Saturday, May 1, 2010

„Mõte on see, mis loeb“


mote loeb Autor. David r. Hamilton, PhD.
2007 Tallinn Pilgrim

Autor on David Hamilton on orgaanilise keemia teadur, PhD, kes on suure osa oma tegevusest teadlasena pühendanud meele ja keha seoste uurimisele.
Selles raamatus jagab ta oma teadmisi muuhulgas näiteks sellest, kuidas meditatsioon mõjub füüsiliselt kehale, miks haigele tervendavate mõtete saatmine aitab tal paraneda ning kuidas mõtted meid mõjutavad (k.a kuidas armastuse jõud mõjutab keharakkude kasvamist).

Väljanopitud teri:

- Elu on nagu õlimaal. Meile on valitud lõuend ja värvid, aga meie ise loome pildi.

- Kogemustest tähtsam on see, kuidas me kogemustest mõtleme ja end nende suhtes tunneme.

- Sageli on nii, et inimesel on vaja kogeda valu, et liikuda kõrgemale positiivsesse seisundisse. Valukogemus võib aidata meil kasvada.

- Emotsionaalse valu talletamine võib põhjustada haigust. Talletatud negatiivsed emotsioonid blokeerivad eluenergia loomuliku voolu organitesse ja kehaosadesse.

- Kuigi vähk tekib paljudel erinevatel põhjustel, näib üks mõjus tegur olevat negatiivsete emotsioonide allasurumine (heade inimeste haigus?).

- Valu vabakslaskmine võib rasket haigust aeglustada. Minevikumõtete ja –traumade lahtirääkimine või –kirjutamine ning oma tunnete lahkamine muudab immuunsüsteemi tugevamaks. Brandon Bays oma raamatus “Rännak” kirjeldab protsessi kui emotsioonikihtide mahakoorimist, nagu kooritakse sibulat. Või kapsast :)

- Ühiskond paneb meid uskuma, et peame alati otsima ravi väljaspoolt, kuid säärane uskumus eitab keha loomulikku tervenemisvõimet.

- Keha vananemise tingib endokriinsüsteemi (hormoonsüsteemi) halvenemine. Selle halvenemist põhjustavaid peamisi tegureid on vaimne ja emotsionaalne stress. Stressi vastu kasutatakse meditatsiooni, mis tõstab kehas DHEAd (hormoon, mis vähendab stressi, parandab mälu ja kaitseb aju).

- Mõned meditatsioonivormid kasutavad visualiseerimist, aga visualiseerimine ka üksi mõjutab tervist. (Siinkohal soovitan lugeda Shakti Gawaini raamatut „Loov visualiseerimine“)

- Otsmikusagar kasvab tugevamini positiivses, armastavas keskkonnas. Hästi arenenud otsmikusagarat seostatakse inimeste suutlikkusega end hästi väljendada, emotsionaalselt hästi kohaneda ja olla vaimselt teadvel.

- Armastus ja hirm on iga kogemuse juured. Kumba toidad?

- Kestvate muudatuste tegemine oma uskumustes nõuab julgust:

o Tuleb ette võtta nii suuri tegusid, et tagasiteed enam ei ole. Kui asjad on nii palju muutunud, siis on peaaegu võimatu olla kinni vanades uskumustes.

o Uurida oma hoiakuid ja uskumusi, iseenda, oma elu ja maailma kohta. Kirja pannes, loetledes üles oma hädad, ennast pahandavad olukorrad, masendavad asjaolud, otsused. Seda tehes pea meeles, et kusagil kõige selle taga on uskumused, mille tõttu asjad on nii nagu need on ja sa kavatsed selle avastada.

- Parim viis elumuutuste tegemiseks on esile kutsuda tunne, mismoodi uus reaalsus oleks.

- Meie mõtted, kavatsused ja uskumused loovad seda, mis meiega juhtub.

- Stress ei teki hiljaksjäämisest vaid mõtlemisest sellele.

- Me hoiame kinni asjadest, mis juhtusid minevikus, mängime neid mõttes uuesti ja uuesti läbi, süüdistame ennast ja teisi ja keeldume lahti laskmast. Võti on andestamine.

- Praegune hetk on see, kus te olete. Ja selles hetkes olete te väga armastatud.

- Armastust enda vastu aitab arendada enda vastu hea olemine. (Ma küsin endalt aegajalt: „Mida ma kõige enam praegu tahaksin?“ Väga mõnus on, kui vastus on: “Just seda, mida parasjagu teen :)”  Seda küll ei juhtu liiga tihti…)

- Vaadake endasse, mis toob teile kõige rohkem rõõmu – sealt leiategi oma Elu eesmärgi.

- Näe armastust – headust, kaastunnet, ausust, andestamist ja tänulikkust – kõikjal enda ümber, hoolimata sellest kui hästi see peidetud on.


Mulle meeldib see raamat oma lihtsuse ja selge sõnumi poolest. Autor toob näiteid mitmetes uuringutest, mis näitavad keha ja meele vahelist selget seost.
Tuleb oma igapäevaelus endale lihtsalt meelde tuletada, kui palju teeb muretsemine meie enda kehale liiga ja kui palju armastamine seda toetab. 
Sõnades on seda lihtne öelda, tegelikkuses vajab see lausa harjutamist. See on elustiili, valiku küsimus.

2 comments:

  1. Nüüd ma tean, et elu saab nautida ka siis, kui minevikule mõtelda, seda analüüsida, vigadest õppides. Mulle tundub, et nende raamatute sõnumiga minnakse teise äärmusse - vaikitakse hoopis maha, see on nii omane tohutult paljudele, et: ärme räägime rasketest asjadest jne. Eestlased niikuinii ei räägi eriti, üldse pole õpitud mõistma, seda isegi ei üritata teha, andestamine on näiline. Nüüd, mil olen saanud veidi koolitust süsteemse ehk vektoriaalse psühholoogia vallas, arvan, et kõige olulisem on elu nautida. Kummaline, kas Sa pole ,Signe, märganud, et kui millestki vaimustud, vaadatakse kõõrdi või koguni halvustatakse.......ma olen kahjuks sellega rohkem kokku puutunud.

    ReplyDelete
  2. Meid on õpetatud, et me nagu ei tohikski tunda kurbust, valu, viha, pahameelt, trotsi, ärritust... Aga kui me selle endas maha surume, ei ole me võimelised tundma rõõmu, headmeelt, tänulikkust. Ma näen mind ümbritsevate inimeste pealt, et see kõik on muutumas. Inimesed muutuvad järjest avatumaks.

    Jah, olen minagi kogenud, et vahel on raske oma rõõmu välja näidata. Kui teistel on raske. Tänaseks olen õppinud, et rõõmu võib ka nii välja näidata, et see teisi toetaks :)

    ReplyDelete