Saturday, November 27, 2010

Armastus on ka äris jumal

Vauu kui vägev!! kostis mu seest, kui lugesin laupäeva hommikul koolitusel osalejate tagasisidet. Koolitasin sel nädalal Paides 4 päeva alustavaid naisettevõtjaid. Teemaks “Kliendisuhete juhtimine, müük ja teenindus”. Esimestel päevadel panin omast arust  hooga põõsasse... ja nüüd siis selline tulemus! :)

Kogu see koolituskogemus oli muidugi äärmiselt huvitav.
Esimesel päeval ja päeva lõpul valitses minus suur segadus. Tundsin, et neis ka :) Rollimängud, grupitööd… oli vastasseisu, keskendumisraskusi. Samas - mina leian, et kui minu poolt edasiantav teema ei jõua inimesteni nii, nagu ma näen, et see  jõuda võiks, siis teen mina midagi valesti. Ma lähtun sellest, et õppijatega on kõik ok – mina pean koolitajana suutma kohanduda.

Hea, et Paide-Tallinna vahe oli tund aega sõitu, nii sain ma teel kõik tagasi kerida ja läbi mõelda. Mõtlesin, et millist tüüpi inimesed mul grupis on? Mis on nende taust, varasemad kogemused? Mil viisil oleks neil kõige lihtsam õppida? Mis on nende jaoks motiveerivad faktorid? Mis on need teadmised, mis nende jaoks sellel koolitusel kõige kasulikumad, vajalikumad, huvitavamad oleks? Kuidas seda kõik viia nendeni lõbusal ja kaasaval moel? Jne,jne.  Tavapäraselt ma püüan need asjad enne koolitust läbi mõelda, aga seekord ei teadnud ma enne kohalejõudmist osalejatest suurt midagi. 

Ja see, mis vaikselt sündima hakkas, oli kui ime. Inimesed üllatasid nii mind, teisi kui iseennastki! :) Grupp muutus omavahel lähedasemaks, inimesi võeti rohkem sellisena nagu nad on, toetati ja tunnustati. See on just see, mis mind koolitusprotsessis võlub. Need positiivsed nihked, mis inimestes toimuvad :)

Ja nii juhtuski, et olin mina nende nelja Kui palju päeva lõpuks õnnelik ja rahul ja olid ka osalejad. Mis väljendus nende nägudel ja nende tagasisides. Väga hästi pani üks osalejatest, üks vägev naine sõnadesse minu lähenemise kliendisuhetele… julguse ja järele-andlikkusega: “Armastus on ka äris Jumal”. Ja nii see on.

See neli päeva Paides käimine oli nagu… katseaeg.  Kas ma tahan, et mu elu olekski selline? Ettearvamatu, määramatu, kohanemist vajav? Jah :) Praegu küll!

No comments:

Post a Comment