Kohvik “Moon”

Käisime viimasel tööpäeval (22.01),s.t. enne mu kahenädalast puhkust töökaaslastega Ilmarise kvartalis asuvas suhteliselt uues kohvikus “Moon”.
Kohvikud tunduvad üldse popiks saanud olema:), kuid sellesse kohta tõmbab tõenäoliselt paljusid asjaolu, et selle koha loojateks on restoranimaailma kaks vägevat peakokka - Roman Zastserinski (Ö) ja Igor Andrejev (Tchaikovsky).
Olen mõlemas mitmeid kordi ärilõunatel käinud. Tipprestoranid, mõistagi. Ma saan aru, et selle kohvikuga on tippkokad tahtnud rahvale lähemale tulla. Ja see on ju hea! Jah, eks see kohvik restoranimaiguline ole. Nii söökide kui hindade poolest.
Furoori on uus kohvik kõvasti löönud. Olen kuulnud mitmenädala pikkustest sabadest, kõvasti on ilmunud artikleid, nagu nt. Ekspressis ja ajakirjas Köök. Romanist ilmus ka raamat “Köögiorja päevaraamat”, mis mullegi ootamatult koos Romani autogrammiga tee minuni jõudis.

“Road on kohased restoranile, aga Moon on nime poolest kohvik. Lihtsamas kohvikumiljöös tunneb külastaja end mõnusamalt ja vabamalt ning põhitähelepanu koondub toidule. Juhukliente Roman ei püüa ja ega Võrgu tänavat ning seal asuvat kohvik Mooni polegi Ilmarise kvartali külje alt lihtne leida.” ~Eesti Ekspress~

Jagan siin natuke oma muljeid. Ette võin ära öelda, et suurt vaimustust ma ei jaga.

Interjöör.
Pelae vaadates oli kõik kena. Kuid - istudes esimeses toas, tõmbas tuul igakordse uksest käimisega.

Samuti oli tualetruum ootamatult külm. Ruumi ülesehitus privaatset eraldatust ei pakkunud, erilist hubasust ei tekkinud. Seintele olid maalitud stiilsed pilkupüüdvad moonid. Samas olid sinnasamasse riputaud pisikesed 10x14 mõõtu isetehtud halvakvaliteetsed fotod. “Milleks?” tekkis minul küsimus. Moonidest oleks piisanud!

Teenindus oli igati okei. See tähendab, et ei olnud erilist soojust, aga midagi polnud ka pahasti. Mina ootan teenindajalt rohkem inimeselähedust, seda just suhtlemisstiililt. Soovituste tegemist, nalja viskamist, midaiganes. Siin oli selline teenindus, mis oli nn. JOKK -teenindajad olid ju igati kiired ja igati viisakad.
Midagi jäi aga minu jaoks puudu.

Toit. Eelroaks võtsime pirukad (hind 20.-) . Päris huvitavad - mina valisin kapsa–skumbria ja teised peedi-peekoni piruka. Peekonit ei olevat eriti tunda olnud, mina oma oli küll väga maitsev. Põhiroaks tellisin lambalihakotleti röstitud baklazaani ja tomatikastmega (135.-) ja magustoiduks shokolaadi-trühvlikoogi kirsimoosiga (50.-). Baklazaan oli nagu ikka, liha oli lihtsalt kenasti tehtud liha… Kook oli päris maitsev, tummine. Peale poolt kooki läks liiga magusaks… Kreembrülee (50.-) võtjad kiitsid aga seda kui üht parimat maiust, millist ammu pole saadud.

Aga hoopis enne sööki tellitud idamaiste chai-tee (kann 35.-) oli üllatuslikult nii maitsev, et ületas igati mu maitseootused! Mulle serveeriti kannus soe piim koos purustatud (mitte jahvatatud!) chai vürtsidega. Väga huvitav ja nauditav maitseelamus!

Menüü on kohviku kohta suhteliselt lai ning meenutab nii nimetuste kui sisu poolest rohkem restorani, kui kohvikut. Valikus on 5 eelrooga, 3 suppi ja 6 pearooga. Hinnaklass on kohviku kohta suhteliselt kõrge, loodetavasti on need seda väärt. Supid olid hinnas 45-55 kr, eelroad 70-110 ja pearoad 150 ringis. Menüü ja hinnadvahemikud on ülal ka kohviku kodulehel.

Kokkuvõtlikult ütleksin siis seda, et koht on sobilik siis, kui tahaks restorani-tüüpi söögielamust, aga päris nii palju ei tahaks maksta. Samuti on igati ok minna suurema seltskonnaga, kui tahaks seal midagi arutada, asjalik olla. Õdusat õhtut ma sinna veetma ei läheks. Mina läheksin järgmisel korral sinna vaid siis kui keegi just kutsub, ise sinna kohti kinni ei paneks.