Koja sünnipäev kui kojategemiste palgapäev :)

Olen juba mõnda aega oodanud pikisilmi, millal algab suvi ja saab JCI-tegemistest natukenegi puhata. Ma ei ole ühtegi asja otseselt enda teha võtnud, kuid ometi olen ju igas asjas sees. Ja see võtab päris võhmale… Tervisekonverents, Aastakonverents, sünnipäev, sotsiaalsed üritused, ärifoorumid, koosolekud, igapäevane suhtlus kodalastega, Eesti kojaga… jne. Õnneks on palju tublisid tegijaid toimetamas, meeskonnatöö töötab hästi. Samas on mind ainult üks ja mul peale töö ka lapsed, kool, ootamatud emotsionaalsed pinged suhetes... Iseenda olen aastaks vaikselt juba ootele pannud…

Mis seal salata, nii mõnigi kord meenutan mõrult seda, mis alustel poolteist aastat tagasi koos selle (presidendiaasta võtmise) otsuse tegime. Ehh.. ei olnud Elul minuga sellist plaani…
Vastutus juba kord võetud, ei ole mulle kombeks püssi põõsasse visata. Kui just mind maha ei hääletata, nagu mulle Eesti koja poolt vihjati, kui käsitlesime taaskord neid lõputuid teemasid, et meie projektid liigselt “vaimse kallakuga” on. Eks igal presidendil on ilmselt omad õppetunnid läbida :)

Eile tähistasime meie koja 19. sünnipäeva.  Viimastest nädalatest kurnatud olemisega oleksin tahtnud töölt otse koju magama minna, selle asemel et minna peole, teha head nägu ja pidada veel kõnet ka! :P

Aga oh üllatust! Nähes inimeste rõõmsaid nägusid ja säravaid silmi,  kallistades tervituseks, läks enesetunne juba paremaks. Ja kui siis loksudes paadiga mõnusalt sooja kevadise õhtupäikse käes chillisime, paadilonksu manustasime ja laulu lõime, siis tundsin, kuidas kogu mu õlgadele kogutud koorem vaikselt vette libiseb ja põhja vajub:) Ja nii see järjest lõbusamaks ja lustlikumaks läks!

Muide, võtsin esimest korda üle pooleteist aasta alkoholi. Alates 2008 aastal toimunud Art Of Livingu Yes Plus koolitusest alates olen oma keha sellistest asjadest puhta hoidnud. (Koolitusest ja põhjustest saab lugeda siit. Seda kirjatükki sirvides tundus, nagu ma oleksin taas spiraali sarnase keeru peal:)) Aga iga korraga läheb areng sügavamaks ja tase kõrgemaks ;) )

Enne “Paadilonksu” (Pirita ürdilikööri) võtmist tegin taotluse, et see aitaks mul lõdvestuda. Ja tõesti, see lõdvestas ära kõik mu pinged.  :)
Lõbus ja vaba oli olla. Nautisin tõesti iga hetke! Olin vaba. Olin õnnelik.

 

E-koja Tiina mulle nende kingitust, rõõmunektarit manustamas :))
Aitäh selliste imeliste hetkede eest! :)