Vargamäel pulmas

Ütle, kas süda ei ole siis meri,
täis tunnete uppuvaid laevu,
kas ei ole ta põld,
kuhu rõõmude teri
külvame, lõigates vaevu?
Tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus, tuul julgustavalt juukseid sul silus,
kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus.
Elada siiski on ilus.
~A.Alliksaar~

See on kuidagi tähenduslik, et kaks parimatest (mees)sõpradest sel suvel abiellusid. Hannes juulis ja Mel nüüd. Mõlemate pulmad olid maalähedased ja ehedad. Nii palju armastust ja rõõmu!

Meli ja Cerly abielutseremoonia toimus Kõrvemaal, nende kodu juures metsas:) Väga erilises kohas - nende soovide puu juures (vt. seda ümber teineteise paindunud kasepaari!).

Pidu pidasime Vargamäel. Sai tantsu ja tralli, nalja ja lusti :)

Pruutpaarilt oli raske silmi ära saada:)

P.S. Raineril tulevad need minekupildid eriti hästi välja:)

 
Fotod: Rainer Ojaste

Pulmatoimkonnas

Mõned head kogemused edaspidiseks endale kõrva taha panemiseks.
Põnev ja vahva oli M&C pulmade jaoks asju teha ja korraldada. See on nii hea tunne, kui niimoodi appi kutsutakse ja kaasatakse. Tunne, et ma olen lähedane, et ma olen usaldusväärne :)

Ja muidugi – kuna usalduse teemad mul praegu seoses mõnede muude tegemistega praegu üleval on, siis Elu tõi kohe ka vastava õppetunni :)).

Cerly helistas hommikul peopaigalt ja küsis, et kas ma olin kusagile veel siidrit   pannud, et ta leidis autost 20 purki, mitte 40. Ma olin toonud 20 purki, kuigi pidin tooma 40?! Ma ei saanud midagi aru. Nagu numbreid ei oskaks lugeda!  Samas, rahustasin ma endas kerkivaid süümekaid – ma tegutsesin tollel hetkel oma parima kohaselt. Mitte et numbrite lugemine minu võimete kohane pole... Aga miskit toimus, et ma valesti arvestasin.
Siit jõudis minuni äratundmine, et ka mina pean teisi usaldama ja laskma neil teha nagu nad teevad. Nende selle hetke parima järgi, mis sest et see teistsugune kui minu nägemus on :) Sest kõik loob ise.  Kui me punnitame kogu aeg oma nägemust täita, siis ei saa ju Elu oma parimat lahendust luua:)
No mis te arvate, kui palju siidreid kulus, peale seda, kui 20 purki oli juurde ostetud? Jah… juurdeostetud kogus jäi järgi… :)

Teine tera jäi sõelale pulmajärgsest koristamisest Vargamäel.
Toimetasime, ajasime juttu, sõime ja tegutsesime edasi. Sügavmõtteliselt jäi helisema Meli mõte: “Kas koristada kiiresti, et tehtud saaks või peatuda aegajalt, et mõtiskleda, jutustada, nautida? :)” Meie tegutsesime seda teist varianti mööda ja tõesti, see oli hetkes olemine ja nautimine:).

 
 

Joogaõhtu JCI-katega ja Merit Rajuga 25.08

Jooga ja meditatsiooni alased teemad on viimasel ajal järjest rohkemate inimeste meeli köitnud. Mis see on, mis aitab meie kiirustavas materiaalses maailmas saavutada sisemist tasakaalu oma keha, hinge ja vaimu vahel?
Viimasel ajal on sageli erinevates seltskondades teemaks jooga. Ilmselt seetõttu, et ma peale Indiast tulekut erinevaid joogastiile proovisin (Sivananda, Ashtanga, Kundalini), küsitakse mult sageli arvamust ja soovitusi.  Tegime siis ka JCI-s joogat ja meditatsiooni tutvustava õhtu.

Kutsusin tundi läbi viima mulle kõige enam muljet avaldanud ja silma jäänud noore joogaõpetaja Merit Raju. Merit tegeleb kundalini joogaga ja on raamatute "Out of Office ehk aasta kontsakingadeta" ja "Hingele pai" autor. Viimast olen juba päris mitmetele sõpradele kinkinud ;).

Oma kodulehel kirjutab Merit enda tutvustuseks: „Mulle meeldivad hingega asjad. Ökoehitus ja isetehtud moos, kibuvitsarooside lõhn, isenikerdatud tass, linnulaulu saatel joogatamine ja läpakaga heinamaal silmi kissitades kirjutamine. Mõtlen vahel, et kui kõik inimesed saaksid teha, mida nad tõesti armastavad, siis milline see maailm oleks. Ja kui õnnelikud kõik oleksid!”
Muide, päriselus on Merit veelgi armsam inimene, kui läbi veebi paistab:) Meriti tegemisel saab silma peal hoida läbi tema blogi http://kikivarvul.wordpress.com/

 
Niisiis kogunes kolmapäeval, 25. augustil 2010 mõnus kümneliikmeline seltskond JCI-kaid Weizenbergi tänaval ühe armsa lastehoius ruumidesse, et üheskoos enda jaoks jooga ja meditatsiooni saladusi avastada. 

Merit jagas meiega oma lugu ning rääkis natuke kundalini jooga põhitõdesid. Tegime üheskoos ühe kriya (harjutuste seeria, mis on mõeldud teatud organite või näärmete stimuleerimiseks ja/või puhastamiseks), tantsisime natuke ning lõpetasime õhtu külluse meditatsiooniga. Nurr :)
Oma muljeid jagas Mariliis meie koja blogis.

Mulle endale oli joogatund nagu koju jõudmine. Eelmisest sügisest alates, kui presidendiamet ja JCI-tegemised suure osa mu vabadest õhtutest enda kanda võtsid, on mu joogatunnid väga kaootilised olnud. Kevadel tuli ka kool peale ja sellega seotud tegemised. Sõpradega tahaks koos aega veeta. Laste kõrvalt ei olegi neid õhtuid nii lihtne võtta. Aga minu elus käibki kõik lainetades. Küll ka see loksub peatselt paika :)

Tantra – nauditav kiirtee Jumala juurde :)

Käisin 24.augustil Moses Maimoni läbiviidud tantristliku seksuaalsuse sissejuhataval loengul.  See oli sissejuhatav loeng peatselt algavatele kursustele. Moses rõhutas kohe alguses, et tegu ei ole ulakate pooside õpetamise kursusega, kus osalejad paljaks võetakse, vaid praktilis-teadusliku lähenemisega seksuaalsusele, mille eesmärk on õppida meeste ja naiste seksuaalkäitumise eripärasid, et neid igapäevaelus kasutada.

Moses toonitas ka seda, et tantrismi ja seksuaalsuse vahele ei saa panna võrdusmärki. Tantrism on elufilosoofia, spiritual path, mis hõlmb endas paljusid eluvaldkondi. Tantra tähendab tõlkes võrku (network, matrix ingl.k), mida võib tõlgendada kui “invisible network of energy”. Tantra filosoofia tegeleb sellega, kuidas käivitada seda energiavõrgustikku, kuidas sellega suhestuda ja kuidas seda enda tarbeks kasutada. Ühe osana tantrismist moodustab seksuaalenergiaga tegelemine, kuna see on üks võimsamaid energiaid. Ja seda Mosese kursused käsitlevadki.

“Kõikidel religioonidel on mingi teema seksuaalsusega” räägib Moses. “Enamasti püütakse seksuaaltegevust kontrollida (“seks on patt” – tuleb tuttav ette?), aga kunagi ei põhjendata, millest sellised piirangud.” Moses ütleb, et enamike käsitluste seiskohalt on inimese kehasse antud teatud kogus eluenergiat (nimetatud kui shakti,  ka ojas). See asub juurtshakra piirkonnas – seal, kust selgroog alguse saab. Öeldakse, et me kaotame seda energiat iga päev. Mõne tegevusega rohkem, mõnega vähem. Meie keha vananeb kiiremini, kui me kulutame seda energiat kiiresti. Ja on võimeline elama oluliselt kauem, kui  me kulutame seda õigesti. Seks on tegevus, millega me kulutame seda energiat kõige rohkem. See olevat Mosese sõnul põhjus, miks mitmed religioonid seksi piiravad. Ja seepärast näiteks toetavad need religioonid abielu – sest abielus olles püsivat  (mõnede uuringute tulemusena) omavaheline seksuaalne tõmme - mehe ja naise vaheline polaarsus 3-4 aastat. Peale seda seksuaaltegevuse aktiivsus langeb.

No ma ei tea.. teistsuguse käsitluse järgi näiteks on kirik seksuaaltegevust piiranud, et hoida inimesi rohkem enda kontrolli all. Naisi on nagunii keeruline kontrollida.. kui, siis ainult läbi mehe. Aga kui meest tõmbab naise poole... siis on ka tema kontrollimatu :)).
Aga anyway…
Moses Maimon räägib, kuidas tantristlik seks hoiab energiat, mitte ei väsita. Ei ole seda muret, et “mees keerab selja ja magab norinal, sest kogu jaks on väljas”, vaid elab oma elu energiliselt, mitte ei maandu igal õhtul teleka ees. “No eks siin on vaja üle vaadata ka kogu elukäsitlus, mitte ainult seksuaalne,” mõtlen mina endamisi.

Kahepäevastel kursustel lubatakse õpetada iidseid tehnikaid, praktikaid ja teadmisi,   mis muudavad praktiseerija vägevaks, eluterveks ja harmooniliseks inimeseks nii igapäeva kui seksuaalelus. Käsitletavate teemade hulgas on tervislik toitumine, naiste seitse erinevat orgasmi, praktikad meestele orgasmi ja ejakulatsiooni eristamiseks jt.
Kursused pidavat olema pigem loengu vormis, aga tehakse ka hulgaliselt meditatsioone, joogat ja praktilisi harjutusi.

Viimasel ajal olen mitmetest erinevatest kohtadest tantrismist kuulma hakanud. Mille poolest see tantristlik lähenemine seksuaalsusele siis ikkagi nii eriline on?
Muidugi on ühtepidi kutsuvaks see, et tantristlik seks pikendab ja süvendab orgasmi. Ja veelgi enam, nagu Moses ütleb - “sellise orgasmi hetkel tuntakse sügavat ühendatust nii omavahel kui jumalikkusega - glimps of enlightment“. Orgasmi hetkel sulab kõik – Yin ja Yan – ühte ja kogetakse valgustumist. Seega muutub tantristlikul viisil armatsedes seks pühalikuks, et mitte öelda jumalikuks rituaaliks.

Minu arvates on selliste seksuaalsete õpetuste kõige olulisem ja tänuväärsem osa üleüldise seksuaalhariduse jagamine.

Enamik kultuure maailmas suhtub seksi ja seksuaalsusesse teatud negatiivsusega.  Nagu ka mõnusse, naudingutesse  ja kehasse selles kontekstis. Ma usun, et me kõik oleme seda mingil määral kogenud.
Seepärast ma leian, et meie kultuuris on väga puudus füüsilisele heaolule ja mõnule (mitte vaid enda kaitsmisele :P ) orienteeritud seksuaalsest haridusest.

Teismeeas ja ka täiskasvanueas õpitud seksuaalkombestik (loe: -piiratus) kammitseb meid sageli kogemast oma seksuaalsust selle täies  võimalusterikkuses. Meedia tekitab ebarealistlikke ettekujutlusi, mis loovad meis oma keha suhtes ebakindlust  ja puudulik-olemise tunnet ja selgelt vähendavad meie võimet täielikult ja naudinguliselt armatseda. Loomulikult saame me hakkama, aga sellegipoolest piirab meie seksuaalset vabadust sisemine hirm ja piinlikkus, mis pärsivad meid kogemast naudingutemaailma külluslikkust.

Tantristlik õpetus  avardab teadmisi seksuaalsuse vallas, võimaldab saada hinnangutevabas keskkonnas uut tunnetust nii enda kui oma partneri kehast. Aitab vabaneda keha ja “hakkamasaamisega” seotud valehäbist ja  hirmudest.
Meie seksuaalenergia on selgelt üks vägevamaid meie käsutuses olevaid energiaid.  Lubades endal avastada selle võimalusterikkuse, avab see tee sisemisele kasvule ja muutustele. Nii oleme me võimelised saavutama sügava ja tõelise ühenduse nii iseenda kui oma partneriga. Ehk ka jumalikkusega, meis endas :). See ongi tantra olemus.

Sügise ootuses

Täna sain tagantjärgi mitu blogipostitust ära tehtud. Ayast, koolist, lapsepõlveradadel uitamisest... koju, Tallinna tagasi tulles, rütmiga kohanemise raskustest… laulmisest ja saunaskäigust :)
Nii hea tunne on! Vajan seda… see on nagu minu sahtlite korrastamine :)

Nüüd olen rõõmsalt ootusärev :) Sügis on lähenemas... Homme lähen taas tööle, algab jälle uus etapp mu elus. Sügis on alati nagu uue aasta algus!
Päike paistab, on imeilus ilm, aga soojus pole enam see. Ei ole päevades enam juulikuist kuumust, asemele on tulnud augusti hommikute udune kargus ja sügavmust tähine taevas…
Täitsa sügiseste toimetuste tuhin tuleb.. tahaks tegutseda, lastele kooliasjad valmis panna,  õmmelda… lugeda, kirjutada… :)

Õunad: Mait Jüriado, astrid Kaimar Karu 

Lapsed lähevad nädala pärast kooli, mind ootavad ees tegevused mu enda kooliga, noortekojaga (aastakonverents, presidendiaasta teine pool, tõenäolised uued tuuled Eesti koja juhatuses… ). Soovin taas rohkem tähelepanu suunata oma koolitustele, teiste juhendamisele selles, millest ise olen läbi tulnud.

Elu on põnev! Kui mõtlen end aasta tagasi…, siis ei oleks ma osanud arvatagi, KUI PALJU imelist ma eesoleva aastaga kogema saan! Selles aastas on olnud nii rõõme kui muresid, nii valu kui armastust… Elu on olnud kirev nagu vikerkaar, nii päikese kui vihmaga.  Ma olen endiselt oma elusse armunud :) ja tean, et mind on taas palju huvitavat ees ootamas! :)
Usaldan täiega Elujõe voolu ja tunnen, kuidas sellega koos liikudes tuul mu põski paitab :)

Külluslik saunaõhtu

Küll mul on järjest kursusekaaslastega vedanud! Või tulevad lihtsalt mu ellu viimasel ajal vaid suurepärased inimesed?!  Jaa, on, mille eest tänulik olla :)

Alles sai sel kevadel andragoogika kursus lõpetatud, kui meil juba suur soov taas kokku tulla. R. kutsus lahkesti enda juurde sauna ja lubas meid selles vallas natuke koolitada ka :)

Mõeldud- tehtud! Küpsetasin Vabariigi taasiseseisvumise-päeva hommikul mõned leivad ja kohupiimakoogi kaasa ja seadsime lastega end teele.

Kui ma arvasin, et teeme väikse saunaõhtu, siis ma küll ei kujutanud ette, millise “küllusliku spaapaketi” me kõik saame!

Nagu muusikaga, on ka kehaliste mõnudega see lugu, et jagada seda kogemust… sõnadesse panna, nii et kogetu teiseni jõuaks, on raske…, et mitte öelda võimatu :)
Nu kuidas sa selle ikka sõnadesse paned, mis tunne on, kui oled massaazilaual pikali ning kolm inimest tegelevad korraga(!)  Su kehaga?!
Koorimissegudega koorimine… erinevate vahenditega, mis oskuslikult järjekorda pandud…  Massaaz sinna juurde… käed, jalad.. sõrmed,varbad… kogu keha… Mmmilline nauding! 
Ja pärast sai mullitavasse tünnisauna edasi mõnulema :)

Ja see polnud veel kõik!
Pean tunnistama, et kui vihtlemisest hakati rääkima, siis ma küll kahtlesin, et kas ma tahan praegu seda kogemust saada… Olime selleks ajaks oma puhtakskooritud nahaga juba päris kaua saunas leilitamas käinud ja tünnis istunud, et mu keha oli täitsa pehme… Ja sinna veel vihtlemine peale… “Mina kukun küll laval ära..” mõtlesin.

Aga see oli… jumalik! See ei olnudki vihtlemine, sain hoopis…kaseviha massaazi... kahe vihaga! :)  Silitades tervet mu keha... algul kuumade vihadega, siis jahedatega ja siis jälle kuumadega. Ning lõpus jaheda veega üle kallatud saada :)  Kui H. valmis sai, siis terve mu keha vibreeris ja tuksus… Milline nauding! Mmm :)
Tulin jahedasse eesruumi ning istusin veel jupp aega, kogedes ja tunnetades oma keha energeetilist särinat ja tuksumist.

Ja siis mõtlesin – miks ei võiks alati kõik saunaõhtud sellised olla? Koorida, masseerida, vihelda, masseerida teisi ja lasta sama endale teha :) Tõeline puhastumine.. keha on pehme, nahk siidjas ja hing laulab sees :)

Life is flowing… again ;)

Käisime eile lastega kinos. Nemad käisid vaatamas Lelulugu 3 ja mina täpselt samal ajal Kirjad Juliele. 
Ma ei tea, kas ma mäletan valesti, aga minu meelest pole ammu kinopiletite hinnad olnud nii odavad – 55 eeku :)
Kirjad Juliale oli armas kerge romantiline film. Suvine Itaalia… mis võiks olla romantilisem, eks:)

Sõnumi, mis ma sealt välja noppisin, oli, et ela oma elu igal hetkel! Ära muretse, elu hoolitseb ise kõige eest. Ole vaid enda vastu aus ja mine oma hirmudest läbi :) Seda just suhetes. Ehk siis õigel hetkel ole valmis oma valikuid tegema.

Õhtul käisin taas Euphorias Bhajaneid laulmas. Oo, ma naudin neid õhtuid! Seda rütmi, üksolemist, energiat, mis selles on!
Seekord olid eeslauljateks  Tom ja Kati,  Jonathani ei olnud. Esimese hooga mõtlesin, et mulle meeldiks rohkem, kui oleks tuttavamaid laule, hihh.. aga siis mõistsin - siin on hea õppetund – kogeda uut, laiendada piire, mitte januneda tuttavat raamistikku :)

Nii hea oli laulda koos oma armsate sõpradega ja nüüd ka oma kursaõdedega:) Jõime chaid, laulsime, nautisime… ei saanud arugi, kui kell oli juba pool üks saanud! Kui koju jõudsin, oli üle pika aja mõnus särts sees :)

Ei läinudki veel magama, kirjutasin ja muudkui laulsin:

“River is flowing, flowing and growing..
River is flowing.. down to the sea
Mother Earth, carry me,
Your child I will always be...
Mother Earth, carry me,
back to the sea..“

Rainbow lauludest :)

Your love… is a miracle

How could anyone ever tell You
that You`re anything less than beautiful?

How could enyone ever tell You
that You´re less than whole?

How could anyone fail to notice
that Your love it is a miracle?

And how deeply we´ve connected in our souls..

Words and music by Libby Roderick 

Kohanen uue elurütmiga

Olen Tallinnasse tulekust saadik nagu vati sees ja mingis kummalises uduses virrvarris... Söön ja magan vaid (alles hiljem sain aru, et magamine on ok, aga söögiga oleksin pidanud kehale toetavam olema...:P).

Tulime lastega koos koju tagasi. Ja ma läbin nagu aklimatiseerumise etappi… Eks see koolinädala väsimus teeb ka oma töö… Aga ma ei suuda kuidagi kohaneda uue olukorra ja rütmiga… Olin juba harjunud olema omaette… nüüd pole mul ühtäkki enam oma ruumi ega oma aega... õhtuste meditatsioonide asemel on kavas multikad :))
Ootamatu jah, aga lastega koosolemine on mulle praegu väljakutseks... Nende kuulamine (nad räägivad ju korraga!), neile pidev tähelepanu pööramine… (nagu üks sõber tabavalt ütles: “Nad teevad nüüd kolme kuu tähelepanuvajaduse tasa..”) :P

Sellest tekib täielik energiapuudus... nagunii on kehas veel väsimust. Ja neil endil tekib juba mure mu pärast... sest ma lihtsalt ei jaksa neid enam kuulata… :))
Sylvia juba lohutas mind… Küsis mult: „Emme, kas sa üksi olles rääkisid palju telefoniga?” - “Ei rääkinud…”vastasin - “No näed, sa olid lihtsalt harjunud üksi ja vaikuses olema. Sa ei ole harjunud sellega, et me kodus oleme.“  Milline imepärane tarkus 9-aastaselt :)

Kuidagi ei suuda ega taha tavarütmi tagasi tulla. Lõpuks lõin käega...ehk ma ei peagi.. lõppude lõpuks on mul ju puhkus :)
Hommikuti olen kella edasi lükates mõnuga maganud… Hommikupuder paneb keha mõnusasti käima, kuid päevapeale tekib pidev söögiisu ja tahtmine magusat saada... mis toimub?! Enne koolinädalat ma isegi ei mäleta, millal viimati kommi või shokolaadi sõin! Lastega aga õhtul ratastega poes käies – süda oli nii paha... ja tahtsin vaid midagi magusat… Ostsin siis jäätist ja kummikomme ja panin terve paki ise nahka.
Miskit igatahes mu kehas toimub :)) Aklimatiseerumine? :))

Viikend Tartus

Nagu varem öeldud, kui olin lapsed issi juurest ära toonud, läksime lastega Tartumaale, mu venna pere juurde nädalavahetust veetma.
Nii tore oli lapsi näha! Raymond on kuidagi eriti suureks kasvanud selle suvega. Mehisemaks saanud ;)

Ja nii hea oli venna peret näha! Istusime kohe otse muru peale maha ja nautisime.. suvist soojust, laste hullamist, suvemuljete jagamist :)
Ja nagu näha sealt avatud uksest hoolega sisse piiludes – meid oodati - saunaahjus juba põles tuli :) Mul oli aga koolilõpetamise saunasoe alles kehas… istusin vaid õuekiigel ja nautisin…

Tüdrukutel oli kohe tegemist - nukupesud puhtaks! :)

Venna õpetas mind kompostikasti ehitades trelli käsitlema :) Mitte isegi niivõrd oskuse kuivõrd julguse mõttes :))

Käisime ema ja meie kahe perega Tartu mänguasjamuuseumis – tõesti väga-väga vahva koht!! Esimese hooga tundus, et mulle meeldis isegi rohkem, kui Tallinna Nukumuuseum… Kuigi jah.. praegu meenutuseks Nukumuuseumi pilte vaadates leian, et see on ka lahe. Ju siis tuleb teha nii, et kui vend perega Tallinna tuleb, teeme sarnase ekskursiooni vastu :)

Ülal laste lemmikud: tegelaskujud “Sõrmuste isandast”.
All minu lapsepõlvest pärit nukufilmitegelased… paremal Kunksmoor ja kapten Trumm. Seal oli ka Välek Vibulane, Kaksikud Õed, Meemeistrite linn ja muid vanu tuttavaid, kohe ei tule ühtäkki meeldegi .. :)
 
All vasakul on autode, lennukite, rongide jmt tuba. Uudistame seal parajasti Tartu Raudteejaama ja seal sõitvaid mudelronge. All paremal istun õues Head mõtete pingil :)
 

Mänguasjamuuseumi ülemisel korrusel on vahva  mängutuba. Sobilik nii suurtel kui lastel loovustegevusi teha, niisama hullata või sünnipäevapidusid korraldada! Minu tegelased algul ei viitsinud minna (“me oleme liiga suured selleks”), pärast ei saanud neid sealt enam ära :)).

Vahva oli erinevaid stiiliriideid proovida, lusti kui palju! :)

 
 


Ja nagu krooniks mõnus perekondlik pizzasöömine alati heas Tavernas vahva päeva lõpetuseks!

 

Need on need hetked, mis jäävad meelde ja millest koosnebki Elu Rõõmude kee :)