Reede õhtu, sõbrad koos…
Käisin täna uuesti Avatari vaatamas. Meie sõpruskond (kellest muide enamik on seda filmi juba korra näinud) tahtis veel koos minna seda filmi vaatama, et siis pärast ka üheskoos sel teemal arutada. Nii hää mõte ja saigi tehtud! :)
Oma esmaseid emotsioone juba eelmises postituses kirjeldasin. Mõtlesin, et koondan siia ka muud, mis mul kumama jäi.
* Nagu näiteks JakeSully, peategelase oskus
- olla tõeliselt “tühi tass”.
(Tõesti, meie “tassid kipuvad sageli olema liiga täis, et uut vastu võtta…)
– võtta kõik vastu, tänuga, nalja ja lõbususega, osates lapse moodi rõõmustada ja nautida; (minul on küll rumal komme asju liiga tõsiselt võtta)
- julgust teha kogu aeg järgmine samm tundmatusse , ületades kogu aeg mugavustsooni piire, lastes lahti, usaldades. Elu ja oma keha; (Minu väljakutse:)
- andes endast kõik ühiskonna hüvanguks, oma elueesmärgi nimel. Andmata hetkegi järgi kahtlustele. Minnes vaid edasi!
(Selget pilti, selget nägemust…)
- astudes järgmisele tasemele Toruk Makto`na.. (tuleb vaid küsida, ja vastused ning võimalused tulevad ise!)
- ühist energiaringi lõi
- oskas hoida loodust pühana, olles osana sellest
- kuidas tsahaylu (side, ühendus) toimib.
Ja see toimib. Nagu filmis, nii ka elus.
P.S. Muide, filmi kohta on loodud ka päris oma wiki.
Filmi nimilugu “I See You” Leona Lewise esituses saad kuulda siit.
“When my heart was never open
and my spirit never free
To the world that you have shown me
But my eyes could not division
All the colors of love and of life ever more
You teach me how to see
All that’s beautiful
My senses touch your world I never pictured
Now I give my hope to you
I surrender
I pray in my heart that this world never ends…”
No comments:
Post a Comment