Aastal 2003 sattusin täiesti” juhuslikult” Elu Planeerimise ehk Life Planning koolitusele. Seda tegi Elmo Puidet, ühele ettevõttele, kus ta parasjagu töötas. Tol hetkel ei teadnud ma veel, et see on hetk, mis muudab täielikult mu elu.
Nuh, tegelikult avas see muidugi lihtsalt mulle palju uusi teid. Ja mina võtsin need rõõmuga vastu:).
Selles koolituses on üks harjutus. Tuleb panna kirja kõik need (100 ja rohkem) asja, mida tahaks selles elus veel teha, näha, kogeda… enne kui “lusika nurka viskad”.
Mäletan, et väga arglikult kirjutasin sinna, et “tahaksin ka kunagi osata koolitada” ja et “võiksin ka kuuluda mõnda noorteorganisatsiooni” ja omaette, nagu hea nalja üle itsitades, kirjutasin, et “võiksin ju ka selle president olla”. Isegi oma kitarrimängimise soovi kirjutasin sinna, ise muiates, et “eks näis, kui kõikvõimas see harjutus siis ikkagi on” :)).
Jah, nii uskumatu kui see ka pole, siis see KÕIK on täide läinud. Ja rohkem veel :) Ja mitte et ma oleksin need asjad endale sihiks võtnud ja eesmärgikindlalt rühkima hakanud. Muidugi, JCI-le, kui noorteorganisatsioonile, mida Elmo paari sõnaga tutvustas, ütlesin kohe “jah”. Ja kõik ülejäänud asjad on ajapikku nagu iseenesest mu ellu tulnud :)
Usun sellesse, et kui endas on selgus, mida Elult soovid, siis on Elul võimalus seda ka pakkuda. Just õigel ajal.
Nüüd koolitan ma seda koolitust ise. Elmoga koos.
Jaanuari kolmandal nädalavahetusel koguneski kenake hulk inimesi uute firmade (start-up´ide) käivitamisega tegutseva ettevõtmise Garage 48 ruumidesse, oma Elu planeerima.
Ükskord keegi küsis, et kas elu igavaks ei lähe, kui “kõik ära planeerid”? Õnneks on elu ise nii ettearvamatu, et siin miskit lõplikult “paika panna” endal küll ei õnnestu. Elu üllatab alati :)
Küll aga on hea luua endas selgust selles, millist elu ma elada soovin. Ja mida selleks tegema pean, et see võimalik oleks :) Selles on see koolitus imeheaks abiliseks, aidates endasse sisse vaadata, unistada ja sihte seada.
Üks huvitav osa on ka enda kreedo loomine.
Kreedo on kirjalik avaldus sellest, kes Sa oled ja millesse usud. Kui seda kirjutada, siis võib võtta lähtekohaks, millisena ma ennast näen, võibolla ise selle suunas alles liikudes. Oma kreedo kirjutasin ma tollal mitme kuu jooksul ja see sai päris pikk. Seda saab lugeda mu eelmisest blogist. Seekordset koolitust ette valmistades tundsin ma et jah…, selles on palju mind…aga… ma olen sellest üle kasvanud. Ja nii, ühe hingetõmbega, sündis minu uus kreedo. Mis vastab sellele, kes ma täna olen. Seda saab lugeda järgmisest postitusest.
Poolesteistpäevase koolituse lõpuks on kehas teatud väsimus, kuid hinges on rahu. Taas on rohkem inimesi iseendaga rohkem kontaktis. Ja ka mina.
Õhtul läksime lastega Kalev Spasse, mis on laste vaieldamatult lemmikuim veepark. Et ka mul lõbusam oleks, otsisime Sylvia ärgitusel võimalust võtta ka mulle sauna ja mullivanni head sõpra-seltsilist kaasa, aga paraku ajad seekord ei sobinud. Seepeale ütles Sylvia nii armsalt- täiskasvanulikult:”No vähemalt saad peale koolitust lõõgastuda” :)). Nii et ka kehale midagi head :)
No comments:
Post a Comment