Sunday, January 30, 2011

Meeting with the Teacher

Võib lugeda, kuulata, mõtiskleda, rääkida… aga alles läbi sisemise kogemise tekib teadmisele teistsugune mõõde, teine sügavus.
Samas… elu on illusioon. Ilma meiepoolse mõtte ja tähenduse andmiseta oleks elu täitsa mõttetu, nagu Aivar Haller kirjutas N.D.Walshi uue raamatu “Kui muutub kõik, muuda kõike”  tagakaanel. On hämmastav, et see teadmine, selline sügav sisemine kogemuslik teadmine võib tekkida vaid ühe ööga. See on nagu “kiirtee Jumala juurde”.

Hingan sisse Su tuttavlikku lõhna… see meenutab… mu leiba. Ehk täpsemini…odralinnast. Aga ka maa, Su sünnikodu, Amazonase, niisket mullast hõngu. Tunnen aukartust ja ootusärevust. Olen taas tulnud kohtumisele oma Õpetajaga, Madre Ayahuascaga.

aya-goddess ayahuasca

Oodates Su kohalejõudmist tänan oma keha, et ta on valmis avanema, vastu võtma. Et minu teadmine saaks avarduda. Et mu hing saaks valgusega kohtuda. Ja tunda end selles ära.

Wake up Your heart
that love can shine through You…

Värvilistest kaleidoskoobi-sarnastest kihtidest läbi minnes tunnen, näen ja mõistan, kui vajalik on kõik see, mis meid enam ei teeni, lahti lasta. Sest me kipume seda kõike endaga kaasas kandma. Ja see jääb meis seisma, läheb pahaks… Tekitab ummistusi meie energiaringis. Energia aga tahab vabalt voolata. Näen ummistusi endas… hingan ja puhastan. Hingan ja puhastun. Ja mõistan, et siin, meie endi sees, on kõik meie endi luua. Nagu ütles Morpheus Matrixis:”Do You think it´s air You´re breathing here?” Käisin seekord läbi palju kihte… sügavusse ja kõrgusse.
Kui energia on vabalt voolama saadud, jõuavad minuni seigad elust, õppetunnid, äratundmised. Näen elu ja maailma värvikirevust… Shamaani ikarose laul ja sahistamine tekitab vibratsioone, rütme, värve… oo kui võrratu on loovus, looming!

When I close my eyes
The Earth is flowing away
Like a river

What is left behind
I can´t say
It just a sound of the water

Ma laulan… õigemini.. laul laulab mind. Mu hääl heliseb ja mängib. Vau.. ma ei ole kunagi oma häält sellisena kuulnud! :)

harmonyOn naeru, on laulu, on pisaraid. On rõõmsaid, hinge avavaid ning kurbi, südant kokku tõmbuma panevaid äratundmisi. Ma näen erinevates olukordades oma lapsi, mehi oma elust, oma loomingut, oma sõpru, oma ema.. ja tema ema-isa… oma isa.. ja tema isa-ema… oma (eks)ämma… seda armastuse maapealset kehastust…

healing angels come be with me
heal my spirit, mind and body…

humble Yourself… in the side of Your mother…father..lover… we shall lift each up…

Muusika on äärmiselt toetav… Laulan täiesti hingest kaasa ja tunnen, kuidas laul tervendab. Lasen end kanda helidel, Edmundsi häälel ja minu enda hääle kõlal. Ja ma mõistan, miks nimetatakse seda valgustööks… me oleme loonud maailma valgust juurde. Igaüks meist on heitnud valgust oma südame hämaratele soppidele, tuues välja selle, mis ei ole armastus. Andestades sellele, mis ei ole armastus. Ja armastades seda, mis ei ole armastus. Jah, nii sünnibki puhas armastus.
Armastus kõige vastu meie ümber ja meie sees. Naise-ja mehe vaheline romantiline armastus on siinkohal nagu vaid üks noot terves helistikus :).
 
HumanAngel Music of silence
Music beyond the words
Children of the ocean
Thats what we are
Love is the most shining star
In the inner sky
of Your being…

You are the essence of all
The beauty of life
You are the essence of all
the love of my life
Sacred one
Source within
And beyond



osho_awareness“See, mida endast väljapoole vaadates näeme, seda me oleme endasse vaadates näinud. Muidu ei tunneks me seda ära”
ütleb mu hea sõber Kristi. Ja nii see on.

Imeline... imeliselt soe, lummav, südant avav, helide poolt kandev, tervendav ja avardav armastuskogemus. Täis varasemate kogemuste tervendamist, uute ettenägemist, olemasolevate veelgi enam hindama õppimist.  Olen tänulik.

Mõistagi võib selline rännak olla ka märksa pikem ja väljakutsuvam… nagu võib näiteks siit lugeda. Elul on alati üllatusi varuks :)

Wednesday, January 26, 2011

Kuidas läheb?

Viimasel ajal on järjest küsitud… et kuidas siis läheb? Kuidas on olnud… 19 päeva, 22 päeva, 27 päeva ettevõtjana? :)
Kokkuvõtlikult peab ütlema, et väga huvitav on olnud! Muidugi on erinevaid emotsioone olnud. Eriti, kui on päevi, kus ei saa end käima või kui lapsed vajavad rohkem tähelepanu ja muudkui segavad keskendumist. :) Või kui tõden, et ei ole ikka veel leidnud inspiratsioonipuhangut, et raamatukirjutamisega edasi minna. :P

Nataljalt Aga samas ma naudin tõesti väga koolitamist, korraldamist ja tohutult naudin seda vaba ja paindlikku elurütmi. See sobib mulle väga!
Hommikult tõusen koos lastega üles, viin nad kooli ja siis saan rahulikult oma asju teha. Seda kusagil kella kolmeni, kui lapsed tulevad. Teeme süüa, toimetame koos. Õhtul tuleb taas tegutsemise tuhin, siis saan jälle oma asjad lahti lüüa.
Viimasel ajal on õhtuti ka päris palju sõpradega koos olemisi olnud ja see väga täidab mind :) Üleüldse tundub elu kuidagi palju täisväärtuslikum. 
Rahalises mõttes on mõistagi väljakutsuv. Aga peale selle, et ma ise otsin erinevaid võimalusi, püüan ma lõdvestuda ja usaldada. Et minuni tulevad ideed, projektid, koolitused ja muud ettevõtmised, mis mulle rõõmu, inspiratsiooni ja tegutsemise naudingut toovad ja rahaliselt tulusad on :)

Sunday, January 23, 2011

Elu planeerimise võimalikkusest…

Aastal 2003 sattusin täiesti” juhuslikult” Elu Planeerimise ehk Life Planning koolitusele. Seda tegi Elmo Puidet, ühele ettevõttele, kus ta parasjagu töötas. Tol hetkel ei teadnud ma veel, et see on hetk, mis muudab täielikult mu elu.
Nuh, tegelikult avas see muidugi lihtsalt mulle palju uusi teid. Ja mina võtsin need rõõmuga vastu:).
Selles koolituses on üks harjutus. Tuleb panna kirja kõik need (100 ja rohkem) asja, mida tahaks selles elus veel teha, näha, kogeda… enne kui “lusika nurka viskad”.
Mäletan, et väga arglikult kirjutasin sinna, et “tahaksin ka kunagi osata koolitada” ja et “võiksin ka kuuluda mõnda noorteorganisatsiooni” ja omaette, nagu hea nalja üle itsitades, kirjutasin, et “võiksin ju ka selle president olla”.  Isegi oma kitarrimängimise soovi kirjutasin sinna, ise muiates, et “eks näis, kui kõikvõimas see harjutus siis ikkagi on” :)).

Jah, nii uskumatu kui see ka pole, siis see KÕIK on täide läinud. Ja rohkem veel :) Ja mitte et ma oleksin need asjad endale sihiks võtnud ja eesmärgikindlalt rühkima hakanud. Muidugi, JCI-le, kui noorteorganisatsioonile, mida Elmo paari sõnaga tutvustas, ütlesin kohe “jah”. Ja kõik ülejäänud asjad on ajapikku nagu iseenesest mu ellu tulnud :)
Usun sellesse, et kui endas on selgus, mida Elult soovid, siis on Elul võimalus seda ka pakkuda. Just õigel ajal.

Nüüd koolitan ma seda koolitust ise. Elmoga koos.
Jaanuari kolmandal nädalavahetusel koguneski kenake hulk inimesi uute firmade (start-up´ide) käivitamisega tegutseva ettevõtmise Garage 48 ruumidesse, oma Elu   planeerima.

IMG_0759IMG_0745

Ükskord keegi küsis, et kas elu igavaks ei lähe, kui “kõik ära planeerid”?  Õnneks on elu ise nii ettearvamatu, et siin miskit lõplikult “paika panna” endal küll ei õnnestu. Elu üllatab alati :)
Küll aga on hea luua endas selgust selles, millist elu ma elada soovin. Ja mida selleks tegema pean, et see võimalik oleks :) Selles on see koolitus imeheaks abiliseks, aidates endasse sisse vaadata, unistada  ja  sihte seada.

Üks huvitav osa on ka enda kreedo loomine.
Kreedo on kirjalik avaldus sellest, kes Sa oled ja millesse usud. Kui seda kirjutada, siis võib võtta lähtekohaks, millisena ma ennast näen, võibolla ise selle suunas alles liikudes. Oma kreedo kirjutasin ma tollal mitme kuu jooksul  ja  see sai päris pikk. Seda saab lugeda mu eelmisest blogist.  Seekordset koolitust ette valmistades tundsin ma et jah…, selles on palju mind…aga… ma olen sellest üle kasvanud. Ja nii, ühe hingetõmbega, sündis minu uus kreedo. Mis vastab sellele, kes ma täna olen.  Seda saab lugeda järgmisest postitusest.

Poolesteistpäevase koolituse lõpuks on kehas teatud väsimus, kuid hinges on rahu. Taas on rohkem inimesi iseendaga rohkem kontaktis. Ja ka mina.

Õhtul läksime lastega Kalev Spasse, mis on laste vaieldamatult lemmikuim veepark. Et ka mul lõbusam oleks, otsisime Sylvia ärgitusel võimalust võtta ka mulle sauna ja mullivanni head sõpra-seltsilist kaasa, aga paraku ajad seekord ei sobinud. Seepeale ütles Sylvia nii armsalt- täiskasvanulikult:”No vähemalt saad peale koolitust lõõgastuda” :)). Nii et ka kehale midagi head :)

Minu kreedo

Mina olen Signe Israel.

Ma avanen ja avardun, rõõmus ja valus, Elus ja armastuses, igapäevastes hetkedes.

Mulle on oluline olla selline nagu ma olen. Ja lasta Sul olla selline nagu Sina oled. Usaldada. Armastada. Liikuda edasi. Kire ja pühendumusega. Kohalolekuga. Rõõmu, sisemise väe ja säraga.

Usun, et mina ise loon oma maailma ja oma elukogemuse.

Südamega tegutsedes, avatuna õppides ja arenedes, tänulik olles suudan ma saavutada oma elus küllust ja vabadust . Vabadust oma tegudes ja valikutes. Ja küllust selle erinevates vormides.

Ma unistan sellest, et oskan inimesi puudutada viisil, mis neid (oma) elus edasi viiks. Neile tiivad annaks. Oma koolitustel, coachingusessioonidel. Läbi oma kirjutiste. Esinemiste. Suhetes lastega, sõpradega, mulle armsate inimestega.

Moto:  Otsige endas ja te leiate kõik :)

Wednesday, January 19, 2011

Juhuslikult nopitud mõttetera


"Give every day the chance
to become the most beautiful day in your life"
~M.Twain~

Veebist midagi otsides komistasin selle mõttetera peale. Kõlas. Võtsin ja kleepisin FB seinale. Ise mõtlesin:” Noh, see on tore ütlus küll.. Aga päris elus IGA päev see ju küll ei õnnestu…”.
tiredOlen siin ise oma toimetamistega  natuke “hädas”.  Selles mõttes noh, et asjad ei  lähe päris nii, nagu ma tahaks. Peale neli päeva kestnud kooli olen nii väsinud… ei saa hommikuti kuidagi üles. Selline tunne, et aeg lendab lihtsalt tuulde…Hakkasin eile peale laste kooliviimist arvutis toimetama… mõte üldse ei liigu, sees keerab ja nii ma läksin ikkagi tunnikeseks magama. Pärast seda oli muidugi hea olla, aga siis tahtis leivatainas juba tegemist (tal ju omad ajatsüklid) ning pärast seda oli vaja minna linna. Ehh… tööta siis nii:)))

loveletter3-300pix Linnaskäik oli õnneks edukas. Kirjutasin alla ühele ammuräägitud lepingule, ja nüüd ongi nii, et eelolevast tegutsemisest, energiast  läheb lõviosa [minu esimese;)] raamatu kirjutamisele-koostamisele!! :)
Ma sellest praegu rohkem ei räägi… :) Ise olen küll väga põnevil! Samas on hirmu ja segadust ka, nagu ikka asjadega, mis on täiesti tundmatu maa :P.


Koju minnes tõin Sylvia koolist ära.
Autost välja ronides ütles ta:”Emme, mulle meeldib, et Sa enam tööl ei käi. Sa saad meid hommikul kooli viia ja vahel ka järgi tulla :)”. Jaa, see meeldib mulle endale ka:) Raymond läks peale kooli sõbra juurde. Helistas mulle õhtul kella poole seitsme paiku, et kodubuss läks täpselt nina eest ära, kas ma saaksin järgi tulla. No läksin, nii hea ju kui keegi järgi tuleb. Kui ma talle koduteel ütlesin, et lähen täna hiljem natukeseks K.juurde, siis ta torises:”Mulle ei meeldi, et sa enam tööl ei käi. Nüüd sa oled palju rohkem õhtuti ära…”.   Muig. No muidugi, kui ta ise nii hilja tuleb… Jah, nii palju kui on erinevaid inimesi, nii palju ka arvamusi :))

Ise olen nädala algusest alates kuidagi eriliselt kuulõputseremoonia ootuses. Ilmselt sellest, et käisime esmaspäeval peale mu kitarritundi (oeh, seekord oli see nii guitar2 keeruline, ma ei saanud kuidagi järje peale:P)  Eestisse saabuval meie peatsel tseremooniameistril lennukil vastas.
Eile saime hilisõhtul K. juures kokku. Nii ammu pole seal sellist suures ringis istumist olnud... Kohe väga eriline oli! Näha neid, nii armsaid inimesi, kellest mõningaid pole mitu kuud näinud. Mmm, see oli tõeline energiaring!
Õhtu krooniks olid muidugi meie tseremooniameistri laulud. See on hämmastav, kuidas muusika kõneleb!  Üks lugu toob nähtavale, valgustades kõike seda, mis sees toimub. Teine toob selguse ja rahu. Rõõmu. Armastuse. Jahhh.. :)
Ja mul õnnestus tema esituses ka “elusa inimese” suust ülemhelisid kuulda!  Oo, see on tõesti võimas! 

Täna hommikul arvuti taha istudes olin taas energiat täis :)
Ja FB-s sedasama mõttetera nähes pidin tunnistama, et jaa, Mark Twainil oli tuline õigus. Tõesti, Elule tuleb lihtsalt võimalus anda! Nii sünnivad järjest kõige ilusamad hetked meie ellu!

Monday, January 17, 2011

Become the Light You are

Lisan siia ühe laulu, mis täiesti juhuslikult minuni jõudis. Ja mu täiesti endaga kaasa viis :)

Become The Light You are
Lucinda Drayton (Bliss)
Albumilt 'A hundred thousand angels'

Say goodbye
To all you see
To all you see with these eyes

Say goodbye
To all you’ve been
To all your needs and desires

Fly above the silent ocean
Unto the purest stars
Feel your heart begin to break
Become the light you are

Fear is man and clothed in flesh
And wrapped up in the light
Love is all that conquers death
It never fears to die

Freedom dances over the threads
That try to tie her down
Faith is humble like the one
Who walks a step behind

Say goodbye
To all you see
To all you’ve been and desired
Take your place
And dance the dance
And leave this world behind

Fly up high that proudest eagle
The true kings of the skies
Feel the chains begin to break
Become the light you are
You are
You are
Become the light you are…

Saturday, January 15, 2011

Hääle vägi

Sel korral olime koolis kaks päeva koos Põhja-Karjala shamaani Christiana Harlega
Kuna mooduli sisuks on kurgutšakraga seotud teemad – peamiselt enese väljendamine, tegelesime kehaga kui häälemootoriga.
Christiana nagu teda kutsutakse, ütles kohe alguses ära, et tema roll on teha meiega intensiivset tööd, meie piire ületada, panna meid mugavustsoonist välja tulema ja eksperimenteerima. Ja seda ta tegi! :) Nõudlikkuse ja armastusega.

Nagu kunagi JCIs Maarja Jakobsoni tehtud hääletreeningul, alustasime ka seekord kehast. Keskendusime jalgadele, et kontakt maaga oleks kindel ja tugev. Treenisime breathingkõhulihaseid, sest hääl algab ju kõhust. 
Suurendasime oma kehas ruumi sissehingatava õhu jaoks  - end venitades, oma selgroogu, ribisid ja vahelihast (diafragmat) sirutades  ja keskendudes kõhuhingamisele.  Hingasime nabani ja tunnetasime keha keskpunktis olevat füüsilist väge.  Jälgisime kaaslase abiga, kuidas õhk liigub kehas sabaluuni välja. 
Christiana toonitas ka seda, et kui me oskame hingamisega töötada, oskame me elus erinevatest seisunditest lihtsamini välja tulla.

Mängisime oma häälega. Suu kinni, häälides erinevatel kõrgustel tähte “Mmm”, tunnetades erinevates kehapiirkondades tekkivat vibratsiooni. Suu lahti, võttes ette erinevaid täishäälikuid (nagu ma ka siin kirjutasin) ja noote  (do-re-mi-fa-so-la-si-do) hoides häält paar kolm minutit erinevatel noodikõrgustel, tunnetades, mida see heli kehas teeb. Ja tekitades häälega vaiksest tuulest puhkevat tormi ja piksekärgatusi :).
Midagi sellist, nagu selles vahvas videos, ainult et meie olime märksa ebakindlamad ja mõistagi amatöörlikumad :))

Et õpiksime märkama, kui palju on meie ümber ja meie elus erinevaid suuga tehtavaid helisid ning milliseid erinevaid kõneviise me kasutame, mõtisklesime sel teemal. Inimese kõneviis võib olla soe või külm, pehme ja sõbralik või terav ja solvav, uhkeldav või alandlik, enesekindel või ebakindel, sümpaatne või antipaatne, kiire või aeglane, flirtiv ja miilustav või käsutav ja kamandav, selge ja sorav või kokutav ja kogelev… Me kasutame häälega väljenduses pomisemist, sõnade neelamist, nutmist, naermist, kilkamist, juubeldamist, kussutamist , vaigistamist (tss!), itsitamist, ohkamist jpm.  See on tõepoolest hämmastav, kui rikkalik on meie hääl!
Kodus sain hilisõhtul sellele taas kohe kinnitust. Sylvia lamas voodil ja las ühtäkki kuuldavale hundiulu:”Uuuu…” - “Mis on, Sylvia?” küsisin. “Ma olen lihtsalt kurb” vastas ta. “Miks?” - “Mul on kõht tühi” – “Hihh:)) Aga teeme siis süüa :)”

Christiana ütles, et “hääle tegemine on nagu koju tulemine”. Meie ühiskond ja normid suruvad meile sageli peale selle, et me väljendame end järjest vähem. Püüame olla “tublid ja korralikud”, “sobivad” ega väljenda end enam nii vabalt, kui meie keha ja hing seda tegelikult vajab.
Lapsed on veel vabad. Jälgige neid. Õhtul poes süüa ostes nägin jäätiseleti ääres lasteaiaealist tüdrukukest, kes omaette lauldes mõtiskles, kas võtta seda või hoopis teist jäätist :))

disappointmentÄärmiselt huvitavad olid harjutused, kus pidime kahekesi paaris olles väljendama kordamööda teineteisele erinevaid  tundeid: pettumust, rõõmu ja viha.
Kõigepealt tuli minna sellesse tundesse sisse ja siis seda ca
3-5 minuti jooksul väljendama, Ainult häälega, ilma sõnadeta, ilma kehakeeleta.
Pettumust väljendades kõlas see mul nagu lugu. Lugu, mis algas pettumuse tunde väljendamisest, võib isegi öelda, et helilisest soigumisest, oma pahameele väljendamisest. Kõrgemaid toone tõid esile esialgsed rõõmsad ootused ja madalamaid toone kurbus, mis pettumusega kaasnes. Ja lõpuks väljendas hääl lahtilaskmist, andestamist. Ja huvitav, et vastaspool tõlgendas seda samamoodi!

joy1 Rõõmu väljendamine oli tõeliselt imeline! Helisesin rõõmust oma elus. Päikesest ja puhkevatest lilledest, talvest ja kevadest, inimestest oma elus, oma lastest - oma rõõmudest. Sellest et ka igas pimeduses on valgus. Et igas hallis on kusagil päike. Hääl helises ja kõlas, sillerdas ja mängis. Ma ei ole kunagi kuulnud oma häält sellisel kujul! Nii kõrgel, nii mänglevalt. Ma ei teadnud, et mu hääl on üldse võimeline selliseid trillerdusi tegema :) See oli tõeliselt fantastiline kogemus!

anger Viha… see oli kõige raskem hajutus.  Olla viha energias… tunnetada seda vibratsiooni, seda võnget. Puhas viha… (mis ei teeks haiget ega lõhuks, vaid oleks enese väljendus). Kujutasin ette inimesi, kes on mulle haiget teinud. Seda viha jätkus ainult paariks sekundiks, kohe tuli viha asemele kurbus või pigem… pettumus.  Kujutasin ette kui palju on kurjust maailmas… et kui mulle või mu lähedastele on liiga tehtud… aga viha asemele tuli süüdistamine.
mad at myself Püüdsin end kujutada vihaseks tormi-iiliks, aga see tundus olevat hoopis lõbus.  Kõige puhtam tundus olevat viha tunne, kui ma tajusin olevat mu piire ületatud. Siis oli viha, ilma igasuguste alltoonideta :)
Ei tea, miks see nii raske oli:)) Ma vihastan oma elus küll. Aga see kestab ju vaid mõned sekundid :) Küll aga oli sellest tundest, mis see (kujutletavas) vihaenergias olemine kaasa tõi, raske vabaneda. Ma raputasin ja puhistasin, aga ikkagi oli jupp aega kehas mingi sisemine värin.
Väga huvitav oli paarilisena neid teise tundeid ka vastu võtta. Rõõmuga kaasa rõõmustada, pettumuse ja viha korral lasta teisel end välja elada, olles lihtsalt kohal.

Meie kahe päeva õppetöö lõppedes tuli meil teha ka lõputöö, nagu Christiana ütles. Me pidime esitama loo enda elust. Kasutades selleks võimalikult palju helisid ja häälitsusi. Story with voice.Story with voice
Ma pean ütlema, et ma pole ammu enne millegi esitamist nii närvis, et mitte öelda totally scared. Me pidime tegema miskit, mida me polnud kunagi varem teinud, ja seda oma häälega, kõigi ees…
Ma otsustasin viskuda määramatusse, alistuda, hüpata lihtsalt lennukist alla, olla lihtsalt kohal, lootuses, et mu hääl ja mu keha ise teavad, mida teha. Ja et kui see kõik läbi saab, ei “sure kuulajad ära”, sest see on nii õudne olnud. Ega mina. :))  Hihh, ja et keegi ei taha mind tomatitega loopida :))) Ma alustasingi oma lugu selle väljendamisest, kuidas mu süda kurgus klopib:”Tuhh-tuhh-tuhh!!”  ja nii see läks… voolates :)
Huuhh, oli see vast kogemus!!! Ja ma pean ütlema, et väga-väga lahe! Väga võimas, väga eriline, väga vabastav! Vau:)

Jahh, tasub oma piire laiendada, sest nende piiride taga on nii palju avastamisväärt peidus! :)

Friday, January 14, 2011

Helide sees asuvad helid…


Tervendavad helidja me võime neid hakata tajuma, kui oleme oma kuulamisoskust laiendanud”, ütleb Jonathan Goldman oma raamatus “Tervendavad helid”.

Olen end alati pidanud pigem visuaalseks inimeseks. Ja muusika… “sellega ei ole mul mõistagi midagi ühist” (peale “mussi” kuulamise), arvasin ma varem.  Ühel hetkel hakkasin märkama, kuidas minu keelde tekkis järjest enam auditiivseid (helidega seotud) sõnu: “hea kuulda”, “kuidas kõlab”,”jäi helisema”. Ja seda ka siis, kui vestlus oli kirjalik! Miski on hakanud mind ühendama helide maailmaga. Ja see teeb mulle väga rõõmu!
Kitarriõpe on siinkohal selge sünkroonsus:)

See raamat on kohati raske lugeda, kuid minu jaoks äärmiselt huvitav, kuna käsitleb helide nii teaduslikke kui vaimseid aspekte.
Kas Sina teadsid, et muusika ja matemaatika on omavahel väga lähedaselt seotud? Koguni nii, et matemaatika arvatakse olevat muusikast välja kasvanud?!

sony-colors-and-sound-wallpaper Või seda, et üks kõrva peamisi funktsioone on heli kaudu ajukoore laadimine (andes koguni 90-95% ulatuses keha koguenergiast)?
Et laulul on teraapiline ja laadiv mõju? Muidugi, kui Su ümber on selliseid helisid, millega laadida…
Raamatus tuuakse näiteid, kus inimesed on elurõõmu ja energiat juurde saanud, hakates laulma ja/või valides teadlikumalt muusikat.

Oleme vist kõik seda omal nahal tundnud, et mõni muusika  teeb meid nõrgaks, mõni tugevaks. See on mõistagi ka teaduslikult tõestatud. Mis on aga huvitav, et üks aspekte, miks muusika nii mõjub, pidavat sõltuma inimesest, kes selle muusika loonud on!  Või dirigendist:)

Raamat käsitleb palju sellist huvitavat teemat nagu ülemhelid. Öeldakse, et ülemhelidest kui fenomenist teadlikuks saamine muudab kogu kuulamise viisi. Inimene võib hakata kuulama harmooniat kraani  tilkumises või ülemhelisid akna taga vihisevas tuules.

Overtones_wikipediaUniversum on helidest tulvil ja kõik helid sisaldavad ülemhelisid. Ülemheli on heliline nähtus, mis esineb alati heli tekitamise juures. Kuigi me tajume heli ühe toonina, on see tegelikult helisageduste segu. Kõige madalam võnkesagedus on põhiheli ja kõik põhihelist suurema sagedusega on ülemhelid.

Sellised kõrge sagedusega ülemhelid on võimelised stimuleerima kesknärvisüsteemi ja ajukoort.

Kuulamine. Vaikus.
Kuulamisega alguse tegemiseks on esimeseks sammuks töö vaikuseenergiaga. See aitab meil jõuda paika, kus valitseb rahu. Vaikuses on võimalik tunnetada kõiki helisid, mida üldse on võimalik tekitada.
Kuulamine on aktiivne tegevus, võrreldes kuulmisega, mida võib pidada passiivseks tegevuseks.

On olemas mitu kuulamistasandit.

listening Esimene tasand on see tohutu samm, mille puhul astutakse passiivsest kuulamisest tegeliku aktiivse kuulamise tasandile. Teadvustatakse meid ümbritsevate helide paljusust. Saame teadlikuks helidest, mida me varem ei pruukinud kuulda. Näiteks kella tiksumine, kraani tilkumine või mõne elektroonikaseadme surin.

Teine tasand on helide harmoonia tajumine. Saame teadlikuks tekkivatest ülemhelidest. Võib tunduda, et saad minna sügavamale helidesse ja nendest rohkem aru saada.

Kolmas tasand on see, kui hakkad kujutlemisvõimet kasutama. Me teeme seda sageli loomulikult, kuulates muusikat, mis näib meid kaugustesse viivat. Teatud muusikapalad võimaldavad meil rännata sügavale omaenda teadvusesse. Ülemhelidega töötades muutub kujutlusvõime väga kergeks.

Neljas tasand hõlmab endas heli abil teistesse (heli)eksistentsitasanditele rändamist. See eeldab kujutlusvõime kasutamist ning enda täielikku allutamist usaldusele ehk mistahes kontrollisoovidest loobumist. Kui püüame heli kontrollida, mitte sellega ühele tasandile saada, siis  ei saavuta me iialgi järgmist tasandit. Siinkohal võib öelda, et inimene muutub ülemhelidega üheks ja rändab nende allika juurde. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha. See kuulamistasand on väga kaugele arenenud meditatsioonivorm.

Viies tasand keskendub vaikusele. Nii nagu alustatakse, nii ka lõpetatakse.

Näiteks eelmisele: külmiku tööhelide kuulamine.
Kõigepealt pead teadvustama, et külmik tekitab helisid. Seejärel püüa neid helisid kuulates saada teadlikuks nende harmooniast. Seejärel kasuta kujutlusvõimet, et kuulda nendes helides mitte külmkapi häält, vaid hoopis munkaderühma, kes retsiteerib vahetpidamata mantrat OM. Kõige lõpuks võiksid muutuda heliks endaks. ning rännata sellega koos mõnele teisele teadvuse tasandile.
Tjah, ega see tegelikkuses nii lihtne olegi…

Mulle meenub sellega, et kui ma Indias olin ja meil seal see nelja-päevane vaikuseaeg oli, siis mulle tõesti tundus ühel hetkel, et kõik ümbritsevad helid (varblased, papagoid, vankrikriginad jmt.) teevad erinevate mantrate hääli või hõiguvad: “Guruji-Guruji”. :))

Kui me helisid aktiivselt kuulame, muutub kogu meie teadvus. Ülemhelide laulmisega (retsiteerimisega) ravitakse erinevaid haigusi, aga tervisehäireteta inimestele aitab kaasa õppimisvõime, muusikalise võimekuse ja võõrkeelte omandamise võime paranemisele.

Ülemhelidest mõned kuuldavad näited ka:

(1) David Hykes ja
tema The Harmonic Choir– üks esimesi ülemtoonide (overtones) lauljaid. Lugu plaadilt Hearing Solar Winds.
Siin võid kuulda helisid, mis kõlavad nagu pärineksid nad külluslikelt sõrmistikelt ja pillikeeltelt… Aga tegelikult on need inimhääled… Muusika, mis võib olla abiks, kui tahad meditatsioonid minna muutunud teadvuseseisundisse.
Muide, ühe uuringu käigus leidis kinnitust fakt, et inimestel, kes kuulasid seda muusikat, aeglustus südamerütm ja hingamine ning naha vananemisprotsess. See kõik aitab meil üle saada stressist, mida kaasaegne elu põhjustab.

(2) Ülemhelilaulja Jill Purce – selge puhas ülemheli retsiteerimine.  Tema “One more breath”.

(3) One Voice Harmony Choir: loos sisalduvad ülemhelid, Tuva (Mongoolia) ja Tiibeti kõrlilaul, pühad mantrad, tiibeti kellad ja kõlakausid, gongid...

Põhiline erinevus Tiibeti ja Mongoolia ülemheli-laulustiilide vahel seisneb selles,et tiibetlased põimivad oma laulu ka püha teksti sõnad, kuid mongolid tekitavad sõnatuid meloodiaid. Siin on mõlemad kuulda.

(4) Steven Halpern – üks esimesi relaxing muusika loojatest (1975st aastast). Jonathan Goldman on temaga palju koostööd teinud ja viitab talle raamatus korduvalt.  Seda lugu kuulates tundsin, kuidas mul keha vibreerima hakkas.

Lisaks kirjutab Goldman sellest, kuidas ise oma häälega oma energiakeskuseid aktiviseerida, kuidas endal stressi minema pühkida ja end lõõgastada. Või aktiviseerida :)
Selleks võib kasutada mantraid või lihtsalt täishäälikuid.  Täishäälikutega töö tekitab keha erinevates piirkondades tõesti võnkumist, resonantsi. Proovi mõned minutid võtta järjest do´d, re´d, la´d. Mida ja kus vibratsiooni tunned?  Madalad helid resoneerivad keha kõige alumist osa ja juurtšakrat, keskmised keskmist ja võivad kõrgusest olenevalt mõjutada põikesepõimiku, südame või kõripiirkonda.

Goldman soovitab alustada tööd täishäälikutega. Ja sealjuures pidades meeles, et iseseisvalt helidega töötades on eriliselt tähtis roll heli tekitamise taga oleval Sinu taotlusel.

Koonda oma tahe sellesse kehaosasse, mida soovid heliga mõjutada. Tavaliselt erinevatesse peenenergiakeskustesse – tšakratesse.
Koonda oma fookus ja tähelepanu 1-2- minuti kaupa järjest erinevatesse tšakratesse, häälides iga tšakra juures sellele vastavat vokaali, alustades alumisest, juurtšakrast ja lõpetades kroontšakraga. Võid visualiseerida ka tšakraga soetud värvi. Heli algab kõige madalamast häälikust, mida sa teha suudad ja lõpeb kõige kõrgemaga.

chakras

 

Kroontšakra – III
Laubatšakra – EI
Kurgutšakra – AII
Südametšakra – AA
Päikesepõimik – OU
Sakraaltšakra – UUU
Juurtšakra – UU

Heli peaks olema pehme ja õrn. Kujusta, kuidas energia tasakaalustub ja sinu keha avardub.

Jonathan Golman ütleb, et “hakates märkama helisid enda ümber, hakates aktiivselt kuulama või tehes tööd täishäälikutega on võimalik saada helidest helide sees. See ongi harmoonia.”

Me võime õppida häält kasutama erinevate kehapiirkondade mõjutamiseks ning neid tasakaalu viia. Need helid mõjutavad keha – südame ja hingamisrütmi, vereringet, nahatemperatuuri, ajulaineid. Aitavad vabastada energiat ja võimaldavad energiavool vabalt läbi leha liikuda.  Inimese hääl on kõige iidsem tervendusvahend :)

Jahh… olen minagi ise viimastel päevadel koolis kogenud heliga seoses imepäraseid kogemusi. Tasub helidemaailmaga lähemat tutvust teha :)

Thursday, January 13, 2011

Väjendamine loob maailma

Koolis õpime praegu viienda, ehk kurgus paiknev energiakeskusega  seotud teemasid. 

listenVäljendamine
. Väljendamine on vastutuse võtmine. Kas ma olen kuuldud? Kas mu sõnad loevad?
Oma häälega väljendame oma tahet. Jälgi, kas Sul tahe on Looja tahtega sünkroonis, kooskõlas? Või tundub Sulle sisimas, et Su tee ja Su valikud ei ole tegelikult Sulle kõige paremad?
Kuulamine
. Helid.  Ülemhelid. Toonimine (häälimine). Kas Sa kuulad, kas Sa kuuled oma häält?
Muide, kas teadsid, et kui me kuuleksime ümbritsevaid võnkumisi helidena (mis jäävad meie kuulmisulatusest 16-25tuh Hz välja), siis kuuleksime kuidas rohi kasvab ja lilleõied avanevad…
Taotlus. Kõigis meie tegevustes, ütlemistes paistab taotlus alati läbi. See on teiste poolt tunnetatav.

Kui energia kurgutšakras on blokeerunud, siis võib see ilmneda võimetuses oma seisukohti ja tahet väljendada, valikuid teha, provotseerivalt vaikida soovimises või vastupidi - liigses ja tühjas jutuvoolus.
Kuna kurgutšakra on seotud puhastumisega, siis võivad terve keha energeetilised blokeeringud väljenduda nina- ja kurguhaigustes. Küll aga tasub kurgukipitust tundes endalt kõigepealt küsida: “Kas ma olen midagi väljendamata jätnud? Kusagil oma soovi alla neelanud? Ja vastu oma tahet teise soovi järgi teinud?”
Kui jah, siis sellisel juhul on hea alustada selle väljendamisest. Oma soovi väljendamisest. Mitte teisele etteheidete tegemisest, mõistagi :) Oma vajaduse väljendamisest. Ja nii toimub Su kehas energeetiline puhastumine, mis laseb minna haigusnähtudel ka füüsilisel tasandil. Vahel kiiremini, vahel vaiksemini.

Throatchakra_BrigittaRichter Hihh, kui seda linki lugeda, siis tuleb välja, et kurgutšakra on “minu energia keskus”.  Tähtkujud, millega see seotud on, on Kaksikud ja seda valitseb planeet Merkuur, nagu minulgi. 
Tjahh… nüüd ma enam ei imesta, et kui me ühes meditatsioonis erinevatele tšakratele aktiviseerivaid häälimisi tegime, siis just kurgutšakra puhul oli mul selline tunne, et ma mu hääl kestab ja kestab ega lõppegi otsa :).

Ehk siis -  siin on minu tugevus ja minu nõrkus.

P.S. See pilt on pärit Brigitta Richteri blogist, kus ta teeb lihtsa ülevaate ka kõigist energiakeskustest. Pilt on tema enda loodud.

Ega ma imesta ka selle üle, et ma tundsin tunnis lausa sisemist vajadust oma viimaste koolikordade kokkutõmbumisi ja tagasihoidmisi väljendatud saada :)) Ja see tõesti puhastab. Sisemine tunnetuslik energia, mis mul viimastel kordadel kooliga seoses oli seisma jäänud, sai vuhh! nagu paisu tagant tulema :) Energia voolas!

Minul on mõistagi ka omad kokkutõmbumised väljendamisega. Mul pole hirmu, et mu sõnad ei loe. Ma tean, et väljendamine loob maailma. Mul on hoopis hirm, et mu väljendamine võib puudutada kedagi sel viisi, et ta saab haiget.
Kuigi ma tean, et kui ma väljendan iseennast, oma vajadust, oma soovi, siis pole teise inimese haiget saamine minuga seotud. Kui minu taotlus on puhas. Kui minu taotluses pole grammigi süüdistust ega haiget teha tahtmist, kui minus on vaid armastust, aga teine saab ikkagi haiget, siis on see tema sisemine protsess, tema õppetund. Aga ikkagi :P

Wednesday, January 12, 2011

Elamise tarkus

Kui ma hakkasin ennast armastama,wisdom of heart
mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea. 
Sellest ajast peale suudan ma säilitada  meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis…
Isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt hoiatus,
et ma ei elaks oma tõe vastu.
Täna ma tean: see on ISE OLEMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
lõpetasin unistamise teistsugusest elust
ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber annab võimalusi kasvada.
Täna ma tean: see on KÜPSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
siis ma ei keelanud endale enam vaba aega
ja lõpetasin vaimustavate projektide edasilükkamise määramata tulevikku.
Täna ma teen ainult seda, mis teeb mulle rõõmu,
mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama.
Omal viisil ja omas tempos.
Täna ma tean: see on AUSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
eemaldusin kõigest, mis ei olnud mulle hea:
toidud, inimesed, asjad, olukorrad ja kõik muu, mis kiskus mind iseendast eemale.
Alguses ma nimetasin seda “terveks egoismiks”.
Aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama
loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus
mis tähendab, et mu arvamus oli ka harvemini vale.
Täna ma tean: see on LEPLIKKUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
keeldusin elamast minevikus ja muretsemast tuleviku pärast.
Nüüd ma elan selles hetkes, kus toimub KÕIK.
Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks.
Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase.
Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.

Meil ei ole vaja karta diskussioone, konflikte ja probleeme iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.
Täna ma tean: SEE ONGI ELU!

 

“Kui ma hakkasin ennast armastama”
Charlie Chaplin
Merit Raju poolt tõlgitud ja tema lahkel loal tema blogist siin jagamiseks võetud.

Paikaloksumise aeg

Päevadel, mil käegakatsutavat tulemust ei ole ja mu päeva sisustab natuke  “äriasju” ja ülejäänud osa raamatud ja/või sõbrad või muud tegevused iseendale (loe: mis raha sisse ei too), olen tabanud endas süütunnet värelemas.
                                                                                                                 Alloleva pildi eest tunnustus: http://www.johnuibel.com/57/
books
Esimene korda kui ma seda märkasin, mõtlesin, et “oi-oi, pean kohe tubliks hakkama!” ja süütunne paisus. “Oot-oot, mis see nüüd oli?” tuli minu seest kusagilt teiselt poolt vastu. “Võta rahulikult. Kõigeks on aega.  Sa ei ole endale juba ammu midagi muud lubanud, kui ainult neid asju mida on VAJA teha. Võta nüüd aega enda jaoks.”  Jahh, nii see on.
Minu töö on nüüd otseühenduses minu enda eluga. Ja kõik, mida ma teen, on nagunii vaid iseenda (ja oma laste) jaoks. Tempo ei saa enam kunagi olema selline, nagu 9-17ni töö puhul - kogu aeg sarnane, hommikust õhtuni kõrge intensiivsusega.
Mul saab olema aegu, mil on aega.
Iseenda ja kõige-kõigi jaoks, millele tahan aega jagada. 
Ja siis on aegu, kus olen võimsas tegutsemise lainetuses ja täiesti sellele keskendunud. Kavatsen edaspidi nautida mõlemaid! Ilma igasuguse süütundeta :)

Mis siis praegu toimub?
Nagu Kristi pandud ruunid selle nii kenasti välja ütlesid, on praegu minu suuna, sihi otsimise aeg. Millises sängis hakkab mu jõgi voolama?

Olen siiani teinud koolitusi päris laias spektris:
harjutusi sabale- müügi- ja teeninduskoolitused,
- meeskonna-treeningud, 
- avalik esinemine,
- koolitaja koolitused,
- isikliku arengu koolitused,
- eraisiku finantsplaneerimine,
- coaching,
- mindmapitehnika…

 

Tunnen, et tahan nüüd üht fookust valida. Usun, et küllap mind juhatatakse selleni :) See peab paika loksuma. Mind kutsuma. Seni  aga – teen endiselt harjutusi nii londile kui sabale… :)

Monday, January 10, 2011

Ameerikat avastamas :)

Minu Elu on praegu nagu üks tundmatu ja avastamata maa. Iga päev tuleb ette asju, mida ma varem pole teinud või kogenud. Iga päev tuleb mõtteid ja ideid, mida teha, et edasi liikuda. Enamik neist on mulle uued ja seetõttu parajateks väljakutseteks. Ma ei saa öelda, et see ei võta põlve värisema :)) Ikka võtab. Samas loob minus rahu ja kindlustunnet… mingi sisemine usaldus. Usaldus, et ma teen õiget asja. Iseenda jaoks. Ja ilmselt selle kõige eelneva tõttu kokku tajun ma igal hetkel,  et minu elu läbivaks tundeks on rõõm. Sügav sisemine rõõm! :)

Tänasest alates on ka taas uus elurütm – lapsed läksid koolivaheajalt kooli tagasi. See loob kohe asjalikumat õhkkonda mu kodukontoris :))
Mida ma siis teen? Täna näiteks tegutsesin kahe oma peatse koolitusega. Üks neist on avatud koolitus (s.t. kõik saavad tulla) – Life Planning. Life Planning ehk Elu planeerimise seminar aitab tuua iseendasse selgust. Et kuidas luua endale selline Elu, millist tegelikult elada tahaks. Rõõmuga, tasakaalustatult, oma põhiväärtustest lähtuvalt. Tule ka! :)
Siis oli mul kohtumine äripartneriga, kellega ühiseid koostöövõimalusi vaadata. Ja kellega me läbi aastate heade sõpradeks oleme saanud.
Sain kokku sõbraga,  kellega keset päeva (!) juttu ajada ja Boheemis mõnusat chaid ja nende võrgutavat tomati-ingveri-apelsinisuppi nautida. Ja õhtul käisin Kristo Käo juures (tema on loonud ka kitarriõppe veebikooli) oma esimeses kitarritunnis:).

IMG_0671IMG_0669
Life is wonder-full! ;))

Sunday, January 9, 2011

Rõõm on nii andmine kui saamine

Pühapäev. Kisub juba vaikselt pimedaks. Akna taga räästad tilguvad, linn tundub olevat inimtühi. Almer Jansu Stuudios, Tartu mnt.14 V korrusel on ruum juba varasest hommikust alates naeru, rõõmsat saginat ja õliste kätega (ning peadega) inimesi täis. Teeme Vickyga pea-ja näomassaazi koolitust

peamassaaz

Minu jaoks oli selle koolituse korraldamine uus väljakutse. Minu roll oli koos koolituse organisatoorse külje eest hoolitsemisega teha ülevaade teoreetilisest osast ja tõlkida Vickyt.
Hihh… hea väljakutse küll… suur osa ajast teeb mudib keegi su pead, õlgu, kaela, käsivarsi… õpib sinu peal midagi nii mõnusat! :D

Olen Vicky tehtavat peamassaazi ise kogenud ja tean selle tausta nii füüsilisest (kui mõnus ja lõõgastav nauding see on) kui ka energeetilisest seisukohast  (vabastades energeetilisi blokke, stimuleerides pea-, näo ja kaelapiirkonnas vastavaid punkte hakkab energia liikuma ja kaovad nt. selja-, kaela- ja peavalud, aga ka emotsionaalsed pinged). Ja ometi üllatab see mind ikka, kui palju rõõmu võib see oskus tuua. Nii tegijale kui saajale :).

Lisaks kogesin, et hoopis teistmoodi on teha koolitust, õpetades mingit konkreetset oskust, mitte andes edasi teadmisi, mõtteainet või koguni püüda inimestel aidata nende hoiakuid muuta (sageli neile endale toetavaks - nagu sageli müügikoolitustel inimeste endi pärast teha tuleb).
Väga huvitav – inimesed tulevad ilma igasuguse sellealase oskuseta ja õhtuks – oskavadki! Midagi uut on sündinud! Lahe! :)

Girl jump for joy line caricature Ma ei saa siinkohal kuidagi rõõmustamata jätta, et seekordne koolituse ettevalmistus tuli täiesti päevasest ajast, mitte öötundide arvelt. Ja et homme, esmaspäeval, et ole mingit kella 9st kontorisse minekut, jee!  :)

Võibolla hakkan ma kunagi seda argirutiini taas igatsema ja taas hindama, aga praegu naudin ma seda mis on  ja see teeb mulle nii palju rõõmu! :)


P.S. Hmm.. muidugi mu leivateo-koolitused on ju ka konkreetse oskuse edasiandmise koolitused :)

Saturday, January 8, 2011

Every day is like Sunday

sunday_coffee Hommikul, kui hakkasin lastele hommikusööki tegema, tekkis tunne, et mul on juba nädal aega iga päev olnud nagu pühapäev :)

Natuke tööd ja toimetamist olnud, aga mitte liiga palju. Ja pühapäev ilmselt seetõttu, et mu tegevused on justkui sissejuhatused selleks, et “homme” ka töisemat päeva tuleks :). I love this!


Homme on üks koolitus ukse ees. See peamassaazikoolitus Vickyga. See saab olema väga vägev, sest mida enam ma sellesse teemasse sisse lähen, seda enam ma saan aru, et see on see, mis ongi juba mitu aastat olnud minu elu. Ehk - kuidas meie keha ja meel on seotud. Olen siiani lähenenud sellele kooslusele paljuski meele kaudu. Peamassaaz (nagu ka jooga) läheneb füüsilise tasandi kaudu.

Pealegi - nii hea on teada, et kui see 10-tunnine koolituspäev läbi saab, siis ma ei pea järgmisel hommikul kell 9 taas kontoris olema :)). Saan rahulikult hoopis koolituse kokku võtta ja soovi korral teemaga veel süvitsi minna.

Friday, January 7, 2011

Nagu talvine lumi :)

On aegu, mil uus tärkab niivõrd aeglaselt, et Sa ei märkagi muudatusi, kuni ühel hetkel taipad, et see kõik on juhtunud ilma Su teadlikkuseta.
Teistel aegadel toimuvad muudatused järk-järgult otse Su silme ees ja siis on kerge neid märgata.
Ja veel on aegu, mil asjad sünnivad üleöö - nagu näiteks talvel: kui lähed voodisse, on väline maailm tavaline, aga hommikul ärgates on kõik kaetud lumega. Sul polnud vaja selleks midagi teha, see kõik juhtus iseenesest ja kõige imelisemal viisil.
Uus võib avalduda mitmel eri viisil. Ainus, mida on vaja teha, on minna sellega kaasa ja mitte vastu seista. Muudatused ei pea olema valulikud. Muutumine on vältimatu, sest miski ei püsi samana ja kui vaatad oma südamesse, siis ka Sina ei soovi, et kõik püsiks samasugusena.

— "Teekond iseendasse", Eileen Caddy

Thursday, January 6, 2011

Korraldan 9.jaanuaril 2011 peamassaazi koolitust

Ahjaa, kirjutan siinkohal ka ühest peatsest koolitusest.
Elu tõi mulle nimelt võimaluse korraldada India peamassaazi koolitust, mida kutsutakse champiks.

India pea- ja näomassaaz champi  kuulub Indias igapäevase elurutiini hulka ja mitte ainult juuste  heas vormis püsimise pärast, vaid ta stimuleerib keha enda loomulikku tervendamisvõimet  ning keha ja hinge harmooniat.

champi Champi on  kui teraapia – raviprotseduur, kus energiakanaleid käsitledes masseeritakse läbi pea, kael, näo ja õlgade piirkond. Massaaži käigus puhastatakse energiakanalid blokeeringutest, mis tekitavad tervisehädasid. Kui energia voolamine on takistatud, siis hakkavad levima stress, valud, pingepeavalud, kiilaspäisus, juuste hõrenemine jne.
Hästi mõjub peamassaaž silmade ja kõrvade probleemidele, see puhastab ka nina-ja kõrvalurkeid, on hea kaela ja õlgade jäikuse korral, eksamiperioodil ja  unetuse puhul kuni vaimse puhastamiseni välja.

Vicky koolitusel Koolitajaks on indialane Inderjit Parwana, kes räägib ise silmade särades lugusid inimestest, kes on tema juurde massaazi tulnud – kas depressioonis või koguni valudes olles ja juba peale 3-4 massaazi-korda on olukord nagu peoga pühitud! Pea ja kaelapiirkonnas pidavat asuma kõik peamised keha ja erinevate organitega seotud energiakanalid.

Ja tuleb välja, et seda liigutuste kompleksi on lihtne õppida, et oma lähedastele mõnusat lõõgastust pakkuda.

Baaskursus sobib kõigile huvilistele:
- emad, isad
saavad õppida, kuidas oma lapsi ja teisi pereliikmeid turgutada, aidata neid näiteks stressirohketel õppeperioodidel, tõstes nende sooritusvõimet ja tasakaalustades organismi tegevust;
-
need, kes kasutavad massaaži oma töös, saavad lisateadmisi ja oskusi, et end edasi arendada;
- juuksurid ja kosmeetikud saavad igapäevatööks vajalikud massaaživõtted, millega oma kliente rõõmustada.

Koolituse aeg: 9.jaanuar, 2011, kell 10:00-20:00. Kogunemine alates 9.45.
Koolituskoht: Tartu mnt 14 Tallinn, Almer Jansu stuudio 5. korrusel.
Hind 80 EUR. NB! Küsi viimase hetke hinda :)
Koolituse hind sisaldab: koolitust, tõlget, koolitusmaterjale, koolitusvahendeid, vitamiinipause - puuviljad, küpsised, tee, kohvi jms ja tunnistust.
Kaasa: vahetusjalatsid, pudel vett, pikkade juuste puhul juukseklamber, rätik ümber keeramiseks ja väiksem rätik nö põlleks ette panemiseks, et riided praktiseerides õliseks ei lähe. Peakate pea katmiseks, avatud meel ja hea tuju.
Registreerimine mailile signe.israel(ät)gmail.com

Peale koolitust on soovituslik osaleda praktikapäevadel.
Tallinna praktikapäevad maksavad 20 EUR, kestavad kolm tundi (kell 13-16) ja toimuvad kuupäevadel: 8, 15 ja 22 jaanuar 2011 Tallinnas.
Lisainfo:
http://est.kakonsultatsioonid.ee/peamassaazikoolitus/index.html

Huvi korral kirjuta mulle signe.israel(ät)gmail.com! :)

Uus elurütm

Huvitav on see protsess,  mis toimub. Algusel ei ole ju ühtki rutiini paigas. Tööl olles olid alati mingid traditsioonilised tegemised. Aga nüüd ei ole. Kõik on enda luua. Mis tähendab ka seda, et võib hoopis mitte-midagi-tegemisse ära kaduda. Oluline on oskus hoida fookust ja järjepidevalt tegutseda.

Sulle ei anta kunagi soovi, ilma et sulle antaks selle täideviimiseks jõudu.
Ometi võib juhtuda, et pead selle heaks tööd tegema.
~Richard Bach~

Vaatasin enda sisse ja küsisin, et noh, kas on midagi nüüd teistmoodi ka? Jah – ma olen rahulikum. Õigemini.. minus on mingi selline mõnus rahu. Ja rõõm. Ja usaldus.. kohati veel teatud hirmudega vürtsitatud, kuid ma usun, et aitab käivituda ja kuulub asja juurde.

Ega ma oskakski öelda, kas see kõik on vaid ettevõtjaks, omapäi toimetamisest tulenev või kõik see kokku… See elutempo mis eelmise aasta lõpuga läbi sai oli ikka nagu horse race – koja presidendiks olemine, kaks kooli (kui üks kevadel lõppes, siis teine juba samal ajal hakkas), põhitöö (aeg 9-18+… intensiivne, täiega endasse võttev), koolitamine ja nende ettevalmistus (viimane peamiselt öötundidest) ja lisaks kogu muu elu – lapsed, sõbrad, majapidamine …

Sellest hetkest, kui ma aru sain, et ma ei pea ju (kohe) rabelema ja jooksma hakkama, olen ma mõnusalt nautinud lastega koolivaheajal koos olemist. Nädal aega (koos samal ajal vaikselt töötegemisega) lastega aega veeta… Millal ma ometi viimaks selleks aega võtsin?!

Oleme kogenud ühiselt igasuguseid erilisi ja tavalisi hetki. Aega on olnud. Ja ma olen väga tänulik selle eest! :)

Vaatasime siin koos kuulsat kultusfilmi Videvik. Olin varasemalt selle Edwardi-loost miskipärast eemale hoidnud (teadagi… kui on tõesti nii põnev lugu, nagu rahvas räägib, siis äkki ma ka nakatun ja neelan öösiti neid Stephenie Meyeri hiigelpakse raamatuid :).

videvikusaagafilmid_taylor_lautner_estonia
Hmm.. miskit siin tõesti on, mis nii üüratult lummama jääb…. Raymond laadis internetist kohe järgmise osa (“New Moon”) alla ja vaatasime ühe hingetõmbega selle ka ära. Minu unenäod olid pärast veelgi fantaasia-ja ulmerikkamad kui nad siiani on, hihh :)
Ma küll ei saa sellest fenomenist aru… Miks see mu mõttemaailma nii sisse sõidab? Kui need filmid lihtsalt ja emotsioonitult tükkideks võtta, ei ole ju miskit väga erilist. Kui ehk vaid see hõimudevaheline ja filmis tänapäevalgi toimiv pärimuslugu. Kas on see  vampiirlus või Edwardi lummavalt  kütkestav välimus (õigemini see miski sõnulseletamatu, mis temast seal kiirgab)? Või siis see lugu nende kahe noore vahel – Edwardi ja Bella vahel, mis paneb igatsema sarnase suure ja sügava armastuse järele? Olles koos nii, nagu maailmas ei oleks miskit peale teise silmade, keha ja puudutuste?
Ei tea, vist see kõik kokku… Aga omamoodi lummav on see film tõepoolest… Peaks vist rezissööri märkmikku lugema:)

Monday, January 3, 2011

Esimene argipäev ettevõtjana

…möödus sisemise võitlusena haige olemise, tööd teha tahtmise ning laste sädistamise  ja nende telekavaatamise vaigistamise tähe all, oeh :P

Eneseusaldus sai esimese hooga suure hoobi. Mõtlesin, et mida mu keha tahab mulle selle haigeksjäämisega ometi öelda?! Olen nii väga oodanud, et saaks ometi tegema hakata kõiki neid OMA asju, mis juba ammu muude tegemiste taga tegemist ootavad! Minus valitses segadus ja pahameel… 
Ja siis kerkisid mu silme ette ühe hea inimese sõnad: “Olen justkui tundnud sind kaua- kaua, näinud lahkumisi ja kokkusaamisi, õnne ja selle hääbumist. Kuid eelkõige olen näinud hakkamasaamist.”  Ja siis mõistsin. Ei ole vaja hüpata ühest oravarattast teise. Aeg on võtta rahulikult.

orav rattasEelkõige olen näinud hakkama-saamist” ütlesin ma endale ja see mõte aitas mul lõdvestuda. Jah, nii see ju on :). Aitäh Sulle.

Mõistsin, et ei ole vaja üle pingutada ja andsin oma kehale rahu.
Küll ma jõuan :) Mõte on ju elada pigem “elustiiliäri”, nagu Sisekosmose Kaido selle kohta ütleb.


Elada ja nautida, mitte tööga end ribadeks tõmmata :).
Olen väga tänulik, see kõik toetas mind väga.

Ahjaa, ja kõige muu hulgas tuli meile täna (peale rohkem kui pooleteist-aastase järjepideva unistamise, soovimise, visualiseerimise (terve tuba on rotijoonistusi täis:)minu seisukoht oli esialgu kaljukindel “ei”…) uus pereliige – Sylvia sai endale rotipoja, nimega Bella.

IMG_0614rotitüdruk Bella 

Unbelievable, but everything IS possible!

Sunday, January 2, 2011

Sohh, jäingi haigeks :(

  gar004

Tundub, et olin end ikka üle pingutanud, sest nüüd kui oli võimalik paar päeva mitte midagi teha, siis hakkas nina kõigepealt vett jooksma, lisandusid öised külmavärinad ja kurguvalu.  Brr, ongi käes.
Keha tahab võtta aega maha ja puhastuda.
Aga milline ajaraiskamine…



Ja siis juhtus nii, et issi saatis lapsed ootamatult kolm päeva varem koju, nii et see olen-päev-otsa-oma-aja-peremees-olemise-aeg  jäi ühtäkki napilt kahepäevaseks.
Tegin 1 jaanuari vaikuses olemise päevaks. Kunagi Indias seda esmakordselt kogedes  mõjus see väga puhastavalt. Aga tänaseks olen ma vist juba harjunud, et muu maailm oma müraga (TV, raadio) mul seljas ei ela. Lugeda oleks küll väga tahtnud… ja arvutis toimetada.. ja näpud sügelesid kohe väga oma koolitusasju ajama :)).
Kui lapsed õhtul tulid ja oma esialgse rõõmsa elevuse ja pärastise närviajava nääklemisega kogu koduse ruumi ära täitsid, tekkis mul mingil hetkel tunne, et mul pole oma kodus enam õhku ega ruumi…
Kui siis kurjustama hakkasin, tuli Raymond minuga pärast rääkima. “Ma saan Su murest täiesti aru. Ka mul on koolis teinekord nii, et kui kõik klassis lärmavad, ei saa ma üldse keskenduda. Ma palun vabandust…” Oeh, kuidas siis sellise avalduse peale kõik sulab ja sees on vaid tänulikkus, et ma olen kuuldud ja mõistetud!

Eurodest: Apiiii.. kontol on täiesti olematud numbrid. Eks see võtab natuke aega, enne kui uute numbritega mingi taju tekib. Praegu tundub, et ei julge süüa ostma minnagi, kohe on kõik otsas…