefoni, kes võttis selleks koti enda.
Järgmiseks pidime me oma paarilisele kirjeldama ennast, kuid vaadatuna selle eseme silmade läbi. :)) Samamoodi tegime enda kõrvaltvaatamist läbi mõne meie koolitusel osalenud inimese silmade.
See oli väga huvitav! Ühtäkki tundusid nii mõnedki enda varem jaoks jube olulised asjad täiesti ebaolulistena :))

Kokkuvõtvalt – väga hea koolituskogemus oli!
Ma nägin, kui head koolitatavad on koolitajad! Oskavad keskenduda, minna sügavuti, olla loovad ja avatud. Jah, kui pole tegu loenguga, vaid kõik osalejad peavad andma oma panuse, sõltub koolituse kordaminek osalejatest päris olulisel määral. Nagu üks hea tuttav koolitaja armastab öelda: “Töö on tellija materjalist”.

Wednesday, December 1, 2010

Sylvia töö näitusel! :)

Rahumäe põhikool peab sel aastal oma 100.aastapäeva. Sel puhul oli Kullo lastegaleriis õpilastööde näitus. Käisime Sylviaga seda täna vaatamas, seal väljas ju ka tema töö! :)

IMG_0392 IMG_0394
IMG_0396 IMG_0395a