Käisin neljapäeva õhtul HTI ruumides kuulamas Bruno Brauni ja Ardo-Heiki Ingari värsket loengut poiste hingeelust ja nende tublideks meesteks kasvatamise võimalustest .
Väga huvitav oli.
Eelkõige andis oma mõju juurde see, et seda viisid läbi kaks kolmekümnendates noort meest, kes nagu nad ise ütlesid:” Me oleme ka ise kunagi poisid olnud :)” .
Loeng oli tehtud kaasahaaravaks läbi erinevate rollimängude meile kõigile tuttavlikes situatsioonides lastega.
Esimeses osas avas Bruno meile meeste sisemaailma, mis sageli teiste eest varjatuks jääb.
Tegelikult on iga mees tundlik ja kannatav, vastuoksa levinud arvamusele, nagu meestel polekski tundeid. 
Me kõik oleme kohanud vihaselt või ka agressiivselt probleemidele vastavaiD poisse.
Koolitajate sõnum oli, et “igal “probleemsel” poisil on selle taga emotsionaalne võhiklikkus ja eraldatus. Nad ei ole saanud turvaliselt õppida tundma oma emotsioone.” Seetõttu tekib sarnane käitumine sellest, et poiss või (noor)mees ei mõista oma tundeid - ta ei saa aru, miks ta nii tunneb. Paraku eeldatakse, et poisid on väheemotsionaalsed, sõltumatud ja nad ei vaja abi. Ja nii piinlevad nad oma tunnete käes, kannatades, nagu nad oleksid “ebaõnnestunud”…
Koolituse teises osas jagas Ardo-Heiki soovitusi, kuidas siis võiks.
Näiteks: 
- loo suhtluses pojaga regulaarne “teie aeg”. Mingi ühine tegevus, mida tehakse. Kasvõi midagi nii väikest kui prügi väljaviimine või sauna ahjule tule alla panek.
Need on hetked, mil laps on avatud ja võib käsitleda probleeme, mis muus olukorras jääksid suletuks.
- Rääkida poistega nende keeles. Mitte küsides “kuidas Sa end tunned?”. Sellisele küsimusele oskavad tüdrukud suurepäraselt vastata. Pigem “KUI vihane sa oled?”- “Miks Sa arvad, miks ma Sinuga sel teemal räägin?” – kasuta projektsiooni: ”kui sinu sõbral oleks selline olukord, kuidas ta end tunneks?”
- aktsepteeri poisi kõrget aktiivsust ja loo selleks võimalused.
- õpeta, et ka emotsionaalne julgus on julgus. Rääkige lugusid, vaadake koos filme, mis jutustavad vaprusest. Analüüsige neid. Et poisid saaksid aru, et vaprus ei ole hirmu puudumine, vaid hirmu kiuste tegutsemine.
- Õpeta, et mehelikkus väljendub erinevalt. Et haavatavus on inimlik ja lubatud.
- Pidage meeles, et distsipliin rajatakse armastusele ja lapse soovile vanemale meele järgi olla.
Soovitusi anti nii isadele kui emadele.
Isadele: poisid vajavad lähedust – emotsioonide ja tunnete väljanäitamist. Eriti oluline on suhe isaga vanuses 7-14!
Emadele: kui pojal tekib murdeeas püüd iseseisvuda – toeta teda! Ära hoia kinni…
Sellised mõtted jõid sõelale. Kel huvi, soovitan jälgida infot ja osaleda!
No comments:
Post a Comment