Kui ma eelmisel suvel leiba hakkasin küpsetama ja seda igal võimalikul juhul külakostiks kaasa võtma, ütlesid mitmed inimesed, et “mu leib olevat jumalikult maitsev” ja et “nad tahaksid tulla mu juurde leivategu õppima”. Milline imeline tunnustus!
Esimene õpetamiskogemus oli minu jaoks äärmiselt huvitav. Esiteks oli nii hea anda edasi mingit praktilist OSKUST, mitte TEADMIST:). Teiseks lõi mind tookord pahviks mõte, et sellise koduse leivaküpsetuskoolituse eest on täiesti ok võtta vastu rahalist toetust. Aga selle vastu võtnud, sain ma aru, et see on igati normaalne – energiavahetus :)
Nüüd on juba kolm leivakoolitust seljataga. Naudin seda protsessi täie hingega! Ja veelgi enam - näha ja kuulda pärast koolitust inimeste muljeid ja rõõmu nende leivategudest – on tõeliselt ülendav!
Vahva on see, et ikka on inimesi, kes ütlevad, et neile kahjuks see või too aeg ei sobinud, aga tahaksid ka väga mu juurde leiba tegema tulla:) Ju siis küpsetame koos veel ja veel, seni kuni huvilisi jagub!
Jätku leiba! :)
P.S. Jõulude ajal venna pere juures käies oli tõeline nauding süüa vennanaise küpsetatud leiba ja kuigi igaüks teeb leiba omamoodi, tunda selles siiski natuke ära minu käekirja :)
No comments:
Post a Comment