Mõnusalt õdus on kodus… kamin praksub vaikselt, nurgas laulab David Newman ja õhus hõljub veel hommikusest leivateost jäänud lõhna… Tunnen, kuidas minus voogab rahu ja tänulikkus. Tänulikkus…. on viimasel ajal saanud mind vaat et igal hetkel saatvaks tundeks. Ma naudin seda uut elurütmi. Mulle meeldib mu elu paindlikkus. Võimalus olla oma lastega koos. Iseendaga. Aega märgata.
Tean, et nii rahulikku aega mul enam kaua ei ole. Kõhuõõnes juba vaikselt suriseb peatse kiirema elutempo eelaimusest. Loodan, et elu kannab mind sellest kenasti läbi.
No comments:
Post a Comment