Käisin 20.mail koos E-kojaga Straussi operetti Nahkhiir vaatamas.
Lapsena käisin oma vanaemaga, kelle juures elasin, kõik Vanemuise tükid läbi. Seda Straussi operetti vaatasime omal ajal telekast mitmeid kordi… Lood ja muusika oli sama, aga see oli hämmastav, kui “kaasaegsesse kastmesse” see lugu oli kastetud…. See pani mõtlema, et kas me peame ikka kõik asjad kaasajastama? Eriti kui see tähendab labastamist… Brrh!
Aga õnneks ei läinud ma sinna üksinda. Ja tuli välja, et sellise vahva seltskonnaga teatris olles muutub kõik lihtsaks ja mõnusaks:)
E-koda on tuntud kui seltskond elurõõmsaid inimesi, kes oskavad head õhkkonda luua ja hästi pidutseda. Neid märkab kojarahva hulgas sageli roosade särkide järgi juba kaugelt. Nu kas polnud siis Nahkhiire kostüümivalik tabav – neil seal ka kõik muudkui roosa :))
Väga vahva oli see, et meie tubli organisaator Tiina oli meile vaheajaks lauad lasknud katta ja puha. Nii et “ooper käis ka puhvetis, shalallallalaaa” :))
Selline mõnusalt lõõgastav õhtu :)
No comments:
Post a Comment