Süttimine, põlemine, rahunemine, selgus…

See on lihtsalt sõnulseletamatu, kuidas on võimalik ühe päeva jooksul koguda tervet elu vikerkaart. Selle kõigis värvides, vihmas, rajus, tormis ja päikeses!
Kas see tuleb sellest, et ma olen valinud tunda kõike, mida ma tunnen? Et ma ei peida ühtki olukorda enda eest, ei lükka kõrvale, vaid lähen sinna sisse, et seda lõpuni tunnetada, ära mõista ja seeläbi endas muuta neid mustreid, mis mind ei toeta?

Hommik algas kummaliste unenägudega. Põlemise, kirega. „Millal ma ometi vabanen sellest!?“ mõtlesin ängistuse ja mõistmatusega!
Olin tänulik, et sain enda läbielatut väljendada ja et see sai vastu võetud.

Ja ühtäkki mõistsin. Olen oma meeles lahti lasknud, teadlikult. Sain ka oma südames lahti lastud, armastusega.
Mu keha näitab, et tema ei ole veel lahti lasknud.

Ja ma kannan ikka veel endas kahetsust ja süütunnet…

Töö olin nagu uimas. Ma olen kõigest nii väsinud… Olen väsinud neist tuulistest ilmadest mu elus. Olen laineharjalt mõnuga otse põhja ratsutanud…

Kui tööpäev lõpuks läbi sai, sõitsin koju, et lastele süüa teha, karask kaasa küpsetada ning tuld külakostiks võtta. Mind ootab ees naisteõhtu. Naiseõhtule koguneb üks kümmekond vägevat naist ühisesse ringi, et jagada oma mõtteid, jagada rõõme ja võtta vastu toetust.
Autos teel sinna nutsin end tühjaks. Tundsin end kui pisike pihutäis lootusetust ja mõtlesin, et kuidas ma ometi sellisena naisteõhtule lähen?! Samas teadsin, et just sinna pean ma minema, et toetust saada. Lasin pisaratel endast voolata ja tundsin end nii tühja, õnnetu ja väsinuna. Väsinuna olemast selles emotsionaalselt nii kurnavast protsessist,mis mu elus praegu toimub, väsinud olemast ema, pühendunud töötaja, president.... Olen kõigest nii väsinud...

Sõitsin, nutsin ja palusin: "Palun aita mul näha, mis on see, mida ma siit õppima pean?! Miks see ära ei lähe?! Mida ma pean veel nägema?!! Palun aita mind!!"

Ja minus tõusid vastused: "Tunneta, et Sina oled väärtuslik. Väärtusta iseennast. Ja teisi. See ei saa ära minna, kuna tegeled sellega. Võta see vastu ja lase tal olla sellisena, nagu ta on praegu. Väärtusta ennast selles olukorras. Seda mida Sa tunned. Seda kõike on OK tunda. Väärtusta Teda selles olukorras. Kõik on täpselt nii nagu see olema peab." Hingasin sügavalt sisse, sisemised vapped vaibusid nagu iseenesest ja minu südamesse puges hea tunne.
Minu jaoks on see minu enda väärtuslikuks pidamise teema nüüd juba nädalapäevad üleval olnud. “Huvitav, et see ka siit välja koorub,” mõtlesin.

Naisteõhtu edenedes sõlmusid mu sisemised pinged lahti. Ma ei tahtnud seda teemaks võtta, kuid vastused jõudsid hoopis teisi teid pidi minuni. Mõtisklesime teemal külluslikkus meie eludes. 
Abstraktselt küll, aga valjusti mõtiskledes, sain ma kohati täiesti valgustumise osaliseks. Selline tunne tekkis, nagu kõik elu põhitõed laotusid mu ees laiali. Ja ma sain aru.. ma mõistsin väga sügaval tasandil, kuidas iga olukord mu elus on minu enda peegel!

Palusin juhatust ülestõusnud meistrite kaartidelt. See on huvitav, kuidas on vahel võimalik saada nii selgeid vastuseid endas sees painavatele küsimustele! Sest eks me ju ise panema   Tegin selge taotluse seoses selle suhteprotsessiga, mis mus toimub ja võtsin kolm kaarti.
Üks mis näitaks minevikku. Teine seda, mis on praegu. Ja kolmas tulevikku.
Esimene kaart oli Trust. "Kõik see, mis on ja on olnud, on nii nagu see pidigi olema. Kõik on osa suuremast plaanist. Sa ei ole midagi valesti teinud. Kõik on sündinud, olles osa suuremast plaanist. Usalda Elu kulgu"

Teine kaart oli Energy Healing. “See, mis praegu toimub, on tervenemine. See on muutumine, kasvamine, arenemine.”

Kolmas kaart oli Silence. “Sa ei pea midagi tegema, ega kuhugi minema. Ole vaikselt ja kuulata. Küsi juhatust. Kuula, ja sinuni jõuavad selgus ja arusaamine.”

Minusse tuli nende sõnumite peale kummaline rahu.

Jah see oli... tõesti sõnulseletamatu, milliseid kuldseid elu põhitõdesid selles õhtus mu jaoks välja koorus. Üks asi on neid teada, osata sõnastada. Selles oleme me kõik meistrid :) Hoopis teine asi on need läbi tunnetada, mõelda ja mõtiskleda ja näha erinevaid olukordi, mis rulluvad lahti, nii pea kui sinna selle tõe lisad.  Veel kõrgem pilotaaz on neid järjepidevalt oma elus rakendada. See ongi õppimine ja arenemine…

Oskus võtta vastu. Mitte ainult tänu, abi, häid sõnu. Aga ka võtta vastu ennast sellisena nagu ma olen. Ja siin on peegel. Kui ma olen rahus endaga, siis ma olen rahus ka Sinuga. Ja Sa saad olla selline nagu Sa oled. Ning tunda end seeläbi väärtuslikuna.  Pidades ennast väärtuslikuks, on võimalik oma tunnete, soovidega nähtavale tulla. Pidades ennast väärtuslikuks saan ma ennast väljendada. Ja saada olema vastu võetud. Aga ainult siis, kui ma olen ka iseenda silmis vastu võetud. Enda silmis aktsepteeritud. See peegliefekt kehtib isegi sellistes olukordades, kui ma tunnen kellegi tegevuse suhtes hinnangulisust. Sest ka  see näitab teatud mõttes - oh üllatust! – minu väärtuslikkust. Seda, et ma saan aru, et mina olen milleski hea. Võib öelda, et milleski hea olemine on  mõõdetav, nähtav võrdluses millegi/kellegi vastu. Ma kogen, et ma olen mingis oskuses või teadmises kaugemale jõudnud.  Mul on põhjust end väärtuslikuks pidada! Selle mõtte peale hakkasin naerma, nii vabastav oli see! Enamasti tunneme me selles kohas hoopis süüd! Ja kui ma näen enda väärtuslikkust, enda kogemuslikkust, siis ma mõistan ja aktsepteerin, et teised on oma arengus selles kohas, kus nad praegu on. Ja ma luban neil olla sellised nagu nad on. Ma võtan nad vastu sellisena, nagu nad on. Ja  usaldan, et kõik sünnib just nii nagu peab. Ja see kõik on on vabadus. See on usk ja usaldus. Usaldus Elu vastu. Usaldada Elu kulgu sellisena nagu see on praegu. Et kõik “head ajad” ja “rasked ajad” on sellised just selleks, et  jõuda siia, kus oleme praegu. See kõik on üks osa suuremast pildist. Usun, et on inimesi, kelle jaoks ei ole siin midagi arutleda. See on ju lihtne! Headel päevadel on ka mul ilmselt nii. Aga praegu, on mulle ja võibolla kellelegi veel selliseid mõtisklusi ja arutlusi vaja, et saada juurde usku ja usaldust. Et olla rahus sellisena nagu ma olen. Julgust tunda end igas olukorras väärtuslikuna. Sest see kõik on peegelefekt. Vaid see lubab omakorda partneril ja lähematel kaaslastel tunda ennast meiega koos väärtuslikena, sellisena nagu nad on. Vastuvõetuna.

Jah, tõesti, ei oleks iial osanud arvata, et suhe, mis juba läinud sügisel ju “kirjade järgi” nagu lõppema pidi, võib minule veel nii palju kingitusi tuua! Uskumatult palju kogemusi saab veel sellest suhtest! Minus nii palju avada, tunnetada, mõista ja näha kogu oma elu, tegemisi ja valikuid hoopis uues valguses ja värvinguis!

Ja veelgi enam – mõista Elu toimimise põhimõtteid nii sügavuti! Ma ei kujuta et oleksin sellesse kohta jõudnud, kui mu hing ei oleks nii tundlik ja vastuvõtlik, nagu ta praegu selles protsessis on olnud. Minus on armastus ja tänulikkus.