Käisime pühapäeval lastega vaatamas 3D ookeanimaailma filmi Ocean World 3D (2009, Inglismaa, rež. Jean-Jacques Mantello )
Mulle väga meeldis!
Kui film algas ja vastkoorunud kilpkonnalaps meid veealusesse maailma viis, võttis mul hinge täitsa kinni… Sama imeline vaade ja hõljuv olemine kui mõned aastad tagasi Punases Meres korallriffidel snorgeldades! Aeglaselt ja rahulikult voogamine, olemine… Jaa, seal, vee all, avanesid tookord mu silmad ja ma hakkasin märkama looduse täiust meie ümber!
Nagu Filmiveeb tutvustab, viib nimetet dokumentaalfilm vaatajad koos peategelase ookeanikilpkonnaga rännakule läbi California vetikatihnikute, üle Austraalia Suure Vallrahu ja Mehhiko ranniku lähistel paikneva Roca Partida saarevetesse, mis on koduks tuhandetele haidele. Näeme “hiid-sarvikrai võluvat balletti, vasarhaide suursugust rongkäiku, tiibkala järjekindlat jahti, noori delfiine vetika-jalgpalli tagumas, punase flamenkoteo hingematvat ilu ning harukordseid kohtumisi maailma suurimate mereimetajatega.”
Fantastilistele merealustele vaadetele ja tegevustele andis minu meelest palju juurde muusikavalik. Väikeste rahulike kalakeste sillerdavad ja hõljuvad meloodiad moodustasid vaalade tumedate häälte ja sügavate bassidega tõelise täiuse. Meremadude siuglemist saatsid hoopis idamaised rütmid, kiirete kalaparvede liikumine oli terav ja kiire:)
Istusime viimases reas. Väga lahe 3D efekt oli, kuidas pisikesed kalad hõljusid vaatajate peade kohal ning kuidas üks hiigelsuur kala otse meie suunas ujus ning sabaga lüües täpselt minu nina ees end sabalaksuga ümber keeras:))
Muide, kas teate, kuidas 3D efekt saadakse? Filmilektooriumi peremees Rauno rääkis õhtul, et selleks filmitakse 2 kaameraga – nii nagu meie silmad asja näevad. Üks kaamera ühe silma eest ja teine kaamera teise silma eest. Sellepärast ongi ilma 3D prillideta vaatamisel pilt nagu natuke nihkes. Täpselt nii, nagu on kahe silma vaatamise erinevus. Proovi, pane üks silm kinni ja siis teine. Objekt, mida vaatad, muudaks nagu natuke asukohta, eksole? :)
Natuke arenguruumi on ka. Kinos vaatamiseks oli ehk kilpkonnalapse giiditeenus tervitatav, kuid mulle tundub, et vaid esmakordsel vaatamisel. Mulle meeldiks, kui saaks nautida veealust maailma lihtsalt koos muusikaga. Nähtud kalade ja muude mereloomade info võiks olla ekraanil subtiitritena. Ja natuke pikaks venis ka, lõpupoole kippus uni peale :))
Tervikuna mulle väga meeldis! Heameelega ostaks plaadi endale koju.
Samuti nagu Avatar ei olnud lihtsalt fantastika valdkonda kalduv action-ulmekas, vaid sügava sisuga film, mis kutsus inimesi ärkama ja märkama, mismoodi me oma emakest maad kurname ja hävitame, sama eesmärki teenib ka Ookeanimaailm. Jah, ookean on meie maailma vereringe. Kui ometi me oskaks selle teadmisega maailmas ka midagi ära teha!
Siia lõppu sobiv laul Indigolastelt.
No comments:
Post a Comment