Kes võiks väsida pidutsemisest?!

Tunnen juba mõnda aega, et olen nagu orav rattas… hingetõmbepausi nagu üldse pole.
Kui tegemisi lähemalt vaadates, siis ei ole ju midagi erilist.. Vastupidi, kõik on väga lahedad tegemised-olemised… Ju seda sisemist rahutust tekitab asjaolu, et pole saanud hetkegi “kulpi nurka visata” ja lihtsalt olla.
Mis mu päevi (ja öid) siis täidab?

Koolitused (üks coachingu-teemaline minikoolitus novembri lõpus JCI juhatustele ja kaks müügi-ja teeninduskoolitust: üks neli päeva, teine kaks) võtsid töö ja laste kõrvalt päris palju aega ja energiat. Kogu ettevalmistus tuleb ju praegu (veel) öö- (ja une-)tundide ajast…
Mulle tegelikult küll meeldib öine töörütm (oo, kui palju hommikuid ma niimoodi voos olles vastu võtnud olen! ;), aga et seda nautida, peab olema võimalik end millalgi tagantjärgi välja puhata.

 

Füüsilist koormust annab hilisõhtune lumekühveldamine aias ja parklas ning nädalavahetustel (siis on päevavalgust) kaminapuude lõhkumine :)
See on nagu jõusaal, aga sellegipoolest füüsiline koormus… Ootan seda aega, et saaksin jälle aega joogasse minna. Mulle meeldib plastilisus ja voolavus rohkem kui jõuvõtted.

 

JCI tegemised hakkavad  selleks aastaks vaikselt ühele poole saama ja seda peamiselt peolainetel. Aastalõpp toob mõistagi endaga kaasa teisigi piduseid üritusi.

JCI Presidendiball Astorias, stiiliks 1001 ööd:

 

JCI Toompea Glögiõhtu, kus olin viimast korda koja presidendiametis – tunnustasime tublisid, panime märgid rinda nii uutele kojaliikmetele kui 2011 aasta juhatuse liikmetele. Ja sel õhtul võeti minu õlgadelt võeti ära presidendikett:)

 

E-koja Argentiina tango stiilis jõulupidu Give Up! (ehh.. kus olid nüüd mu mustad kleidid punaste aksessuaaridega? :)) 
 
  Aga tangot tantsida oli vääga lahe! :)

Pidutsemistega edasi minnes…
Raymondi sünnipäeva tähistasime seekord vaikselt, ainult omaette. Sünnipäeva-eelarve sai sünnipäevalapse soovil tema kingitusse investeeritud :)

Osakonna jõulupidu toimus itaalia stiilis Luccas. Olen alati imetlenud seda, millisel tasemel on meie üksuse peod! Jah, neid hakkan ma tulevikus kindlasti taga igatsema! Sedakorda oli peo krooniks meie kolme peabossi väga tõetruu kehastumine kolmeks tenoriks! Paljud meist ei saanud esialgu arugi, kellega tegu on, hihhh:)

    
Hea söök, kõned, laulud, mängud, hoogne tants… ja minu peatne lahkumine paljudel (pea)teemaks :))

Jõulupidu Merle&sõbrad koos kõrvitsasupi, piparkookide ja kingitralliga….

 

…ja perega venna juures Tartumaal:)
Auto otsustas seekord koju jääda ja nii me läksime rongiga ja tulin bussiga. Minek oli täitsa lahe, tagasitulek tõeline kannatlikkuse õppetund… Eks tormitar mängis siin olulist rolli ja võibolla oligi hea ise mitte roolis olla!

   

Nüüd läksid lapsed aastavahetuseks issi juurde maale. Kuigi neist lahkumine on mulle alati kuidagi keeruline, saan ometi võtta aega vaid iseenda jaoks. Võtta kokku oma aasta. Olla vaikuses, mõtiskleda, lugeda ja hakata vaikselt uueks aastaks atra seadma ;)