Ehh... käies tööl ja toimetades kodus, tehes kogu aeg samasuguseid asju, tekib asjades teatud vilumus. Pannes end aga erinevatesse olukordadesse, tõden ikka ja jälle, kui palju on õppida :)
Nagu täna kojakoosolekul. Oli kenasti kokku lepitud, et Minni juhib koosolekut. Aga kes kogu aeg sõna võttis?! Ikka mina... Mul on aeg õppida olema kohal, toetama, pilguga, sõnatult. Ehh. Ja see vaidlus mis seal tekkis… Mul on aeg õppida olema vaatleja, mõistes et igaüks saab ainult ise uute tõdedeni jõuda. Neid ei saa kellelegi „selgeks teha“.
Jah, on mida õppida. Jüri oma vaikse olekuga oli märksa enam... kohal.
“Kas minus on tunne, et peaksin presidendina kogu aeg toimetama ja tegutsema? Jah, ma olen igas asjas see, aga ma ju ei TEE otseselt midagi… " mõtlesin. Kas seetõttu oli kohati rabe ja ebamugav tunne? Ma väga loodan, et ma õpin selle ikka jooksval aastal ära :))
Issake, kas ma oskan ka üldse nii toimetada, et ei tunne vajadust midagi pärast tagantjärgi siluda?!
Edaspidi - hingan sisse, lõdvestun, ütle „jahh!“ ja vaatan, kuidas asjad ise sujuvad...
Aga Nukuteatri Nukumuuseum oli väga-väga lahe :)
Meid võeti väga uhkelt ja lahkelt vastu! :)
Meie giid oli Tiina Tõnis, keda mina mäletan etendusest “Rohelise Päikese Maa ja kes ise on nukuteatris juba mitukümmend aastat töötanud. Ta rääkis meile erinevatest nukkudest, näitlejatest ja neist vahvatest lastele põnevat avastamist pakkuvatest tehnikavidinatest :)
Mis avab kõikide unistuste uksed? :) Kuldvõtmeke muidugi!
Avastamisrõõmu kui palju! Tõsi, neid vastuseid teadsid rohkem tolle põlvkonna lapsed, kui praegused… :))
Uudistasime erinevaid nukkusid, nende sünni- ja elulugusid…
All vasakul pildil on näha terve tuba, mis tehtud Ferdinand Veike – Buratino looja auks.
Igasugust põnevat vaatamist-uudistamist oli!
Vermisime nukuteatri münte… kohe kahju oli, et minu lapsed kaasa ei viitsinud tulla!
Käisime klaassillal, mille kohal rippusid ämblikud ja lendasid draakonid :)
Kolistasime ringi liikuvate nukkude seltsis…
Ja kergendasime keha kõige omapärasemas tualettruumis, mida ma näinud olen :))
Lõpetuseks ka üks ühine pilt Naksitrallide etendusest pärit linnarahvaga:))
Väga-väga vahva ekskursioon oli! :) Tõesti kahju, et mu lapsed sellest ilma jäid. Nu tuleb siis millalgi veelkord ette võtta :)
Kogu pildivalik on üleval Flickris.
No comments:
Post a Comment