Mulle on järjest enam hakanud meeldima ühistranspordiga sõita. Ühis – rongid, bussid jmt, ühine – kellegi auto peale ühinedes.
Sellega kaasneb teatud teistmoodi vabadus – vabaklaskmine kontrollist ja õnnelike juhuste ärakasutamine.
7. veebruaril toimus esimene selle aasta JCI Estonia üritus – JCI Stardipauk. Seekord oli läbivaks teemaks
Stardipaugule sättides mõtlesidn, et kui ma autoga sinna ei saa, siis lähen rongiga. Minu auto ei olnud veel ellu ärganud. Rongijaamast võtsid aga poisid mu auto peale. Igavesti palju lõbusam on seltskonnaga sõita kui üksi oma autoga:)
Stardipaugu ajal saavad kokku kõik kohalike kodade presidendid eelõhtul presidentide ümarlaual ja järgmisel päeval üldkogul, et arutada koja jaoks olulisi küsimusi. Mulle tundus võimatu soov saada Raplast ööseks koju. Ei tihanud kuidagi lapsi üksi ööseks jätta, aga järgmisel päeval ju üldkogu ootamas. Ja ennäe imet, Maarja oli koju sõitmas, nii et ma sain otse ukse ette:)
Järgmisel päeval siis rongiga Raplasse. Liivalt, Vabaduse pst. algusest on nõmmekal imelihtne rongile saada. Ja kui ilus oli läbi lumise Eestimaa sõita! Läbi puutumatute põldude, lumiste metsade! :) Imeilus!
Ja koju sain ma ka autoga kohe peale üldkogu. Jääb üle vaid tänulik olla, kuidas võimalused puhkevad õide, kui soov on olemas ja vabakslaskmine samuti:)
No comments:
Post a Comment