Massaaziõhtud: õpime ja naudime

Koostöös mu hea kursaõega andragoogikakursuselt korraldame massaazikursusi. Neile, kes lihtsalt tahaksid osata oma lähedastele lõõgastust pakkuda, mitte sertifikaadi pärast. Kuigi Railil on õigus ka sertfikaate välja anda, ei ole meie õppemaht lihtsalt nii sügav :)

Massaaziõhtuid on kokku neli õhtut, üle nädala-kahe ja korraga 3 tundi. Ei pea käima kõik korrad, vaid võib tulla ka näiteks ainult siis, kui Raili õpetab jaapani või kuumade kivide massaazi, midagi mida tahaks juurde õppida.

Esimene kord sai tehtud täna, 7.veebruaril. Mulle oli üllatuseks, et meid tuli rohkem mehi kui naisi. Mis on minu meelest väga tore! Oskus oma kaaslasele lõõgastavat massaazi teha on kindlasti naiste silmis hinnatud oskus. Üllatas aga ka see, kui paljud osalejatest on massaaziga suuremal-vähemal määral kokku puutunud ja s.h. mõelnud, et see võiks olla oskus, mida süvendatult õppida või millega koguni leiba teenida. Lahe!

Minus endas aktiviseerus selle ettevõtmisega koos paar päris huvitavat protsessi. Mul ei ole massaaziga mingit erilist suhet olnud. Massaazis olen käinud väga harva, kuna olen seda rohkem naudingu- ja lõõgastustviisina näinud ja seepärast hinda kalliks pidanud. Massaazikoolituse idee sain peamiselt Raililt.
Koolitusel aga Raili juttu kuulates sain aru, et see pole tegelikult nii – massaazi ei tehta ainult nautimise pärast. Et nii nagu keha vajab liikumist, treeningut, soojendust, lõdvestust, vajab ta ka lahtimasseerimist. Hihh, nii ta mulle ütleski: “Nonii, ma näen, et Sinu keha on masseerimisvajadusega” :))

Teine huvitav protsess, mida ma ei ole juba ammu kogenud, oli suhe oma kehaga. Üks kojakaaslane ütles mulle, et ta ei tule sinna seepärast, et seal peab olema päevitusriietes, s.t. praktiliselt paljalt. “Mis siis sellest on?”, imestasin ma seda kuuldes. Aga kui koolituspäev kätte jõudis, tekkis minus ärevus. Eee.. ma pean ennast paljaks võtma ja laskma end puudutada? Ma nägin ju ka reginute hulgast, et see ei ole naiste massaaziõhtu :)) Mis siis kui see inimene mulle üldse ei meeldi? Või vastupidi – väga meeldib?
Kohapeal tõdesin, et hirmul olid suured silmad ja tagantjärgi võtab koguni itsitama, aga ma mõistsin, et midagi sellist on, mida ma oma kehaga seoses ei ole suutnud/osanud vastu võtta. Mingi eelarvamuse kütkes ma olen… kas see on see, et naise keha peab olema siidjas ja veatu? Nagu supermarketist ostetud õun, mis näeb välja, nagu oleks plastikust rekvisiit ? :P Mulle ju ometi meeldivad ometi õunad, mis on ehedad… ja neid jälgi ka kannavad…

Õppisime masseerima selja ja kaelapiirkonda. Avastasin, et kui tavaliselt ma usaldan julgelt oma vaistu, siis siinkohal oli pidevalt hirm valesti teha. Hirmus oluline tundus ühtäkki õigeid liigutusi teha, õiged punktid üles leida, et surve oleks paras... ja et masseeritaval oleks hea (ehh… tema oli ju ometi seal minu õppimiseks, mitte vastupidi:)).

Kokkuvõtteks – see koolitus õpetas mulle palju enam, kui natuke massaazivõtteid :)