Meeting with the Teacher

Võib lugeda, kuulata, mõtiskleda, rääkida… aga alles läbi sisemise kogemise tekib teadmisele teistsugune mõõde, teine sügavus.
Samas… elu on illusioon. Ilma meiepoolse mõtte ja tähenduse andmiseta oleks elu täitsa mõttetu, nagu Aivar Haller kirjutas N.D.Walshi uue raamatu “Kui muutub kõik, muuda kõike”  tagakaanel. On hämmastav, et see teadmine, selline sügav sisemine kogemuslik teadmine võib tekkida vaid ühe ööga. See on nagu “kiirtee Jumala juurde”.

Hingan sisse Su tuttavlikku lõhna… see meenutab… mu leiba. Ehk täpsemini…odralinnast. Aga ka maa, Su sünnikodu, Amazonase, niisket mullast hõngu. Tunnen aukartust ja ootusärevust. Olen taas tulnud kohtumisele oma Õpetajaga, Madre Ayahuascaga.

Oodates Su kohalejõudmist tänan oma keha, et ta on valmis avanema, vastu võtma. Et minu teadmine saaks avarduda. Et mu hing saaks valgusega kohtuda. Ja tunda end selles ära.

Wake up Your heart
that love can shine through You…

Värvilistest kaleidoskoobi-sarnastest kihtidest läbi minnes tunnen, näen ja mõistan, kui vajalik on kõik see, mis meid enam ei teeni, lahti lasta. Sest me kipume seda kõike endaga kaasas kandma. Ja see jääb meis seisma, läheb pahaks… Tekitab ummistusi meie energiaringis. Energia aga tahab vabalt voolata. Näen ummistusi endas… hingan ja puhastan. Hingan ja puhastun. Ja mõistan, et siin, meie endi sees, on kõik meie endi luua. Nagu ütles Morpheus Matrixis:”Do You think it´s air You´re breathing here?” Käisin seekord läbi palju kihte… sügavusse ja kõrgusse.
Kui energia on vabalt voolama saadud, jõuavad minuni seigad elust, õppetunnid, äratundmised. Näen elu ja maailma värvikirevust… Shamaani ikarose laul ja sahistamine tekitab vibratsioone, rütme, värve… oo kui võrratu on loovus, looming!

When I close my eyes
The Earth is flowing away
Like a river

What is left behind
I can´t say
It just a sound of the water

Ma laulan… õigemini.. laul laulab mind. Mu hääl heliseb ja mängib. Vau.. ma ei ole kunagi oma häält sellisena kuulnud! :)

On naeru, on laulu, on pisaraid. On rõõmsaid, hinge avavaid ning kurbi, südant kokku tõmbuma panevaid äratundmisi. Ma näen erinevates olukordades oma lapsi, mehi oma elust, oma loomingut, oma sõpru, oma ema.. ja tema ema-isa… oma isa.. ja tema isa-ema… oma (eks)ämma… seda armastuse maapealset kehastust…

healing angels come be with me
heal my spirit, mind and body…

humble Yourself… in the side of Your mother…father..lover… we shall lift each up…

Muusika on äärmiselt toetav… Laulan täiesti hingest kaasa ja tunnen, kuidas laul tervendab. Lasen end kanda helidel, Edmundsi häälel ja minu enda hääle kõlal. Ja ma mõistan, miks nimetatakse seda valgustööks… me oleme loonud maailma valgust juurde. Igaüks meist on heitnud valgust oma südame hämaratele soppidele, tuues välja selle, mis ei ole armastus. Andestades sellele, mis ei ole armastus. Ja armastades seda, mis ei ole armastus. Jah, nii sünnibki puhas armastus.
Armastus kõige vastu meie ümber ja meie sees. Naise-ja mehe vaheline romantiline armastus on siinkohal nagu vaid üks noot terves helistikus :).
 
Music of silence
Music beyond the words
Children of the ocean
Thats what we are
Love is the most shining star
In the inner sky
of Your being…

You are the essence of all
The beauty of life
You are the essence of all
the love of my life
Sacred one
Source within
And beyond

“See, mida endast väljapoole vaadates näeme, seda me oleme endasse vaadates näinud. Muidu ei tunneks me seda ära” ütleb mu hea sõber Kristi. Ja nii see on.

Imeline... imeliselt soe, lummav, südant avav, helide poolt kandev, tervendav ja avardav armastuskogemus. Täis varasemate kogemuste tervendamist, uute ettenägemist, olemasolevate veelgi enam hindama õppimist.  Olen tänulik.

Mõistagi võib selline rännak olla ka märksa pikem ja väljakutsuvam… nagu võib näiteks siit lugeda. Elul on alati üllatusi varuks :)