Ma vaatan, et minu teemapilves on hakanud domineerima sõna “koolituskogemus”. See on omamoodi tore, kuid natuke on kahju ka, et kirjalike mõtiskluste (ega ka muu jaoks) jaoks viimasel ajal aega ei jagu. Hea, kui oma mõtteid lõpunigi on aega mõelda. Sügisest saadik on tempo end muudkui kiiremaks kerinud… ja kevad saab üks väga tihe aeg olema. Õnneks on valguse tulekuga järjest lihtsam hommikuti tõusta :)
Loodetavasti õpin ma lõpuks seeläbi efektiivne olema ning loobun mitte kõige meeldivamate asjade edasilükkamisest… Sest selleks lihtsalt ei ole aega :))
Kõige enam on mul kahju sellest, et kuna mu viimase aasta puhkusepäevad lähevad kõik koolile (andragoogika-õpe Andrase juures on küll kutse-, kuid mitte kraadiõpe ning õppepuhkus sellele ei laiene. Tööandja ei näinud siin ka mingit põhjust erandit teha…). Nii et ega mul puhkusepäevi siis olegi. Igas kuus teenitud 2 puhkusepäeva käin koolis… Brr!
Ometi võidab ju tööandja ka sellest - mu õppimisvõimalus on peale teadmiste andmise hoidnud mind värske, vormis ja heatujulisena. Terava pliiatsina, nagu öeldakse :) Ümberringi inimesed aga puhkavad järjest ning ühtlasi jäävad enne või peale puhkust kohe haigeks ka.
Naudin seda, et mida sügavamaks läheb teadmine ja mida laiemaks läheb kogemus, seda enam märkan ja mõistan. Ja ka seda, mida tuleb veel õppida ja mida tahaks uurida:))
No comments:
Post a Comment