Viimased kaks nädalat on läinud nii, et mul pole olnud hetke, kus saaksin mitte midagi organiseerimata, lihtsalt enda päralt olla… Täna oli esimene päev :)
Küll oleks tahtnud, et koos kellakeeramisega, kui tund aega juurde saime, oleks saanud terve päeva juurde ;))
JCI rindel on olnud Tallinna kodade ühine lõuna, Go koja ja Tallinna koja uute juhatuste valimised, ettevalmistused meie uue juhatuse valimisteks, oktoobrikuu üldkogu, strateegiapäev… millest viimased nõudsid ikka väga suurt eeltööd. Kuigi mulle vahel tundub, et väsitavad mitte tehtud asjad ega tegemised-kokkusaamised, vaid tegemata asjad, mis veel tegemise ootel, läheb tegemisele ikka ka paras hulk aega ja energiat. Ja see lõputu koordineerimine :)
Just nende kahe viimase üritusega olen tundnud kõige enam abitust, üksiolemist. Samas ka ootamatult suurt toetust ja kohtades, kust ei osanudki esimese hooga otsida. 
See, kui pole ühtegi vaba õhtut, kus saaks lihtsalt kodus olla, on minu jaoks kõige väsitavam. Tahaks vahel lihtsalt olla, mitte midagi tehes. Lihtsalt lastega lauamänge mängida või siis lihtsalt lugeda, mõtiskleda:) Tahaks vahel lihtsalt üksi olla…
Olin pettunud, et lastel ei õnnestunud koolivaheajaks issi juurde maale minna. See on ju aeg nii neile, isaga olemiseks, kui ka minu “vabad päevad”. Esialgu sai “kaubeldud” poole nädala peale, lõpuks said nad jääda vaid nädalavahetuseks…
Huvitav, mul küll ei õnnestu olla ema vaid siis, kui mul vaba päev on ja muid toimetusi pole… Kuidas ometi on isadel võimalik võtta isarolli vaid selleks ajaks, kui puhkus või nädalavahetus on?! Pealegi, kas siis lastel ei ole vaja näha oma isa ka nii, kui ta töölt tuleb või väsinud on?
Koolis õpime coachingut ja neid treeningud oleme viimastel nädalatel 1-2 teinud. Kuigi on nende inimestega lihtsalt super koos olla, on lihtsalt praegu väga tihe… Muidugi see kogemus, mida ma saan, kui mind coachitakse või kui ma seda ise kellelegi teen, on erakordne! Selles protsessis mõtlen sageli, kui sageli oleks inimestel oma segases või keerulises olukorras vaja lihtsalt üks coachingu-sessioon teha ja – ongi selgus iseeneses taas olemas!
Ukse ees on andragoogika kutseeksam. Muuhulgas on selleks vaja koostada oma portfoolio. Juba taotlemiseks tuli päris hea hulk materjali kokku panna. See on nagu “koerasaba”, mis tuleb veel peale eelmise aasta andragoogikaõpinguid ära teha, et andragoogi (täiskasvanute koolitaja) kutse kätte saada.
Täna oli mõnus kodune päev...
Leiba küpsetada, lehti riisuda, armsa sõbraga teispool maailma jutustada ja oma lugusid kribada :)
No comments:
Post a Comment