Äratundmised ja kokkusattumused

Hakkasin täna lugema James Redfieldi raamatu “Taevane ettekuulutus”seiklusjuttu (olen varem selle raamatu teisest osast (kogemuslikust teejuhist)  ja raamatu põhjal vändatud filmist kirjutanud siin) ja ei suuda kuidagi lõpetada. Pause teen vaid siis, kui mingi koht mind nii tugevalt haarab, et pean selles hetkes natuke ujuma, sellest natuke mõtisklema.

Raamat käsitleb iidsetelt maiadelt pärit käsikirjade sõnumeid, mida nimetatakse siin äratundmisteks. Käsikirjade kohaselt käib inimese vaimne areng läbi nende äratundmiste oma elus. Nad annavad meile tunde, et on olemas midagi enamat, midagi vaimsemat, mis on kogu meie tegevuse alus.
Praegu lõpetasin peatüki, milles räägitakse mõtetest, unistustest ja vaistust.  Nu ma ei tea… mina tundsin tõesti palju “äratundmisi” :)

Teen siia väikese kokkuvõtte.

Esimene äratundmine leiab aset, kui me hakkame  kokkusattumusi tõsiselt võtma. Me teadvustame endale, et universum pakub meile neid mõistatuslikke kokkusattumusi selleks, et liigutada meid meie saatuse poole. 

Tugev sisemine kärsitus on esimene märk, et oleme ärkamas sügavale hingelisele kutsele, et miski on tulemas. Kui me ainult lava taha näeksime, üllataks meid, kui palju juba mööblit liigutatakse. :) Sisemise otsingu ja “juhusliku” kosmilise kokkusattumise kombinatsioon on võimas protsess. Selliste olukordade eesmärk on juhtida meid meie saatuse poole.
Kokkusattumuste sõnumi ja tähenduse tunnustamine on esimene samm selle poole, et areneda teadlikumalt ja kiiremini. Küsi endalt: “Miks see kokkusattumus aset leidma pidi? Mis sellele järgnes?“
Vaatle oluliste sõprade, suhete, töökohtade tekkimist oma eluloos. Kas nende taga on olnud asjaolude kokkusattumusi? Vaadeldes erinevate sündmuste jada oma elus, kas need ei ole Sind mingis suunas juhtinud?

Teine äratundmine seletab, et meie vaistlik tunnetus on tõene. Ta võimaldab meil näha ajalugu suures pildis ja teadvustada, et me saame kollektiivselt teadlikuks oma vaimsest loomusest.

Kolmas äratundmine käsitleb elu uut moodi, väites, et terve universum on puhas energia, mis mingil moel reageerib sellele, kuidas me mõtleme.
Me võime inimolenditena oma energiat suunata, keskendades tähelepanu soovitud suunas, mõjutades teisi energiasüsteeme ja kasvatades meie elu kokkusattumuste kiirust.

Energia saamiseks kipume me teinekord sundima teisi pöörama meile tähelepanu ja seega andma energiat. Neljas äratundmine paljastab inimeste (alateadliku) kalduvuse varastada kaasinimestelt energiat, käsutades neid ja vallates nende mõtlemist. Kui me niimoodi teiste üle valitseme, tunneme end võimsatena, nemad aga nõrgana. Me saame neist harjumustest vabaneda, kui oleme teadlikud sellest, et meil (kõigil) on kalduvus energiaga manipuleerida… kontrollida, õõnestada, kahelda ja teistele meele järele olla. (Kirjutasin sellest mõnda aega tagasi siin)

Võitlus energia pärast on inimeste konfliktide peamine põhjus.
Teadlikkus sellest, kuidas me energia pärast võistleme, on esimene samm meie endi väe tagasivõitmisel. Tasakaal taastub, kui me ei ammuta enam oma energialaengut teistest, vaid otsime ühendust vaimuga iseenda seest. Kui me saavutame ühenduse kõrgema energiaallikaga.

Kui me ei sõltu enam kontrollist kui meie ainsast võimalusest asju juhtuma panna, kui me laseme asjadel minna, avanevad meie elud imeliselt. Lastes universumil end juhtida, toome müsteeriumi oma ellu tagasi ja see paneb meid end tundma tõeliselt elusalt.
Shakti Gawain, “Loova visualiseerimise” jmt raamatute autor ütleb: „Lõpuks kaotasin huvi püüda oma elu kontrollida, panna asju juhtuma nii, nagu arvasin, et tahan neid olevat.
Universum paistab alati tahtvat, et saaksin kõik, mida soovin. Selle asemel, et mõelda välja, mida ma tahan, püstitada eesmärke ja püüda kontrollida seda, mis minuga juhtub, hakkasin harjutama häälestuma vastuvõtlikult oma intuitsioonile ja tegutsema nii, nagu see mulle ütleb, mõistmata iga kord, miks ma teen seda, mida ma teen.
See oli kontrollist loobumise tunne, alistumine ja kõrgemal väel juhtida laskmine.“

Universum võib meile anda kõik, mida me vajame, kui me ainult sellele vastuvõtlikud oleme. See ongi viienda äratundmise ilmutus.
See müstiline ühendus universaalse energiaga avardab meie vaadet elule ning annab meile erilise armastuse tunde.
Tunned selle ära, tundes jalgades kergust, heljuvust; kogedes teravdatult maitseid, lõhnu, helisid, värve, teravnenud ilutunnetust; kogedes ühtsuse ja täieliku turvalisuse tunnet. Me kogeme seisundit, mida nimetatakse armastuseks. Mitte kellegi ega millegi vastu, aga elu püsiva taustatundena. Meil pole enam vaja teiste inimeste energiat – see ühendus laeb meid.

Mida lähemale jõuate valgustusele, seda sagedamini näete märke oma edenemisest. Teie kiirenenud areng tähendab, et olete loomas uut ja sügavamat ühendust oma kõrgema minaga. Vahel võib see põhjustada vanadest harjumustest loobumist.
Sageli on nii, et kui hüppate edasi , ilmub pealispinnale see, mis teid kõige enam tagasi hoidis. Ärge süüdistage oma tunnetes väliseid tingimusi. Vaadake enda sisse ja küsige endalt, millist harjumust või uskumust teile näidatakse.
Paluge oma kõrgemalt minalt juhatust, kuidas sellest vabaneda.

Kuues äratundmine aitab meil vabaneda oma energiamanipulatsioonidest ja määratleda oma praegune eluotsing, uurides nn. vanemate "pärandust". 
Et leida oma tõelist olemust, pead möönma, et tegelikult algas Su elu nende oma vanemate  tõekspidamiste vahel. Seetõttu Sa nende juurde sündisidki: et vaadata kõrgemalt vaatepunktilt seda, millesse Su vanemad uskusid. Sa võid avastada, et Sinu vanematel oli õigus ja nad mõlemad eksisid. Sinu eesmärk on leida tõde, mis on nende inimeste tõekspidamiste kõrgem süntees.
Püüa mõista, miks Sa just oma vanematest sündisid? Mida see Sulle õpetama peab? Püüa avastada, mida Su vanemad Sulle õpetasid/õpetanud on.? Ja ühtlasi ka seda, mida oleks nemad oma elu jooksul saanud paremini teha? See, mida Sa oma ema/isa juures oleksid muuta tahtnud, moodustab ühe osa Sinu eluülesandest.

Seitsmes äratundmine paneb liikuma meie tõelise mina arengu, näidates, kuidas esitada küsimusi, tunnetada vaistu ja leida vastuseid. 
Isa Sanches ütleb:”Elu põhiküsimus ei ole vastuste saamine. Probleem on sinu hetkeküsimuse kindlaks tegemine. Kui kord küsimused paika saad, tulevad ka vastused.” Vastused tulevad alati mõistatuslike võimaluste kaudu :)
Iga sünkroonsus jätab meile alati järjekordse põhiküsimuse. Ja nii arenevadki meie elud küsimuse, vastuse ja uue küsimuse protsessi kaudu, kui edeneme oma vaimsel teel. Sünkroonsed vastused tulevad paljudest allikatest: unenägudest, unistustest, vaistlikest mõtetest ja kõige sagedamini teistelt inimestelt, kes meile sõnumeid toovad. Näiteks unenäod külastavad meid selleks, et öelda meile meie elu kohta midagi, mida me ei tea.
Märka alateadlikke signaale: spontaanset silmsidet või tuttavlikkuse tunnet. Pane tähele intuitsiooni ja oma kehaaistinguid (ebamugavust, rõõmu, avatust, aga ka külmavärinat, judinaid kehas, “liblikate lendamist” kõhus).
Uuri kõike seda ja ole valvas sõnumite suhtes, mis Elu Sulle kokkusattumuste näol toob.
Et seda kõike märgata, peame omandama kõrvaltvaataja positsiooni.  Õppima nende olukordade tähendust uurima. Miks tuli mulle just see mõte praegu pähe? Kuidas on see seotud minu eluülesandega? Millised mõtted see sõnum mu jaoks kokku paneb? Miks see just praegu tuleb? Milleks see hea võib olla?

Kaheksas äratundmine annab juhiseid, kuidas hoida müsteerium toimimas ja vastused saabumas, näidates meile kuidas teistes inimestes parim välja tuua.
Kui keegi meie teele satub, on tal alati meie jaoks sõnum. Juhuslikke kohtumisi pole olemas. Kuid sellest, kuidas me neile kohtumistele reageerime, oleneb, kas me oleme võimelised seda sõnumit vastu võtma.
Me võime aidata üksteist sõnumite andmisel ja vastuvõtmisel, peegeldades energiat. Kui Sa annad teisele energiat, suudab ta näha tõde ja saab seda hõlpsamini Sulle anda.

Romantiline armastus võib aeglustada meie arengut, kui seda kasutatakse aseainena meie ühendusele universaalse energiaga. Arenemiseks peame teadvustama ja muutma oma sõltuvussuhted teistega. Siinkohal on abiks platoonilised suhted vastassooga.
Eesmärk on täielikult lõimunud ja terviklikus suhtes tõsta teineteist vastastikku kõrgemasse vibratsiooni ning jõuda suurema tarkuse, tervenemiseni ja ühenduseni universaalse energiaga.

Üheksas ja viimane äratundmine rõhutab asjaolu, et mida suurema ühenduse me suudame saavutada meid ümbritseva ilu ja energiaga, seda rohkem me areneme. Mida rohkem me areneme, seda kõrgemalt vibreerime.

Üheksandas äratundmises visandatakse, kuhu inimrass suundub järgmise aastatuhande jooksul – see on kujutlus kultuurist, mis saab võimalikuks siis, kui sulandame kõik eelmised kaheksa äratundmist üheks teadliku olemise viisiks. Jõudmine maapealsesse paradiisi (oma vibratsiooni tõstes)… ongi inimkonna olemasolu ja ajaloo eesmärk.